ühtegi taksot.” Kirusin endamisi, et no tyri küll, mis värk on siis. Küsisin siis kliendilt, et mis tänava peale tema on. Klient vastu: „Mina seisan Nuottamiehentiel.“ Vaatasin siis navilt, mis tänaval ma ise olen, ning avastasin, et tyri küll, ma olen Nuottaniementiel, mitte Nuottamiehentiel!
Õnneks oli „eksitus” vaid ca 500 meetrit. Vabandasin kliendi ees ja ütlesin, et olen paari minutiga tema juures. Pärast seda kordasin endale: „Keskendu, keskendu, keskendu ning tee silmad ikka päris lahti, kui tellimusest aadresse loed!”
LÜHITUTVUS SOOMEGA 13
Kuna raamatus mainitakse palju kohanimesid, siis otsustasin enne jätkamist siia Soome kohta ühe väikse spikri lisada.
2013. aasta lõpu seisuga elas Soomes 5,45 miljonit inimest, neist mehi 2,68 ja naisi 2,77 miljonit. Üle 100aastaseid elas Soomes lausa 706 inimest, neist 89 meest ja 617 naist. Rahvustest elas Soomes selle hetke seisuga soomlasi 89 %, rootslasi 5,34 %, laplasi 0,04 %, venelasi 1,22 % ja teisi rahvusgruppe kokku 4,09 %. Nendest omakorda vallalisi on 47,7 %, abielus paare 37 % ning lahutatuid oli 15,3 %. Sisserännanutest elas eestlasi Soomes 2013. a lõpu seisuga 44 700, venelasi 30 700, rootslasi 8 300 ja somaallasi 7 400 inimest. Vanusegrupis 15–69 eluaastat elas Soomes elanikke kokku 3,48 miljonit. Huvitava faktina tooks veel ära, et 1900. aastal elas Soomes 2,65 miljonit elanikku ehk siis 113 aastaga on Soome rahvaarv enam kui kahekordistunud.
Elanikelt on suurimad linnad Helsingi 612 600, Espoo 260 700, Tampere 220 400 ja Vantaa 208 000 inimesega.
Soome pindala oli 1. jaanuari 2014. aasta seisuga 302 339 km 2 (teine allikas ütleb ka 338 424) ehk siis peaaegu seitse korda suurem kui Eesti oma. Võrdlusena võib veel öelda, et Soome on pindalalt suurem kui Suurbritannia, mille pindala on „vaid” 229 848 km2. Soome on pindalalt viies riik Lääne-Euroopas. Soome pikkus lõunast põhja suunas on 1160 km ja laius idast lääne suunas 540 km.
Soome pindalast suuremad osad moodustavad Lapimaa 92 660, North Ostrobothnia 35 508 ja Kainuu 21 500 km2.
Pindalalt suurimad Lõuna-Soome linnad on aga Helsingi, Espoo ja Vantaa.
Soome riigikeelteks on soome ja rootsi keel.
Soome iseseisvus 6. detsembril 1917. aastal, olles eelnevalt olnud 108 aastat Vene Impeeriumi ja enne seda veel 600 aastat Rootsi riigi osa.
Soome kliima on väga kontrastne:2013. aastal mõõdeti näiteks Sodankyläs madalaimaks temperatuuriks 39,7 miinuskraadi, kui sama aasta suvel oli kõrgeimaks temperatuuriks Liperis 32,4 plusskraadi.
Soome põhilised ekspordiartiklid on elektroonikakaubad, metallitooted, masinad, transpordiseadmed, puidu- ja paberitooted ning kemikaalid.
© CITY SURVEY DIVISION, HELSINKI 2014
Helsingi kaart koos selle keskusele lähimate linnaosadega
Helsingi
Helsingi linn rajati algselt Rootsi Kuninga Kustav Vaasa käsul Vantaanjoen suudmele 1550. aastal. 1643. aastal toodi linn üle tänasele asukohale. Iseseisva Soome pealinnaks nimetati Helsingi aastal 1917.
Helsingis elas 1. jaanuari 2014. aasta seisuga 612 000 inimest. Linna pindala on 719 km2, millest mere all on 503 ja maismaana 216 km2. Helsingi omab 123 km pikkuses rannariba. Lisaks on Helsingi piirkonnas 315 saart. Linna aastaseks keskmiseks temperatuuriks on 5,9 plusskraadi, kuumim kuu aastas on juuli 17,7 plusskraadi ning külmim kuu on veebruar 6,8 miinuskraadiga.
Espoo 14
Espood märgitakse ajaloos juba 14. sajandil, kui Espood läbis Kuningate Tee (King’s Road) Turust Viiburisse. 1963. aastast sai Espoost väikelinn ning 1972. aastal sai linn omale täielikud linnaõigused. 2008. aastal tähistas Espoo oma 550. aastapäeva.
260 700 elanikuga Espoo pindalaks on 528 ruutkilomeetrit, millest maismaad on 312 ja veekogusid 216 ruutkilomeetrit.
Espoo suurimad linnaosad on (suvalises järjestuses): Leppävaara (Helsingist loodes ca 12 km), Tapiola (Helsingist läänes ca 9 km), Matinkylä-Olari (Helsingist läänes ca 14 km), Espoonlahti (Helsingist läänes ca 18 km) ja Espoo keskus (Helsingist lääne-loode suunas ca 20 km).
Espoo koos sellega piirnevate linnade ning suuremate piirkondadega. Allikas: Espoon kaupunki TEKE / kaupunkimittausyksikkö
Haukilahti ujumisrand
Haukilahti jahisadam
Lisaks on Espoos väiksemad keskused nagu Otaniemi (üliõpilaslinnak, Helsingist läänes ca 9 km), Keilaniemi (äri- ja tehnoloogialinnak, Helsingist ca 8,5 km läänes), Westend (Helsingist läänes ca 10 km Soome lahe kaldal), mis on jõukas, põhiliselt eramute rajoon mõnede üksikute korruselamutega. Westendi kõrval lääne suunas on Haukilahti, kus enamuses on korruselamud.
Matinkylä-Olari linnaosast põhja suunas on väike äripiirkond Olarinluoma koos mitmete kontorite ning autoesindustega. Matinkyläst läänes, Espoonlahti kõrval on kohe Kivenlahti ning sellest omakorda läänes täiesti uus linnaosa Saunalahti. Viimasest edasi lääne suunas ca 9 km kaugusel on vahva nimega koht Masala. Masalast omakorda 10 km läände asub suurem keskus Kirkkonummi.
Espoo väiksematest linnajagudest nimetaks veel Mankkaad, mis asub Tapiola ja Olarinluoma kõrval ning Tapiola-Kilo vahel. Kilo ise asub Helsingist lääne-loode suunal ca 13 km kaugusel, mille kõrval asetseb kohe suurem jõukam linnaosa Kauniainen, mis tegelikult on omaette linnaõigustega linnaosa.
Vantaa 15
Vantaa 873 ruutkilomeetrisel alal elas 2013. aastal ca 208 000 elanikku. Vantaal asuvad suuremad piirkonnad on: Kivistö, Myyrmäki, Korso, Aviapolis, Tikkurila, Koivukylä, Hakunila. Vantaal asub ka Helsingi-Vantaa rahvusvaheline lennujaam, Helsingist ca 18 km põhjas.
Nagu eelnevatest numbritest nägid, siis ühe taksojuhi tööpiirkond ja potentsiaalne klientuur võivad olla päris suured. Eriti neil taksojuhtidel, kes põhiliselt Espoo, Helsingi ja Vantaa linnades sõidavad.
Kolme
Allikad: http://www.stat.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto_en.html http://www.stat.fi/tup/suoluk/suoluk_vaesto_en.html#region http://finland.fi/Public/default.aspx?contentid=160032&nodeid=44491&culture=en-US
Kasutatud allikas: http://www.visitespoo.fi/visitors_guide/espoo-en/public_services
Kasutatud allikad: http://www.vantaa.fi/information_on_vantaa , http://www.vantaa.fi/instancedata/prime_product_julkaisu/vantaa/embeds/vantaawwwstructure/96754_Vantaa_General_information_EN_20052013.pdf
