U2: Ühe rokkbändi lugu. John Jobling
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу U2: Ühe rokkbändi lugu - John Jobling страница 9
Graham oli McGuinnessiga sajaprotsendiliselt nõus ning seega polnud üllatav, et ta teda Adamile soovitas. U2 bassimees helistas kohe McGuinnessile, leppis kokku kohtumise 1978. aasta aprilli lõpus tema korteris Dublini Waterloo Roadil ning tõi kaasa lingi U2 proovist, mida McGuinness mängis telefoni automaatvastajal (makki tal ei olnud). McGuinness ei olnud kuuldust just ülearu õhevil, kuid lugupidamisest Grahami vastu nõustus kuulama bändi ka elavas esituses. Siiski lükkas ta seda edasi nii kaua, kui sai, kuni 25. maini, kui U2 soojendas Project Arts Centre’is The Gamblersit. Sellega lõi ta kaks kärbest ühe hoobiga. McGuinnessi viieteistkümneaastane õde Katy oli The Gamblersi mänedžer ja suur vend oli seal kandmaks hoolt, et talle makstakse.
Mis puutub lihast ja luust U2-sse, siis üllatas McGuinnessi nende lavaline esinemine, eriti Bono, kes luusis ringi nagu noor Iggy Pop, randmete lõikumine ja veri välja arvatud. Tollal oli punkrokis tavaks peituda oma soengu taha või keerata publikule selg, ent Bono tundus vaatavat igaühele otse silma sisse, julgelt ja rumalalt, nõudes nende täit tähelepanu. Ta oli ülimal määral ekshibitsionist. Muusikas, mis vajas kahtlemata teatud lihvimist, oli olemas pungilik energia, kuid samas oli selle õhustik vaieldamatult positiivsem. „Nad olid säravad, aga väga tahumatud,” ütles McGuinness 2004. aastal Vanity Fairile. „Mõnes mõttes tegid nad täpselt sedasama, mida teevad praegu. Ainult halvasti.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.