Eestlane ja teised rahvad. 1457 anekdooti erinevatest rahvustest. Erkki Kõlu

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Eestlane ja teised rahvad. 1457 anekdooti erinevatest rahvustest - Erkki Kõlu страница 8

Eestlane ja teised rahvad. 1457 anekdooti erinevatest rahvustest - Erkki Kõlu

Скачать книгу

– vaikus.

      „Aabram!” – vaikus.

      Ülejärgmisel ööl lähevad juudid taas araablaste positsioonide ette ja küsivad:

      „Kes hüüdis Aabramit?”

      „Mina!”

      Lask!

*

      Araablane käib Soomes turismireisil ja räägib koju tagasi jõudnult sõpradele:

      „Soomlased on sama usklik rahvas nagu meie. Neil on seal väga palju bingokirikuid.”

      „Mis need on?”

      „Seal loeb jutlustaja rahvale seni pühi numbreid ette, kuni keegi kogudusest hüüab „Bingo!”. Selle peale tuleb teistel öelda: „Issand jumal!”.”

*

      Alžiiri sadamasse saabub turismilaev. Otsekohe on laeval musttuhat käratsevat pärismaalast, kes tahavad kaubelda. Üks pealetükkiv araablane püüab ameerika turistile ehtsat Pärsia vaipa kaela määrida. Lõpuks saab jänki vihaseks ja röögatab:

      „Tehke, et te oma haisva vaibaga siit kaote!”

      Mees ajab end uhkelt sirgu ja ütleb haavunult:

      „Mitte mu vaip ei haise, vaid mina!”

*

      Araablane sureb ja satub paradiisi. Ta näeb seal jumalat, laskub kohe põlvili ja hüüab „Allahu akbar!”

      Jumal naeratab laialt ja lausub:

      „No mitu korda ma pean seda seletama – minu nimi on Jahve. Jahve on mu nimi!”

      Armeenlased

      Avatakse restoran kannibalidele. Üks külastajaist lehitseb menüüd ja küsib:

      „Miks teil armeenlastest tehtud road kolm korda rohkem maksavad kui teistest rahvustest tehtud söök?”

      „Aga olete te kunagi armeenlast karvadest puhtaks kitkunud?” küsib kelner vastu.

*

      Suur Isamaasõda. Major räägib leitnandile:

      „Vaata, kõik sõdivad, aga armeenlased ainult istuvad ja puhkavad …”

      „Neid juba tööle ei pane …”

      „Aga sina räägi neile: käib sõda, rasked ajad. Ja maksa iga tapetud fašisti eest 10 rubla.”

      Leitnant seletab asja armeenlastele ära. Järgmisel päeval toovad armeenlased vagunitäie surnud sakslasi. Leitnant maksab. Läheb veel päev – ja armeenlased toovad kolm vagunitäit. Veel päevake – ja viis. Leitnandil lõpeb raha ja ta läheb armeenlaste juurde:

      „Poisid, meil käib sõda, aeg on raske … Teeme tänasest fritsu eest 6 rubla, ah?”

      „No kuule, kullake!” vastavad armeenlased. „Me ostame neid partisanide käest niigi 8 rubla tükk!”

*

      Stagnaaegne Moskva. Armeenlane peatab hääletades Volga ja küsib juhilt:

      „Kuidas su nimi on?”

      „Vitali.”

      „Kuula nüüd, Vitali. Kohe sõidame võõrastemaja ette, seal ootab mind neiu. Sina küsid: „Šeff, kas ma olen vaba?” Aga mina ütlen: „Jah, Vitali, sa oled vaba!” Sina ütled: „Šeff, anna kümnekas bensiini jaoks.” Nii me arveldamegi! Said aru?”

      „Selge, sain aru!” vastab Vitali.

      Nad sõidavad võõrastemaja juurde. Armeenlane väljub Volgast ja suudleb neiut. Vitali hõikab taksost:

      „Šeff, kas ma olen vaba?”

      „Jah, Vitali, sa oled vaba.”

      „Šeff, anna sada rubla, mootoriga on midagi lahti, tarvis teenindusse sõita.”

      „Mm …” teeb armeenlane ja võtab rahakotist sajarublase: „Tubli poiss, Vitalik, raisk!”

*

      Armeenlane läheb Tartu Ülikooli õppima. Paari nädala pärast kirjutab ta koju:

      „Kallid vanemad, peale kõige muu pean teile kirjutama ka seda, et siin käin ainult mina autoga koolis, kõik ülejäänud käivad bussiga.”

      Mõne aja pärast saab tudeng vanematelt kirja:

      „Ära muretse, pojake, me ostame sulle ka bussi.”

*

      Kaks meest vestlevad kohtusaali ukse taga:

      „Kuule, kas sa tead, millega see kohtuasi lõppes, kus süüpingis olid armeenlane ja juut?”

      „Tean küll. Prokurör sai kümme aastat …”

*

      Pärast teatrietendust satuvad garderoobis kõrvuti grusiinlane ja armeenlane. Grusiinlane annab sada eurot ja ütleb:

      „Tagasi pole vaja!”

      Armeenlane annab samuti sada eurot ja lisab:

      „Mantlit pole ka vaja!”

*

      Politseinik peatab Mercedese ja jääb ootama toonitud akna avanemist. Kui seda aga ei juhtu, koputab kordnik sauaga katusele. Vaikus. Ta koputab korra veel. Siis avaneb uks ning mersust väljub kõvera nina ning karvase rinnaga armeenlane, kes politseid kui takutuusti sakutama hakkab. Lõpuks viskab ta politseiniku kraavi ja sõidab minema. Mõne aja pärast õnnetu politseinik toibub ja ronib kraavist välja. Äkki märkab ta poisikest, kes teisel pool teed mängib, läheb tema juurde ja küsib:

      „Kas sa numbrit nägid?”

      „Sellist numbrit pole ma isegi tsirkuses näinud!” vastab poiss.

*

      Armeenlaselt küsitakse:

      „Miks teie 1956. aasta vein sai viimasel rahvusvahelisel veinimessil teise, aga 1948. aasta vein alles viienda koha?”

      „Ise ka imestasime,” vastab armeenlane, „lasime nad ju ühest ja samast vaadist!”

*

      Armeenlane läheb sauna, käterätik kaenla all. Poolel teel kohtab ta kena naisterahvast ja teeb talle ettepaneku:

      „Kullake, südameke, lähme sauna!”

      Daam pistab lõugama:

      „Lurjus, nahaal, kaabakas!”

      „No mis sa karjud?” imestab armeenlane. „Kui ei taha sauna tulla, eks kõnni siis räpasena.”

*

      Noor neiu ja armeenlane sõidavad tükk aega vaikides ühes kupees.

      „Tütarlaps, miks te vaikite?” ei pea mees vastu.

      „Tahan ja vaikin,” vastab neiu.

      „Issand jumal!” laiutab mees teatraalselt käsi. „Ise tahab, ja veel vaikib!”

      Austraallased

Скачать книгу