Sitapead. Teooria. Aaron James
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Sitapead. Teooria - Aaron James страница 6
4
Robert I. Sutton, 1. trükk „Sitapeast vabanemise seadus: tsiviliseeritud töökeskkonna loomine ja ellu jäämine sellisel töökohal, mis seda pole” (ingl The No Asshole Rule: Building a Civilized Workplace and Surviving One That Isn’t), (New York, Warner Business Books, 2007), soovitab juhtidel rakendada töötajaskonna seas sitapeade suhtes täisleppimatust, pakkudes samas kasulikke nõuandeid, kuidas nendega hakkama saada, kui neid lihtsalt vallandada pole võimalik. Meie põhieesmärgiks on filosoofiline seletus, mis võib toetada ja täiendada seniseid häid soovitusi.
5
Meie kangelane Rousseau oli kahjuks samuti paras sitapea, võib-olla koguni midagi hullemat. Ühel hetkel ta mõistis, et see pole päris õige, kui ta sigitab ühtelugu Thérèse Lavasseuriga lapsi ning saadab nad seejärel viivitamatult vaeslastekoju. Vt Jean-Jacques Rousseau „Pihtimused” (pr Les confessions de Jean-Jacques Rousseau).
6
„Ühiselusuhete” all peame silmas koostöösuhteid, millel on vähemal või rohkemal moel määratletud sotsiaalne struktuur ja mille vastandiks oleks näiteks olukord, kus i
1
Michael Hastings, „Peru kindral” (ingl
2
Merle Miller, „Siiras jutt: Harry S. Trumani suuline biograafia” (ingl
3
David Brooks nimetab Gibsonit põhimõtteliselt sitapeaks artiklis „Mel Gibsoni tõde” (ingl
4
Robert I. Sutton, 1. trükk „Sitapeast vabanemise seadus: tsiviliseeritud töökeskkonna loomine ja ellu jäämine sellisel töökohal, mis seda pole” (ingl
5
Meie kangelane Rousseau oli kahjuks samuti paras sitapea, võib-olla koguni midagi hullemat. Ühel hetkel ta mõistis, et see pole päris õige, kui ta sigitab ühtelugu Thérèse Lavasseuriga lapsi ning saadab nad seejärel viivitamatult vaeslastekoju. Vt Jean-Jacques Rousseau „Pihtimused” (pr
6
„Ühiselusuhete” all peame silmas koostöösuhteid, millel on vähemal või rohkemal moel määratletud sotsiaalne struktuur ja mille vastandiks oleks näiteks olukord, kus indiviidid lävivad anarhilistes tingimustes, nagu Thomas Hobbesi kuulsas loodusseisundis. Kui isik on sitapea loodusseisundi tõttu, peab Hobbes seda täiesti õigustatud enesekaitseks. Sotsiaalsetes tingimustes sarnanevad sitapead aga, vastupidi, Hobbesi tuntud Tobuga, kes ühineb ühiskondliku lepinguga, kuid seejärel väänab või murrab reegleid.
7
Tõlkija Benjamin Jowett, http://classics.mit.edu/Plato/gorgias.html. Kaudne tõlge antud ingliskeelse tõlke varal.
8
Sama mõte kandub ka teistesse moraaliteooria ettepanekutesse. „Eksperimentaalfilosoofia” pole võimeline neid kinnitama või ümber lükkama, vähemalt mitte teiste, vastuoluliste eelduste tekitamiseta selles osas, mida vastav ettepanek saavutada üritab.
9
See kehtib arvatavasti McChrystali puhul, kes mitte ainult palus vabandust eelmainitud taunimisväärsete märkuste pärast, vaid on ka pikka aega riigiametis kiiduväärset tööd teinud.
10
Harry G. Frankfurt näitab teoses „Räägime jamast” (ingl
11
Üks inimene ütles juhusliku vestluse käigus mulle tõesti (umbkaudu sellise) siin kirjeldatud lause. See pole määrav tõend, et väide, nagu keegi oleks sitapea, on
„Taevas halasta, no
12
Eric Melech, urbandictionary.com/define.php?term=asshole.
13
Üks postitus urbandictionary.com-is kirjeldab sitapead kui „inimest, kellele ka paavst kallale läheks” (Bwillis, www.urbandictionary.com/define.php?term=asshole&page=4).
Ilmselt kehtib kõigis kultuuriruumides fakt, et levinuim mõrva motiiv on „triviaalse põhjusega riid”, mis on sageli seotud kergete solvangutega. Vt Martin Daly ja Margo Wilsoni teost „Mõrv” (ingl
14
Siinjuures osutan ma levinud hoiakule, seda samas eitamata, et tulenevalt oma erilistest intiim- või vabaajategevustest suhtuvad paljud inimesed sellesse hoopis teisiti. Tutvumaks üldisemalt ambivalentsete või vaenulike tundmustega sellise teema suhtes lugege Leo Bersani esseed „Kas pärasool on haud?” teoses „Kas pärasool on haud?: ja teised esseed” (ingl
15
David Foster Wallace’i essee