naeris mõnuga.
"No näed, ka sina oled sellestsamusest huvitatud! Ära hakkagi tagasi ajama!"
Kadi ei jõudnud veel väärikat vastulööki anda, kui Thor pea ukse vahelt sisse pistis.
"Kuule, ma lähen välja!"
"Oota nüüd!" hüüatas Kadi. "Isa ju rääkis sulle, mis olukord on! Las su sõbrad tulevad parem sinu juurde!"
"Et neid jälle välja visataks, jah?" tõmbus poiss turri. Kadi ohkas.
"Malviina?"
"Kui ongi, mis siis?"
"Midagi! Tulgu siia, mina vastutan!"
"Eelmisel korral sa said ju vanamehe käest sõimata!" Thori hääletoon oli nüüd tunduvalt leebem.
"Parem saan veel korra sõimata, kui et sinuga midagi juhtub! Ja muide," meenusid Kadile nüüd ka ta pedagoogilised kohustused. "Pole ilus oma isa vanameheks hüüda!"
Selle peale ühmas poiss midagi ebamäärast.
"Ma siis helistan talle ja kutsun siia?" küsis ta kinnituseks.
Kadi noogutas.
"Ma vaatan, teil klapib omavahel päris hästi," kommenteeris Inga, kui Thor oli ukse vahelt kadunud. "Näed sa, ja sina veel kartsid!"
"Luba meenutada, et see olid sina, kes mind hirmutas oma juttudega hulludest teismelistest ning oma tuttava eluohtlikust tütrest!"
"Aa, Andrest mõtled või? Tead, ma nägin teda paar päeva tagasi…"
Taas paotati ust. Seekord oli see Thori õde Thalia, suur pungil reisikott üle õla. Äkki läheb ta välisreisile ja tuli hüvasti jätma?
Kuid seda õnne polnud Kadile antud.
"Isa tahtis, et ma ajutiselt siia koliksin!" kuulutas Thalia Ingale tervituseks kergelt noogutades. "Praeguses situatsioonis on see ohutum ning ka odavam, kui mind eraldi turvama hakata. Ma kolin nurgatuppa, loodetavasti pole sul midagi selle vastu!"
"Oh ei, muidugi mitte!" raputas Kadi pead ja kui Thalia läinud oli, lisas pominal: "Ning kui ka oleks, ei huvitaks see niikuinii kedagi!"
Ingal olid teravad kõrvad.
"Probleemid, jah?" päris ta ahnelt.
Muidugi olid Thaliaga probleemid, kuid Kadil polnud erilist tahtmist neid sõbrannale pihtima asuda.
"Oota, ma vaatan, kus Thor on!" ühmas ta ja lipsas toast välja.
Poiss oli oma toas, vedeles voodil, mobiil kõrva ääres. Kadit nähes pöördus ta häiritult tema poole.
"Mis on? Näed ju, ma räägin!"
"Thalia kolis siia!" teatas naine teise tõredusest välja tegemata.
"Ja siis?"
"Et kui Malviina…"
Thor ütles mobiili paar sõna ja katkestas kõne.
"Sa ju lubasid vastutada!" sõnas ta pilkavalt. "Või Thalia puhul see ei kehti?"
Kadi hammustas huulde. Pelgab ta Tõnise tütart juba rohkem kui meest ennast?
"Kehtib küll!" ütles ta otsustavalt. "Las Malviina tuleb, kui tahab!"
Veerand tundi hiljem ta juba kahetses oma lahket lubadust: tüdruk kandis paljal ihul praktiliselt läbipaistvat pluusikest ja jalas niivõrd napiks käristatud teksaseid, et Thori põsed õhetama lõid ning ta esimesel hetkel isegi pilgu kõrvale pööras.
"Ja sa tulid niimoodi mööda tänavaid?!" pahandas ta, kui oli end veidi kogunud.
"Ei, läbi pargi!" vaatas tüdruk talle ilmsüütult otsa.
Oli marsruut milline tahes, seda riietust ei kiitnud heaks ka Kadi. Kui Tõnis juba värvitud juuste pärast nii endast välja läks, mida ta teeb veel siis, kui näeb seda praktiliselt paljast tagumikku? Paistab, et mõnel neiul on siin kange tahtmine ise pahandusi provotseerida.
Tõnise arvamuse said nad teada varem, kui oodatagi oskasid. Vaevalt oli Kadi jõudnud Inga juurde tagasi minna ning lonksukese juba jahtuma hakkavat kohvi rüübata, kui mehe auto maja ette pööras.
Veider, kuid Tõnis ei öelnud Malviina kohta ainsatki halba sõna, vaatas vaid teda mõne hetke pikal pilgul ning lükkas siis ettepoole oma selja taga seisnud Egle.
"Parem, kui ta mõnda aega meie pool elab!" sõnas ta. "Nii ei pea ma iga kord välja minema, kui mul on tarvis temaga koos töötada ja ka temal on siin ohutum!"
Kadil polnud taas muud valikut kui nõusolevalt noogutada. Keelel kibeles küsimus, milline see Egle ja Tõnise koostöö välja nägema peaks. On mõni valimiskõnedest vahepeal viisistatud? Või laulab Tõnis vahelduse mõttes Egle soolode vahele koos temaga ka mõne dueti?
"Dorisel tuleb tööd muidugi juurde, peab vist lisatasu peale mõtlema," jätkas mees. "aga noh, see on ajutine hädaolukord, ruumi meil jätkub!"
"Palju sul erakonnas liikmeid on?" tundis Kadi süütul ilmel huvi.
"Mis siis?" muutus Tõnis valvsaks.
"Kui nad kõik peaksid siia kolima, läheb vist kitsaks. Noh, madratsid võib ju põrandale laotada…"
Turvamees Aarne turtsatas äärmiselt ebaprofessionaalselt, püüdes seda kohe köhaga maskeerida. Tõnis heitis naisele halvakspaneva pilgu.
"Tore, et keegi meie hulgast suudab selles raskes olukorras ka midagi lõbusat leida!" sõnas ta taunivalt. Ja tütrele: "Ole hea, juhata Egle vabasse külalistetuppa!"
Taas oli Kadile koht kätte näidatud. Vaikides surus ta küüned tugevasti peopessa, et solvumispisaraid tagasi hoida. Peaks ise Eglet saatma… või hoopis Inga juurde tagasi minema, külalist pole ilus nii kauaks hooletusse jätta – aga tegelikult ei tahaks kedagi näha, oma kodus peaks ju inimesel olema õigus kasvõi viieminutisele privaatsusele… Täpselt! Ta läheb tualetti ja istub seal, olgu siis potis turvakaamerad või mitte.
Kuid isegi sel lihtsal plaanil polnud täna täituda antud. Enne seda nii vajalikku asutust oli väike vahekoridor ning just selles koridoris olid kohad sisse võtnud Thalia ja Egle, oma jutuajamisest nii hõivatud, et ei pannud Kadit tähelegi.
"Mind sinu tahtmised ei huvita!" põrkis Thalia. "Sa elad siin ja punkt, sest siin saan ma sul silma peal hoida! Mitu korda sa sel nädalal end juba täis kaaninud oled? Vasta! Ja mis jutud need narkootikumidest on?"
Kadi, kellest need jutud tõenäoliselt alguse olid saanud, tõmbus kärmelt kapi varju. Egle repliik läks seetõttu kaduma, kuid Thalia reageeringu järgi polnud seda raske ära arvata.
"Sinu elu? Sinu elu algab pärast kampaania lõppu, kui isa peaminister on! Siis joo ennast surnuks või tee, mis tahad, seniajani aga ei tohi su nimel ainsatki plekki küljes olla! Või tahad kõik kihva keerata? Tänamatu loom! Mu isa on sind lapsest peale oma kõhu kõrvalt koolitanud, kõige paremad õpetajad välja otsinud, nende tunnitasud kinni maksnud! See on siis su tänu!"
Nüüd Eglele piisas.
"Minu
