on austajad oma kirjades spetsiaalselt soovinud. Kas te ei tea, et maestro tähistab täna õhtul oma hõbepulmi muusikaga? Ja et orkestril on viies sünnipäev? Lugege kava tagakülge, seal on üks doktor Palacíni ülimalt peenetundeline artikkel.”
Lugesin doktor Palacíni artikli läbi vaheajal, pärast Mendelssohni ja Straussi, mis mõlemad võeti vastu juubeldustega. Fuajees jalutades küsisin endalt korra või paar, kas sooritused olid väärt seesugust joovastust publikult, kes minu arusaamise järgi ei ole ülemäära helde. Ent aastapäevad on roheline tuli lollustele ja ma oletasin, et maestro andunud austajad ei suutnud oma emotsioone talitseda. Baaris kohtasin doktor Epifaníat koos perega, ning vestlesin nendega mõne minuti. Tüdrukud olid näost punased ja erutatud, nad kaagutasid mu ümber nagu kanakesed (nad meenutavad igasugu sulelisi) ja ütlesid, et Mendelssohn oli olnud metsik, et see muusika oli justkui sametine, et selles oli jumalikku romantismi. Nokturni oleks võinud jäädagi kuulama, ja skertsot oleks otsekui haldjakäed puudutanud. Bebale meeldis rohkem Strauss, sest see oli jõuline, tõeline saksa don Juan, nende metsasarvede ja tromboonidega, mis tõid kananaha ihule – see tundus mulle üllatavalt sõnasõnaline. Doktor Epifanía kuulas meid naeratava leebusega.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
