Die Woche. Palusalu (tumedas) maadleb Türgi vägilase Cobaniga.
Kristjan Palusalu Deuschlandhalles pärast rasket matši Kurt Hornfischeriga.
Olümpiamedalistide austamine Deutschlandhalles. Vasakul seismas Kristjan Palusalu ja Ago Neo.
Kreeka-rooma maadluse raskekaalu võitjate autasustamine olümpiastaadionil.
Sakslased Berliini olümpiastaadionil tervitamas Palusalu kroonimist olümpiavõitjaks.
Eestlaste pühamu 1936. aasta Berliini olümpiamängudel, Deutschlandhalle maadlussaal. Siin võideti viis medalit.
Maadluse olümpiavõitjad 1936 jäädvustatuna olümpiastaadionil.
Palusalu järjejutu algus 1936. aasta sügisel ajalehes Lääne Elu. Vaevalt et olümpiasangar selle loo ise kirjutas, nagu sageli tänapäevasedki sporditähed. Järjeloo autor oli ilmselt Nikolai Kursman.
Raskekaalu olümpiavõitja Palusalu on sülle võtnud kärbeskaalu olümpiavõitja ungarlase Márton Lörincz’i.
Tagasi Berliinist, rukkivihud ja tammepärjad käes.
Eesti Spordilehe olümpiamängude erinumbri kaanepoisina.
Trossmannist saab Palusalu
“Trossmanni nime on kasutatud nii ühe kui kahe n-tähega lõpus. Õige oli ikka kaks tähte – Trossmann.
Isa oli nimede eestistamise kampaania algul kohe ettenägelik ja pani enda jaoks nime kinni – Palusalu. Ta ise ütles, et oli selle nime lihtsalt valinud, ilusa kõla pärast. Kui 1935. aastal nimevahetus päevakorrale tõusis, oli isal uus nimi kohe võtta. Nii pandigi Palusalu.”
“Edasi tuleb veel väga headena ja eriauhinna väärilistena nimetada A. Neod ja K. Palusalu. Neist on eriti arenenud viimane. Kurt Hornfischeri tüüp, kuid kas ka sama taibukas? Liidul on kavatsus Tallinna meelitada kolme-nelja Saksa parimat, nende seas ka K. Hornfischerit. Viimase kohtamine meie Palusaluga oleks vägagi teretulnud, seda enam, et K. Palusalu vajab enda lõplikuks väljaarendamiseks vastaseid, keda tal kodumaalaste seas ei ole.”
“Raskekaalus K. Palusalu algab E. Viragi vastu sedavõrd tõotavalt, et oodatakse esimest seljavõitu Eestile. Juba 1. minutil viib ta Viragi silda, mis aga ungarlasel on tugev ja ta rabeleb üles. Virag üritab siis ise heidet üle puusa, kuid jääb alla. Veelkord päästab ta end sillaga.
Kolmandat korda läheb Virag parterisse 9. minutil. Edasi Palusalu saab valiku ja valib püsti maadluse. Teine pool matšist on palju tasavägisem. Palusalu väsib ja saab vaid paremusvõidu endast peaaegu 20 kilo kergema ungarlase Viragi üle häältega 3:0.”
“Rahvusvaheline raskekaal on praegu võrdlemisi nõrk nii kvaliteedilt kui kvantiteedilt. Kristjan Palusalu raskekaallasena on praegu võrdlemisi hea mees ja usinasti harjutades on ta vääriline vastane teistele parematele selles kaalus. Seda tõestas ta ka matšil Hj. Nyströmiga, kes praegu on maailma parimaid raskekaallasi.”
“Minu noored Läänemaa spordisõbrad! Teadke, et igaühest teist võib võrsuda tulevane maailmameister. Ka kõige kiduramast ja nõrgemast teie seast! Teadke, et peaaegu kõik meie tänapäeva kuulsamad matihundid on kunagi nagu teiegi praegu – olnud külapoisid. Eranditult kõik Eesti olümpiavõitjad maadluses on pärit maalt. Ma ei tunne ühtki suurt nime meie maadlusmatil, kes oleks sündinud ja kasvanud linnas.”
Proovimine lõppes kuldmedaliga
“Maailma-Kristjani hüüdnime teeninud Kristjan Palusalu lühikese, kuid hiilgava karjääri tähetund oli 1936. aasta Berliini olümpiamängudel, kus ta võitis esimese raskekaallasena maailmas esikoha nii vaba- kui kreekarooma maadluses. Saavutus, mida pole tänaseni maailmas korratud.”
“Palusalu tegi oma töö puhtalt. Ühelgi matšil polnud pärast selle lõppemist kahtlust Palusalu kui võitja suhtes. Pooled matšid lõppesid seljavõitudega ja pooled töövõiduga 3:0. Ainsana väga tasavägiseks vastaseks osutus talle türklane Mehmed Coban, kuid seda ainult vabamaadluses, kuna greeka-rooma eestlane võitis kindlalt.”
XI suveolümpiamängud Berliin
4. august 1936
Vabamaadlus
Raskekaal (kehakaal üle 87 kg)
1. Kristjan Palusalu (EST)
2. Josef Klapuch (CZE)
3. Hjalmar Nyström (FIN)
4. Nils Åkerlindh (SWE)
5. Robert Herland (FRA)
6. Werner Bürki (SUI)
7. Georg Gehring (GER)
8. George Chiga (CAN)
“Esimese kulla võitis Palusalu vabamaadluses, kuhu ta oli üles antud rohkem proovimiseks. Eestlane alustas turniiri aga kohe seljavõiduga Euroopa hõbeda tšehh Josef Klapuchi üle, kes ka olümpial hõbeda võitis. Palusalu jätkas võidult võidule. Järgnenud viiest vastasest pääses ta käest punktikaotusega vaid kaks meest ja 4. augustil 1936 oli Palusalu võitnud esimese kuldmedali.”
““Läksin selle peale välja, et tahtsin ka “vabas” võistelda. Kellega varem olin teinud, neid olin võitnud. Suurem jagu olid tundmata mehed. Klapuchiga ka ei olnud teinud,” on Palusalu rääkinud.
Kohe esimeses ringis läksidki kokku Palusalu ja Klapuch. Siis veel ei teatud, et see ongi kullamatš.
Palusalu küsinud treener Nikolai Kursmannilt enne kohtumist, et mis mees see Klapuch on. Kursmann vastanud:
”See tšehh, tead sa, Kristjan, on niisugune mees, et võid teda võtta söögi alla ja söögi peale. Selle mehega ära aega raiska, siis on pärast parem puhata.”
Tegelikult oli 120 kilo kaalunud Klapuch Euroopa hõbe. Kümme kilo kergem eestlane alustas võistlust suure aktiivsusega.
