.
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу - страница 1
See raamat on mõeldud abiks nii neile, kes valmistuvad Tallinnas giidina tööd alustades atesteerimiseks, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikult oma külalistele vanalinna, kui neilegi, kel on huvi ja teadmistejanu lihtsalt enese rõõmuks Tallinna vanalinna avastada.
Ennekõike sisaldab see elementaarseid teadmisi, mis igale giidile on hädavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt külaliste huvidele, soovidele ja eelnevatele teadmistele.
Kronoloogia
u 9000 (või 7500) aastal eKr – vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis: Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal
380 kristlus saab Rooma riigis ametlikuks religiooniks
988 Vladimir I võtab vastu ristiusu, Venemaa ristiusustamine
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks vene võimu alla
1054 suur kirikulõhe, ida- (õigeusk) ja läänekristlus (katoliiklus)panevad üksteist kirikuvande alla
1202 Riias asutatakse Mõõgavendade ordu
1208 sakslaste rüüsteretkega Ugandisse algab eestlaste muistne vabadusvõitlus
1219 juuni Taanlased maabuvad sõjaväega Tallinna all
1223 eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks vabaneda võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb taanlaste valdusse
1224 Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all
1227 Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus
1236 Saule lahingus purustavad leedulased Mõõgavendade ordu, selle riismed ühinevad järgmisel aastal Saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru (Liivi ordu)
1242 Jäälahing Peipsi järvel; piir lääne- ja idakristluse, ordu ja venelaste vahel jääb sajanditeks püsima
1248 Tallinn saab linnaõigused
1343 Harjumaal puhkeb Jüriöö ülestõus
1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule
1404 valmib Tallinna raekoda
1421 peetakse Vana-Liivimaa esimene maapäev
1492 venelased rajavad Narva jõe idakaldale Jaanilinna kindluse
1523 reformatsioon jõuab Eestisse
14.02.1524 reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Tallinnas katolikukirikuid ja kloostreid
1453 Kolmas Rooma
1525 Lübeckis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat
1558 Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Liivi sõda; venelased vallutavad Tartu, sõda kestab vaheaegadega 1629. aastani
1561 Liivi ordu alistumine Poola kuningas Sigismund II Augustile tähistab Vana–Liivimaa keskaegse poliitilise korralduse lõppu
1577 venelased, kes on vallutanud peaaegu kogu Eesti, piiravad tulemusteta Tallinna, Poola ja Rootsi vastupealetung muudab venelaste varasema edu nulliks
1578 ilmub Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika” esmatrükk
1582 Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla
1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga läheb Põhja-Eesti Rootsi võimu alla
1625 Tartu langemisega rootslaste kätte lõpeb Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis
1629 Altmargi vaherahuga kinnitatakse kogu Mandri-Eesti kuulumist Rootsi võimu alla
17. saj I pool – nõidade põletamisprotsessid
1632 avatakse Tartu ülikool
1645 Brömsebro rahuga läheb Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla
1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas alustab B. G. Forseliuse juhtimisel tegevust rahvakooliõpetajate seminar
1695–1697 suur näljahäda, peaaegu iga viies inimene Eestis sureb nälga
1700–1721 Põhjasõda
1710 Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis
1721 Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Vene riigile; Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn Balti erikorra
1739 Anton Thor Helle tõlkes ilmub Piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles
1802 Tartus taasavatakse ülikool
1804 Liivimaa talurahvaseadustega fikseeritakse talupoegade koormised ja piiratud omandiõigus vallasvarale; luuakse vallakohtud; Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu majandusliku kandevõimega ning seatakse sisse vakuraamatud
1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest
1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest
1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts
1845 Liivimaa talupojad astuvad innukalt vene õigeusku
1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmisele
1856 Eestimaa kubermangu uus talurahvaseadus
1857 Pärnus hakkab ilmuma ajaleht „Perno Postimees”; Narvas alustab tööd Kreenholmi Manufaktuur
1862 ilmub „Kalevipoja” rahvaväljaanne
1865 Tartus asutatakse laulu- ja mänguselts „Vanemuine”, Tallinnas „Estonia”
1866 uus vallaseadus paneb kindla aluse talurahva omavalitsusele
1868 keelustatakse teoorjus
18. -20.06.1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus
1870 valmib Peterburg-Reval-Paldiski raudtee, esimene Eestis
1872 asutatakse Eesti Kirjameeste Selts
1878 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht „Sakala”
1882 sureb C.