Ärkamine. Seitse sammu eneseleidmise teel. Derek Rydall
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ärkamine. Seitse sammu eneseleidmise teel - Derek Rydall страница 4
Tamm mu sõbra kodu ees on auväärne. See on sobiv sõna vana targa tamme kirjeldamiseks, sest ta on palju näinud, ta iseloom on jälgitav pahkades, tüve loogetes ja painetes ning okstes, mis lopsakalt kaugele ulatuvad. See saja-aastane on oma elu austust väärivalt elanud. Tammetõrust eakaks puuks arenedes tegi ta teoks imetlusväärse – ja kui mõelda, siis ülimalt põhjaliku muutuse tõrust roheliseks võrseks ja seejärel täiskasvanud viljakandvaks tammeks. Ta on iga eluetapi täielikult ja pühalt läbi elanud, tõrkumata kordagi vastu ärkamisimpulsile, mis lammutas kõigepealt ta kaitsva kesta ja sundis ta tõru-olemuse surema; kunagi mullast eemale kohkumata, kui ta juured pimedusse tungisid, et oksad saaksid valguse poole tõusta; põuda kartmata, selle asemel sügavamal asetsevaid varusid otsides; tormidega lahingusse astumata, seistes trotslikult sirgelt, kui võimalik, või paindudes, mitte aga murdudes; ja iialgi ei pidanud ta üht etappi teisest paremaks.
Tammel on meile nii mõndagi ärkamisest õpetada.
Reastades selle raamatu jaoks metafoore, mis aitaksid ärkamise põhimõtteid ja harjutusi selgitada, otsustasin kasutada kõige enam tammega seotut. Võinuksin valida nii mõnegi teise puu. Mingis mõttes peegeldab kõik kasvamisega seotu, seemnest juure ja viljani, ärkamise protsessi. Ent tamme elegantsi ei ületa miski.
Hiiglaslik tamm saab alguse tõrust, väikesest seemnest, mida me vaevu usume olevat võimelise arenema nii suurejooneliseks puuks, mis elab üle mitu inimpõlve ja pakub toitu, varju, kodu ja väga palju muud sadadele teistele olenditele. Ja siiski on sellesse seemnesse kätketud nähtamatu muster täiuslikult kujundatud nii, et sellest saaks tamm – ja mitte ainult üks tamm, vaid uute tõrude kaudu lausa igikestvad tammikud. Selles väikeses mateeriakübemes sisaldub lõpmatu igavikuline potentsiaal.
Sama lugu on teiega.
Nii nagu tõru ei tule ellu tühja kestana, et hakata „endast midagi tegema”, pole ka teie selliseks loodud. Seeme, millest teie sündisite, sisaldas juba kõike, et materiaalses maailmas teostuda – ja lisaks kõige ja kõigi teostumist, mis teie elust hargneb ja areneb.
Kaaluge selle väitega kaasnevaid järeldusi. Nii nagu üksainus tammetõru sisaldab lõputuid tammikuid, sisaldab ka teie olemuse seeme kõiki ideid, kaasabi ja toimet, mida teie elu iganes avaldab – lisaks ka kaudset mõju teid ümbritsevale maailmale nii olevikus kui tulevikus. Kõik, mida vajate, on õiged tingimused, et see ärkaks ja esile tuleks.
Kui tõru kasvama läheb, sirutuvad juured alla musta mulda, purdainesesse, mis sisaldab kasulikkuse minetanut ja kõdunenut. Töötades loodusega käsikäes, mitte looduse vastu, olemasolevat ära kasutades, mitte sellele vastupanu osutades, tekivadki tingimused tamme tärkamiseks. Kui lepime oma elu „sopaga”, sukeldudes varjamatult kogemustesse, millesse satume, mis meid ümbritsevad ja mis vahel meid peaaegu enda alla matavad, pöörab ärkamisprotsess need tumedad, näiliselt kõdunenud osad toitainerikkaks kompostiks, mis toidab uut arengut. Me kaotame võitlemise, kohtumõistmise ja häbi elu pärast, mis on kulunud püüdes vältida, maha suruda või eitada olnut või olemasolevat, ning muundame kõik millekski kasulikuks ja toetavaks. Me loome tugevad juured, kanname rikkalikult vilja ja areneme nii, nagu loodus ette on näinud.
Kui tamm tärkab, suunates juuri ikka sügavamale ja üha enam laiali, sööstavad oksad üles ja väljapoole, püüdes valgust. Mida sügavamale ulatuvad juured, seda kõrgemale saavad oksad sirutuda. Looduse loomupärane tasakaal tajub, et üks on võimatu teiseta. Kui puu pürgiks valguse poole, ilma et oleks end mullapimeduses kinnistanud, ei suudaks ta püsti püsida. Põud kurnaks ta kuivaks, metsatulekahju põletaks maani ja tugev torm tõukaks pikali. Meie inimlik ärkamisprotsess on samasugune. Kui jätame juured tähelepanust ilma ja keskendume ainult sirutumisele, siis kaotame tasakaalu ja peatoiduse allika. Kui me pole sügaval kindlalt kinnitunud millessegi, mis toidab meid toimeka elu pealispinna all, siis võime kergesti kõrbeda, läbi põleda ja muutuste tuultes kokku kukkuda.
Kui me aga leiame endale ärkamisprotsessi kestel loomuomase tasakaalu, suudame ulatuda kõrgemale ja kaugemale, kui meie väike tõrumina ettegi oskas kujutada – ja sageli ka oodatust kiiremini. Nii nagu puuvõsu kasv võib ootamatult kiireneda, vahel mitu korda kasvuperioodi jooksul, suudame ka meie kvanthüppeid sooritada – mentaalselt, füüsiliselt, vaimselt, loominguliselt ja igal muul alal oma elus. Mida tugevamini oleme juurdunud oma hingemullas, seda tugevamini oleme ühenduses oma tõelise olemuse seemnega. Ja mida rohkem me nendega ühildume, seda võimsam ja kõrgem saab olla meie elulend.
Lõpuks saab tamm täiskasvanuks, annab varju ja ulualust ning saadab maailma uusi tõrusid, millest kasvavad uued puud. Kui meis ärkavad varjatud võimed ja aktiveerub meie sügavaim eesmärk, siis loovad ja toetavad meie jagatavad anded ökosüsteemi, mis laseb meie maailmal kasvada ja jõudsalt areneda.
See on tamme eesmärgi teostumine, mis leiab aset iga kord, kui tammetõru saab tärgata, nii nagu loodus on ette näinud. Kui tingimused on õiged, täidab loodus alati oma lubaduse. Midagi muud ei saagi juhtuda. Tammetõru on terviklik, täielik ja täiuslik oma tõrususes, osalt seetõttu, et tammetõrus on alati ootel tamm. Mitte mänd. Mitte õunapuu. Vaid tamm. Iga kord. Me teame, et see on tõsi. Me teame, et oleks rumal uskuda, nagu areneks tammetõrust midagi muud. Me ei ootaks ilmaski, et tammetõrust, ükskõik kui palju „kuuseõpetust” talle ka antaks, saaks kunagi jõulupuu. Ja me ei tahakski seda. Iga asi täidab oma ülesannet, mis omakorda toetab kõike ülejäänut pidevalt avarduvas, ennast-toetavas süsteemis.
Samalaadne on ka meie kui inimolendite eneseteostus, kui meil lastaks järgida iseenda loomupärast rada. Paraku on seda luksust meil harva. Kollektiivne lahusoleku, piirangute ja enesesäilitamise teadvus on loonud väära enesetunnetuse ja sügava eraldatuse meie tõelise olemuse seemnest. Selle asemel, et eemaldada praht, mis on kogunenud kohta, kuhu meid istutati, ja harida oma hingemulda, oleme eksinud katsesse saada millekski muuks kui selleks, kes me tegelikult oleme. Õnneks peab paika tamme metafoor, iga loomulikul moel kasvava asja metafoor: nii nagu tõru ja selle tammine olemus, samamoodi on täiuslikud mõtted, mis ärkavad alati, kui tingimused on sobivad, ja samamoodi ärkate ka teie.
Palun süüvige sellesse. Tegu pole lihtsalt veel ühe new age’i sõnamulinaga, tunne-end-hästi-afirmatsiooni või huvitava teooriaga; see on universaalne tõde. On olemas varjatud kord, millele saame toetuda ja mida usaldada. Me näeme seda iga päev looduses kõikjal meie ümber. See on kord, mis ei vaja meiepoolset käivitusimpulssi, vaid – nagu tõdeb Michael Bernard Beckwith – „lahket vastuvõttu”.5 Ärkamisprotsess toob teid uuesti tagasi kindlale pinnale, kus teie elu saab lõpuks täies mahus õitsele lüüa.
Praegusajal, mil elu paremaks muutmiseks pakutakse tohutul hulgal raamatuid ja programme, tekib õigustatud küsimus: „Miks ärkamine ja miks just nüüd?” Ma lisaksin sellele veel ühe: „Kuidas need teised võimalused end õigustanud on?” Või laenates USA presidendivalimiste tsükli alguses esitatava tavaküsimuse: „Kas te elate praegu paremini kui neli aastat tagasi?” Ja mitte ainult teie ise, vaid ka kõik teised? Kuigi oleme ühiskonnana jõudsalt arenenud, oleme ikkagi näljased, rahatud, hirmul ja tapame üksteist ärevakstegeval hulgal. Ja kui me ei tapa üksteist, siis tapame iseennast. Ameerika Ühendriikides on enesetappe kaks korda rohkem kui mõrvu.6 Ja väga paljud meist teevad sedasama aeglaselt toidu, ravimite, stressi või oma tegelike südamesoovide allasurumise abil. Televisiooni hittfilm „Elavad surnud”, nagu selgub, on otsekui tõsielusõu. Oleme mingis mõttes muutunud zombideks, kes rakendavad kõikvõimalikke kiirete lahenduste ja tähelepanu kõrvalejuhtimise võtteid, et valu, mida me tegelikult tunneme, kuidagi vaigistada.
Enne kui nüüd veinipudeli järele haarate, et neid häirivaid fakte minema uhtuda, saage palun aru, et ma ei ole skeptik. Ajan
5
Michael Bernard Beckwith, Your Life’s Purpose: Life Visioning Practices for Activating Your Highest Potential (Louisville, CO: Sounds True, 2012), CD.
6
US Department of Health and Hyman Services, Centers for Disease Control and Prevention, National Center for Health Statistics, National Statistics System, Natio nal Vital Statistics Report 58, no. 19 (mai 2010): tabel 29, http://www.cdc.gov./nchs/ data/nvsr58/nvsr_19.pdf; Federal Bureau of Investigation Uniform Crime report, Expanded Homicide Data (2007): tabel 20, http://www2.fbi.gov/ucr/cius2007/data/ tabel_20.html.