Aa!.. Või laste kantseldamisest, kes sind niikuinii ei kuula!
ALEX: No näed! Parem olla tark.
MAX: No on ikka siga!
ALEX: Siga muidugi. Niimoodi vaeseid naisi alt vedada!
MAX: Süüdimatuid hullutada!
ALEX: Niimoodi meestele mäkra mängida! Hakka või arvama, kas seal pampersite all ongi meest? Äkki on naine?
MAX: Paksule peaks ühe kõva kitli andma!
ALEX: Paksule peaks kohe ühe niisuguse kitli andma, et enam naiste peale ei mõtlegi.
(Paus.)
ALEX: Kuule, kuhu me omadega jäime?
MAX: Ei mäleta. Ei olnud vist midagi olulist.
ALEX: Oli justkui midagi sellist, mis meestel on, aga naistel ei ole…
MAX: Jah, minu arust midagi niisugust, mida neil polegi vaja…
KOOS: Mõistus, kurat! Muidugi! (Naeravad.)
ALEX: Kuule, mistarvis neil seda vajagi…
MAX: … kui endil mehed käepärast võtta.
ALEX: … Aga sa mõtle korraks, mis meie teeksime, kui see neil oleks?
(Ilmub Näitsik.)
MAX: Õnneks ei ole.
ALEX: See peab ju kusagile ära mahtuma.
MAX: Kuhu, kui aju teistel kolmandiku võrra väiksem?
ALEX: Ja just selle kolmandiku võrra… Küll loodus juba teadis.
MAX: Teiselt poolt, eks ta ole jälle muu kraamiga kompenseerinud.
ALEX: Jah. Andnud asendusmaterjali. Siia ja sinna.
MAX: Et jääd seda fassaadi vaatama ja unustad muu ära.
ALEX: Ja ära ütle, ajumaterjali lööb see isegi üle.
(Näitsik lahkub.)
ALEX: Mnjah. Mehel pole naisega suheldes muidugi mõtet peaaju käiku lastagi. Aitab seljaajust.
MAX: Aga naine, tema paneb alati viimase välja. Mis tal muud üle jääbki?
ALEX: Üsna kole kõrvalt vaadata.
MAX: Jah, piinlik tõesti. Eriti kui juhtub olema oma naine.
ALEX: Mina teen siis teiste ees näo, et on võõras. Ütlen talle teie ka.
MAX: Mina hakkasin siis näppudega vilistama. Kõik mõtlesid, et kutsun koera.
ALEX: Ei, muidugi. Mõni koer ehk kuskilt tulebki.
MAX: Kahju, et teatris vilistada ei saa. Või kunstinäitusel. Küll teinekord tahaks!
ALEX: Noormees, noormees, otse vastupidi! Ma vaatan, et mõni siin ei tunne moodsa kunsti trende. Mina ükskord vilistasin teatris just siis, kui Othello oli parajasti Desdemona kõri pihku saanud. Pidi, vaene mees, ehmatusega käed rüppe laskma.
MAX: Mis sa räägid?..
ALEX: Jaa. Olin magama jäänud. Kui ärkasin ja seda pilti nägin, mõtlesin, et olen Inglismaa–Argentina maavõistlusel… Perversne värk muidugi.
MAX: Jalgpall? No kuule –
ALEX: Ei, teater.
MAX: Sa mõtled? –
ALEX: Mõtlen seda, et miks seal üldse käiakse.
MAX: No pakuks, et… et oma kleite üksteisele demonstreerimas. Mis seal muud saab olla?
ALEX: Jah. Ega muidu ära ei seleta, miks viissada aastat ühtejärge käiakse vaatamas, kuidas lihased tütred vana Leari paljaks koorivad.
MAX: Kui just ei minda loost šnitti võtma.
(Paus.)
ALEX: Vaata, Max, me rääkisime siin universumist. Ainest ja antiainest ja mis seal kõik on.
MAX: Rääkisime. Ma ütleksin isegi, et me filosofeerisime.
ALEX: Mõned arvavad, et universum on piirideta. Mina isiklikult kahtlen selles. Mis mõtet on võtta jutuks asja, millel pole otsa ega äärt? Küllap jälle üks naiste väljamõeldis. Sest vaata, mehed teavad, mis on piir, aga naised ei tea.
MAX: Kuule, misasja nad üldse peale overloki ja lihamasina vända teavad –
ALEX: Oota, las ma lõpetan! Kui mees midagi teab, siis teab ta ka seda, et on veel igavene ports asju, mida ta ei tea. Ja mees ei karda seda välja öelda. Ma ei räägi praegu sinust, Max, ma räägin kogemustega mehest.
MAX: Alex, ega mina ka ei räägi sinust, kui ütlen, et mõnel võib, jah, olla kogemusi ühe naisega, aga mõnel teisel on neid nii et oh-oh-hoo!
ALEX: Kallis sõber, ma tahan seda öelda, et kui naine teab millestki kirbusita võrragi, siis põrutab ta selle kohe välja nagu kahurist. Nagu viimase maailmatarkuse. Ise vahib uhke näoga ringi. Aga mees?
MAX: Mees ei hakka iga kirbusitta vahtimagi!
ALEX: Just. Sest tema teab, et ilm on täis asju, mida isegi tema mõistus ei võta. Mees tunneb piire. Ja hoiab sellepärast suu kinni, kus vaja. Aga naine?
MAX: Aga naine mõtleb, et mis kuradi piirid!
ALEX: Ja eriti piiritud on tema meelest kolm asja: tema ilu, tema tarkus ja mehe rahakott.
MAX: … Kuule, aga teinekord teevad nemadki rumala näo pähe, löövad silmad maha ja ütlevad: Oh, ma olen täielik tobuke!
ALEX: Stopp! Ohtlik hetk! Kui palju mehi on siin eksinud. Sest mida sa esimese hooga mõtled?
MAX: Noh, eks ikka seda, et jumal tänatud, lõpuks sai ise aru.
ALEX: Ära usu! Pete! Suitsukate! Jumala pärast mitte noogutada, mitte suud paotada!
MAX: No aga…
ALEX: Muidu oled kadunud mees. Muidu põrutab nagu kaheraudsest: Ah sina mõtled, et ma olen täielik idioot!
(Paus.)
ALEX: Võtame asja teoreetiliselt. Mis on mõistus? Mõistus on oskus teha vahet tähtsal ja vähem tähtsal…
MAX: … ja sellel, mida ainult naine oskab välja mõelda.
ALEX: Mees oskab vahet teha, sest tema millegi muuga ei tegelegi. Kogu aeg mõtleb, et seda teen kõigepealt, seda teen hiljem ja seda sitta ei maksa üldse teha…
MAX: … käigu naine peale niipalju kui tahab.
ALEX: Sest loodad, et ehk unustab ära.
MAX: Aga
