saavutades Helsingis toimunud EM-võistlustel raskekaalus nelja mehe konkurentsis viimase neljanda koha.
Tuleb Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Maavõistlusel Riias seljatab Zvejnieksi.
1934
Kevadel Helsingis peetud II Turaani turniiril kaotab napilt mitmekordsele Soome meistrile Arvo Niemeläle, teenides aga parimale eestlasele määratud üllatusauhinna.
Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotab Trossmann napilt Nikolai Karklinile. See jääb talle ka viimaseks kaotuseks kodustel võistlustel.
EM-võistlustele Rooma kreeka-rooma maadluses Eestist aga raskekaallast ei saadeta. Lõunanaaber Zvejnieks saab sealt seetõttu pronksi.
1935
11. juunil saab Kristjan Trossmannist nimede eestistamise käigus Kristjan Palusalu.
Turaani turniiril saab raskekaalus esikoha ja teda võrreldakse kolmekordse Euroopa meistri Kurt Hornfischeriga.
Tuleb Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis, kuid EM-võistlustele teda ei saadeta. Kolmandat korda järjest võidab Hornfischer, teine on soomlane Hjalmar Nyström ja kolmas Zvejnieks.
1936
Tõuseb elu tippvormi ja võidab 4. ja 9. augustil Berliini olümpiamängudel kuldmedali nii vabamaadluse kui kreeka-rooma maadluse raskekaalus. Saavutus, mida ei suuda 20. sajandil maailmas ükski teine raskekaallane. Palusalust saab Eesti esimene kahekordne olümpiavõitja.
Eesti riik kingib olümpiasangarile võitude eest talu Pillapalus.
Palusalu sünnivalla Saulepi volikogu premeerib oma kuulsat poega randaaläkkega.
Jõulude eel abiellub Kristjan Palusalu Ellen Saidlaga.
1937
Tuleb taas Eesti meistriks nii kreeka-rooma maadluses kui vabamaadluses.
Tallinnas toimunud Eesti-Soome maavõistlusel alistab Nyströmi 3:0.
Maikuus Pariisis tuleb Euroopa meistriks kreeka-rooma maadluses raskekaalus, jätkates oma kaotusteta seeriat.
1938
7. jaanuaril toimunud treeningul vigastab Osvald Roolaaniga maadeldes raskelt õlga, mis tuleb liigesest välja.
Märtsi algul tuleb Tallinnas Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Kotka ja Karklini ees.
14. märtsil maadleb Helsingis maavõistlusel Soomega Arvo Niemelä vastu. Parteris olles läheb vigastatud õlg uuesti paigast. See tõmmatakse kohe tagasi ning Palusalu võidab oma viimase rahvusvahelise matši 3:0. See vigastus lõpetab kahekordse olümpiavõitja spordikarjääri.
Aprillis Tallinnas toimuval EM-võistlusel asendab Palusalu Johannes Kotkas, kes tuleb Euroopa meistriks.
1939
Jaanuaris Berliinis toimunud maavõistlusel teevad sakslased ettepaneku Palusalu ravimiseks.
Palusalu saab taluperemeheks, sest kahekordsele olümpiavõitjale autasuks annetatud Kungla talukohale Pillapalu asunduses sõlmiti pärisomandusse andmise leping
20. aprillil saab isaks, perre sünnib tütar, kellele pannakse nimeks Helle.
Juunis käib vigastatud õlga näitamas Saksamaal Hohenlüheni kliinikus sealsetele arstidele, kes loobuvad esialgu ohtlikust operatsioonist. Antakse kuus kuud ooteaega.
1940
Õlavigastus ei taandu, kuigi Palusalu proovib veel treenida ja maadleb kolmel erineval demonstratsioonmatšil.
Töötab maadlustreenerina.
1941
28. juulil mobiliseeritakse Punaarmeesse ja saadetakse Arhangelski oblastisse Kotlase tööpataljoni ning sealt edasi Krsanoborskisse.
7. septembril üritab Palusalu laagrist põgeneda, kuid tabatakse kolm päeva hiljem.
18. septembril mõistab sõjatribunal ta surma mahalaskmise läbi, kuid otsust täide ei viida.
27. septembril asendatakse surmaotsus 10-aastase vangistusega trahvipataljonis ning Soome rindele saatmisega.
Oktoobris põgeneb rindelt uuesti ja tal õnnestub 31. oktoobril jõuda Soome poolele. Õnneks Soome vahisõdur Toivo Suuperko ei tulista.
1942
Pärast lühikest vangistust Soomes jõuab Palusalu 1. jaanuaril õnnelikult Tallinna.
Asub elama Pillapalusse.
1943
3. märtsil sünnib perre teine laps, poeg Jüri.
1945
12. jaanuaril olümpiakangelane arreteeritakse ja pannakse Patarei vanglasse.
Alles 22. jaanuaril antakse Paides välja Kristjan Palusalu arreteerimismäärus, millega kaasneb Järvamaal Lehtse vallas Pillapalus asunud elukoha läbiotsimine.
1946
29. augustil vabaneb Palusalu vahi alt süütõendite puudumise tõttu.
1947
Alustab Spartakis treeneritööga, mis kestab neli aastat.
1948
Maadleb spordiühingu Spartak eest vabariiklikul turniiril.
1949
Käib koos Johannes Kotkaga kolme aasta jooksul mööda Eestimaa valdu ja külasid maadlust demonstreerimas.
1951
Kommunistliku valitsuse ideoloogia tunnistab Palusalu sobimatuks noori kasvatama.
1952
Läheb tööle ehitusele. Töötab sel alal 32 aastat.
1958
Pärast olümpiasangari 50. juubelit hakatakse teda kutsuma avalikele üritusetele ja maadlusvõistlustele.
1963
Kolib eramusse Meriväljal, valdavalt olümpiavõitja oma kätega ehitatud majja.
1984
Jääb pensionile.
1987
Sureb 17. juulil Tallinnas ja maetakse 23. juulil. Ärasaatmine toimub Pirita Olümpiapurjespordikeskusest.
1988
Septembris korraldab spordiühing Kalev esimesed Kristjan Palusalu mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses.
