Sakslane ei tahaks anda. Aga peab. Ajalooline paratamatus.
MAX: Või juut. Kah annab.
ALEX: Kohe, kui sa talle korralikult maksad.
MAX: Aga itaallasega on tegu.
ALEX: Jah. Teeb enne kõva tsirkust. Katsub hinda üles lüüa. Alles siis laseb kõrvad lonti, kui see trikk läbi ei lähe.
MAX: Itaallasel on vähemalt kaup. Aga võta türklane! Tingib kui kurat, endal pole kraami ollagi.
ALEX: Venelane annab ka.
MAX: Miks?
ALEX: Ei tea. Ta ise ka ei tea. Venelasele ära mõistusega ligi mine.
MAX: Venelasele ära üldse ligi mine.
ALEX: Taanlane on muidu kõva sell. Aga jääb temagi teinekord mõttesse: anda alla või mitte anda?
MAX: Aga inglane ei anna.
ALEX: Ei iial. Isegi surnud inglane mitte.
(Paus.)
ALEX: Neil teistel on ikka väga kummalisi spordialasid. Võta näiteks suusatamine.
MAX: Suusatamine?
ALEX: Nojah. Üks karkudega kamp võtab kätte ja komberdab metsa piknikule. Ainult et talvel.
MAX: Või maadlus.
ALEX: Maadlus?
MAX: Kaks homoseksuaali on madratsi põrandale vedanud, end poolpaljaks kiskunud, ja siis ei suuda äkki otsustada, kumb peab olema all, kumb peal.
ALEX: Veepall on veel hullem. Seal nad on kambaga.
MAX: Jube pilt! Tirivad üksteisel vee all pükse jalast.
ALEX: Ja ühel vilega mehel on selle üle nii hea meel, et kargab ja kamandab tiigi ääre peal.
MAX: Eurooplaste mängud… Ei saa inglaste omade poolegi.
ALEX: Inglased mängivad ainult murul. Võta mis tahes mäng.
MAX: Kriket. Jalgpall. Polo.
ALEX: Ratsutamine. Golf. Tennis.
MAX: Kriket. Rebasejaht. Ragbi.
ALEX: Maahoki. Piknik.
MAX: Waterloo lahing.
ALEX: Kriket.
MAX: Oota, kriket oli meil juba kolmandat korda…
ALEX: Loomulikult. Et jääks ikka meelde. Muidu välismaalane mõtleb, et kriket on õllesort.
MAX: Lollid!.. Ei tea, kuidas neile kõige paremini kriketit seletaks?
ALEX: Tuleb saata välismaalane platsile ilma kaitseteta – siis tunneb kohe, mis mäng see on.
MAX: Siis enam ei küsi, miks me omavahel ainult kriketist räägime.
ALEX: Millest siis üldse rääkida? Egas ometi elu mõttest? Elu mõttest räägivad ainult vanatüdrukud ja venelased.
MAX: Huvitav, miks?
ALEX: Mõlemad on puhtad teoreetikud. Kummalgi ei ole praktilist elu.
MAX: Inglane ilma kriketita oleks nagu… oleks nagu… noh…
ALEX: Täpselt! Oleks nagu inglane ilma kriketita.
MAX: Kui inglane kriketit mängib, siis ta ei panegi kaitseid ümber.
ALEX: Ta viskab need minema. Või müüb maha.
MAX: Arst saab esimese pilguga aru, kui talle tuuakse kriketimängija.
ALEX: Lahkaja niisamuti.
MAX: Kriketimängijad ei abiellu kunagi. Nii kõvad mehed.
ALEX: Neil pole mõtet ka. Nad laulavad kirikukooris tiiskanti.
MAX: Niisugune mäng on kriket.
ALEX: Niisugused mehed on inglased.
(Paus.)
ALEX: Või võtame teise suure spordiala, milles inglased on parimad. Võtame nooleviskamise.
MAX: Minu ala!
ALEX: Sinu ala küll, aga ma räägin praegu võitjatest, mitte kaotajatest. Et mismoodi võtab inglane vastu võitu. Noh, selle ala mees, eks lase kuulda.
MAX: Mismoodi?.. Kerges vines muidugi. Kes siis noolt ilma õlleta viskab!
ALEX: Max, Max, kerges vines küll, aga sirge seljaga – seda ma tahtsin kuulda. Sest vaata, ütleme, et juhtub võitma ameeriklane – hoidku muidugi taevas selle eest! –, siis mida teeb tema? Jookseb panka vaatama, kuimitu dollarit on arvele juurde tulnud. Aga itaallane?
MAX: Loobib käsi vastu taevast nagu poolearuline. Nagu ämm oleks jalaluu murdnud!
ALEX: Aga inglane ei tee teist nägugi. Nagu polekski võitnud. Külm nagu kivi. Mõni tuhm kaugema maa mees, soomlane näiteks, läheb kättpidi kaastunnet avaldama. Mõtleb, et mehel on peres lein.
MAX: Jaapanlane ka ei tee.
ALEX: Aga ainult rumalusest, sest jaapanlane ei saa arugi, mis mängu ta on mänginud, veel vähem, et on võitnud. Inglane ei tee teist nägu teadlikult. Tahtejõuga. Siin on suur vahe.
MAX: Aga veel suurem vahe on, kui naisterahvas mõnel alal võidab.
ALEX: Noo? Ei tea, mida see meie naisuke siis suurest õnnest teeb? Max teab või?
MAX: Ei-noh, Max võib isegi öelda. Naisterahvas, et sa teaks, kui juhtub mõnes asjas võitma, siis tema kargab võidetule veel nelja jalaga otsa ja trambib teise peal senikaua, kuni selle pea on munakividega ühetasa. Alles siis on ta kindel, et ei pea sama vastalisega teist korda vaeva nägema. Niisugune sportlane on naisterahvas!
ALEX: Ma tänan, Max. Ütle ainult, kas sa tead seda kirjanduse põhjal või oled ise – (Ilmub Näitsik, liigub ringi. Mehed vaatavad teda sõnatult. Kuuldub üksnes vaimustunud sosinat) Mu jumal, milline materjal!.. Milline lihaste mäng!.. Oskusliku käe all!.. Kus annaks alles teha!.. (Jne, jne kuni Näitsik lahkub.) (Paus.)
ALEX: Mnjah… Mulle meenub üks lugu. Sa ju tead, kui külalislahked meie, inglased, oleme igasugu võõramaa kabajantsikute vastu, kes siin ringi kõõluvad?
MAX: Loomulikult. Ma ütleksin isegi: ülearu külalislahked.
ALEX: No vaat. Satun mina pubis ühe sihukesega kokku ja ütlen muu jutu sees, et sa ju tunned John Smithi. Aga mees – sa kuula! – mees raputab pead.
MAX: Raputab pead? Ei või olla!
ALEX: Mees raputab pead. Mina raputan ka, mõtlen, et kuulmishäire. Temal. Minul oli alles neljas kann. Küsin: aga kuninganna Elizabethist oled juhtunud kuulma? Selle peale noogutab.
MAX: Intelligent?
