style="font-size:15px;"> Ajakiri Spordiilm valib Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks.
1. Kristjan Palusalu 5194
2. Paul Keres 4613 3. Jaan Talts 3393 4. Georg Lurich 3170
5. Johannes Kotkas 2459
6. Erika Salumäe 2374 VSÜ Kalevi Tallinna spordikool nimetati Kristjan Palusalu nimeliseks spordikooliks.
2002
Eesti Päevaleht valib Kristjan Palusalu 20. sajandi suurmeeste hulka.
2004
14. jaanuaril sureb Kristjan Palusalu abikaasa Ellen.
Kristjan Palusalu:
Kahekordne olümpiavõitja
Euroopa meister
12-kordne Eesti meister maadluses (1931 – 1938)
Eesti koondises 18 korda
Tänu kaitseväele sporditeele
“Kirjutati aasta 1926. Oli palav suvine päev. Läänemaa kõige harilikumas ja mitte millegagi silmapaistvas talus valitses tühjus – kogu pererahvas oli heinal. Vuhisesid vikatid, hein langes loogu… Seal peatus hetkeks vana peremees, ta silmad nagu otsinuks kedagi. Siis tuli tõsistunud mehe suust kuuldavale vihane hüüd:
“Kristjan, ae, juba jälle oled plehku pannud! Tule kohe tööle…
Pisut eemal, põõsa varjus pikutas valgepäine kerekas talupoiss ja uuris ajalehte. Ta oli niivõrd kiindunud lehelugemisse, et ei kuulnudki isa hüüdu, sest ta luges – sporditeateid!”
“Olime Kristjani viimastel eluaastatel mitmeid kordi koos. Mina olin agar küsija, tema kehvapoolne vastaja. Ta mõtles alati oma vastuse pikalt läbi. Nii kostis ta näiteks minu küsimuse “Kust sa sellise tugeva füüsilise ettevalmistuse said?” peale pärast pikka mõttepausi:
“See on see talutöö – ma rehitsesin palju rehaga.””
“Ja tõepoolest – ma olin kui haige. Mäletan, ühes lehes ilmus tol ajal Lurichi elulugu. See huvitas mind niivõrd, et jätsin kõik muu, ka kibedamagi töö sinnapaika ning süvenesin lehelugemisse. Lugesin lehe spordiosa alati sõna-sõnalt läbi. See kõik äratas minus võitmatu tungi spordi vastu, tahtsin ka ise saada sportlaseks…
Aga minulgi puudusid selleks hõlpsamad võimalused. Lähim spordiselts asus Varblas, mis minu kodukohast umbes 15 kilomeetrit eemal. Ei aidanud siis ka muud, kui läksin sinna. Seal elutses omaaegne maadleja Kipsel, tema oli Varbla spordiselts Tervises energilisemaks juhiks ja noorte õpetajaks.”
“Maadlusspordi juurde viis mind kaitsevägi. Teenides sundaega, hakkasin tookordse maadlusinstruktori, vana spordiveterani Anton Ohaka õhutusel maadlema. Minu esimene võistlus matil oli Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel 1929. aastal “Sõdurite Kodus”. Esinesin kohe raskekaalus. Esimeseks vastaseks mulle oli omaaja tuntud maadleja Palm, kes samal ajal teenis kaitseväes. Kuigi enne võistlusi hästi harjutanud, läksin tuusade vastu teatud aukartusega. Kuid – juba oma esimese võistluse ma võitsin. Tulin garnisoni meistriks.”
“Maadlusspordi juurde viis mind kaitsevägi. Teenides sundaega, hakkasintookordse maadlusinstruktori, vana spordiveterani Anton Ohakaõhutusel maadlema. Minu esimene võistlus matil oli Tallinna garnisonimaadlusvõistlustel 1929. aastal “Sõdurite Kodus”. Esinesin kohe raskekaalus.Esimeseks vastaseks mulle oli omaaja tuntud maadleja Palm, kessamal ajal teenis kaitseväes. Kuigi enne võistlusi hästi harjutanud, läksintuusade vastu teatud aukartusega. Kuid – juba oma esimese võistlusema võitsin. Tulin garnisoni meistriks.”
“14. ja 15. detsembril Rahvateatri ruumes V.S. Spordi poolt korraldatud vabamaadlusesivõistlustel olid esitatud ainuüksi Spordi ja Kalevi maadlejaskonna poolt vastavalt 19 ja 13 osavõtjaga.
Tüüpilise ürgjõu sümbolina esines tugeva ja kena lihaste arenguga Läänemaa mees ajateenija sõdur Trossmann, kellele intensiivne treening tulevikus kindlasti omas kaalus meistritiitli garanteerib.”
“Maadlusmatile jõudis ta alles Tallinnas madrusena aega teenides 22aastasena. Omaaegne maadleja, hilisem spordiinstruktor Anton Ohaka tõi ta spordiseltsi Sport maadlusruumi. Läks paar aastat, enne kui ta end Eesti meistriks maadles. Algajast olümpiavõitjani kulus kuus aastat.”
“Paremini ei käi ka Trossmanni käsi. 12 minutit ja 48 sekundit on see Kalevipoeg matil selili maas ja kaotatud esimene koht.”
“Raskekaalus Trossmann kibedas heitluses võidab Zvejnieksi.”
“Trossmann seljatas Laitise 3 minuti 24 sekundiga.”
“1931. aastal, siis veel Trossmanni nime kandes, võitis ta Eesti meistrivõistlustelt esimese pronksi. Järgmisel aastal haaras meistriohjad järgnenud seitsmeks aastaks, kuid kodust kaugemal oli rohkem teiste tuuseldada. 1933. aastal tegi Trossmann debüüdi EMil, see lõppes neljanda kohaga, kusjuures sakslaste tähele Kurt Hornfischerile kaotas eestlane seljaga.
“Raskekaalus oli Trossmannile, Sport, ainsaks vääriliseks vastaseks Kalevi Männik, kes aga ei seganud Trossmanni kindlalt kõikide kaalude meistriks tulemast.”
“K. Trossmanile ennustati kindlat võitu ungarlase Bado kui nõrgema raskekaalu võistleja üle. Kuid lootused luhtusid. Näib, nagu oleks Trossman vormist tagasi läinud ja sellegi väikese maadlusoskuse, mida varem omas, mingisuguse pusimise vastu vahetanud. Edasi puudus temal vastupidavus 15-minutiliseks maadluseks. Liigub lohakalt ja aeglaselt matil ning laseb Badol end nupust matile heita. Võidab Bado tagajärjega 2:1…
Iseäranis hellitati lootusi Trossmani võidule, arvesse võttes tema viimast esinemist Helsingis Rootsi esindaja Vestgreniga. Kuid raskemate kaalude nõrk esinemine ja kaotused esimesel õhtul Ungariga röövisid needki vähesed lootused…
Trossmani käsi käis sel õhtul halvasti, lastes end seljatada Gehringist üleviskega 9.40.”
“Trossman peaks suutma rohkem. Tal on kõvad käed, kuid mees närvitseb võistlustel.”
Euroopa
