ei hõivanud Catherine’i tähelepanu sedavõrd – ehkki suurem osa tema vabast ajast kulus just sellele – , et ta oleks unustanud otsida pilguga mr Tilneyt igast loožist, kuhu tema silm aga ulatus; ent see oli asjatu vaev. Näidend ei omanud mr Tilney jaoks suuremat külgetõmbejõudu kui mineraalvee müügisaal. Catherine lootis, et järgmisel päeval veab tal rohkem; ja kui ilm oli hommikul just nii ilus, nagu ta lootnud oli, ei jäänud tal oma soovide täitumises mingit kahtlust, sest ilusai pühapäeval jäävad kõik majad Bathis tühjaks ja inimesed tulevad välja jalutama, et öelda oma tuttavatele, kui ilus on ilm.
Thorpe’id ja Allenid liitusid innukalt kohe pärast jumalateenistuse lõppu; ja viibinud mõnda aega mineraalvee müügisaalis, avastamaks, et rahvahulk on talumatu ja pole näha ainsatki elegantset isikut – seda leiavad kõik igal pühapäeval kogu suvitushooaja vältel – ruttasid nad Crescentile, et paremas seltskonnas värsket õhku hingata. Siin avanes Catherine’il ja Isabellal taas võimalus käe alt kinni jalutades nautida vaba, sõbralikku vestlust. Nad lobisesid palju ja suure mõnuga; ent Catherine’i lootus oma tantsupartnerit kohata sai taas petetud. Mr Tilneyt polnud kusagil: teda oli tulutu otsida nii hommikustelt kui ka õhtustel koosviibimistelt, ta ei ilmunud ei suurde ega väikesesse ballisaali, ei ballidele ega vähem formaalsetele koosviibimistele; teda polnud ka hommikuste jalutajate, ratsanike ega kaarikuga sõitjate seas. Mineraalvee müügisaali külalisteraamatus tema nimi puudus ja rohkem uudishimutsemisest kasu polnud. Ilmselt oli ta Bathist lahkunud, ehkki ta polnud maininud, et jääb siia vaid nii lühikeseks ajaks. Selline saladuslikkus, mis on alati kangelasele nii kohane, muutis ta Catherine’i kujutlustes veelgi meeldivamaks ning suurendas tema soovi noormehega lähemalt tuttavaks saada. Thorpe’idelt ei saanud ta midagi teada, kuna nood olid enne mrs Alleniga kohtumist viibinud Bathis kõigest kaks päeva. Siiski vestles Catherine sel teemal sageli oma veetleva sõbratariga, kes julgustas teda igati noormehest mõtlema, mistõttu noormehe pilt tema mälus ei tuhmunud. Isabella oli kindel, et tegemist on väga võluva noormehega; ta oli kindel ka selles, et tema kallis sõbratar mr Tilneyle meeldib ja noormees tuleb seetõttu peagi tagasi. Mr Tilney meeldis Isabellale eriti selle tõttu, et mees oli vaimulik, „sest ta peab tunnistama, et ka temal endal on selle elukutse esindajate vastu nõrkus”; seda öeldes ohkas ta kergelt. Catherine tegi ehk valesti, et ei hakanud uurima selle väikese tundeavalduse tagamaid, kuid ta polnud ei armuasjade peensustes ega ka sõpruse kohustustes veel küllalt kodus, taipamaks, millal on sobilik vestluskaaslast heatahtlikult nöögata või sundida teda mõnd saladust avaldama.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
