Völsungite saaga. Mart Kuldkepp

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Völsungite saaga - Mart Kuldkepp страница 7

Völsungite saaga - Mart Kuldkepp

Скачать книгу

kuningatütar?“ Too vastas: „Kuningas Högni on lubanud mind naiseks Hoddbroddile, kuningas Granmari pojale, aga mina olen tõotanud, et lähen ennem udusulis varesepojale kui talle. Kuid siiski saab see teoks, kui just sina teda ei takista, sõjaväega tema vastu ei lähe ja mind endaga kaasa ei võta. Sest ühegi teise kuningaga ei looks ma meelsamini ühist kodu kui sinuga!“

      „Ole rahulik, kuningatütar,“ vastas Helgi, „sest pigem panen oma vapruse proovile kui lasen sul talle naiseks minna. Kõigepealt vaatame, kes teisest jagu saab! Selle nimel panen ma oma elu mängu.“

      Siis saatis Helgi laiali saadikud kingitustega, et vägesid koguda. Oma maleva paigutas ta Rauðbjargi-nimelisele kaljusaarele. Seal ootas ta, kuni lisandus veel suur hulk mehi Heðinseylt ning ilusate ja suurte laevadega tohutu suur vägi Nörvasundist. Kuningas Helgi kutsus enda jutule oma laevakapteni, kelle nimi oli Leifr, ja küsis temalt, kas ta on väe üle lugenud. Aga Leifr vastas: „Ei saa neid kokku arvata, isand! Üksipäini neil laevadel, mis on tulnud Nörvasundist, on kaksteist tuhat meest, ja ülejäänutel veel pool sellest arvust otsa!“ Siis käskis Helgi sõita fjordi, mille nimi oli Varinsfjörðr, ja niimoodi tehtigi.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Eesti keeles on Arvo Alase tõlkes ilmunud „Grettir Ásmundripoja saaga“ (1982), „Njálli saaga“ (2001), ning „Eírikr Punase saaga“ ja „Gröönlaste saaga“ kogumikus „Viikingid Vinlandis“ (2003).

      2

      Eesti keeles on Tõnno Jonuksi tõlkes ilmunud „Ynglingite saaga“ (2003).

      3

      Eesti keeles osaliselt ilmunud Rein Sepa tõlkes (1977).

      4

      Völsi on kultusliku kuivatatud hobusepeenise nimi kuningas Ólafr Tryggvasonist kõnelevas nn. „Völsi loos“ (säilinud 14. sajandi suures kuningasaagade kompilatsioonis „Flateyjarbók“).

      5

      Vanaislandi keeles nimetati hange „breðafönn”. On arvatud, et kogu see episood on hilisem interpolatsioon, et seletada tolle sõna päritolu (vt. Finch 1965: xxv–xxxvi).

      6

      Vanapõhja tavaõiguses eristati (avalikult omaks võetud) tapmist ja (salajast) mõrva.

      7

      Algtekstis on „lindprii“ tähenduses kasutatud kujundlikku väljendit „varg i véum” ehk „hunt pühades kohtades“, mis viitab sellele, et põlualusel oli keelatud viibida pühaks peetud paikades.

      8

      Vanapõhja kangelaseetikas oli truudus oma veresugulastele vääramatuks põhiprintsiibiks. Suuresti just sellest nõudest (ja selle rikkumisest) tuleneb saaga hilisemate sündmuste traagika.

      9

      Frigg oli Odini naine, abielu ja peresuhete jumalanna.

      10

      S.t. võttis varese kuju.

      11

      Vanapõhja ja keldi kultuurides seostati hauakünkaid ja nende läheduses viibimist tihti üleloomulike sündmustega.

      12

      Ilmselt oli õun mõeldud selleks, et parandada Reriri viljakust.

      13

      Odini juurde (s.t. Valhallasse) said minna mõistagi ainult need, kes olid tapetud lahingus. Kuna Rerir suri haigusesse, võis ta paluda, et teda enne surma Odini lemmikrelva odaga märgistataks (vt. Finch 1965: 81).

      14

      Otsetõlkes „lapsetüvi“. Võib-olla on viidatud õunapuule, mis oli Völsungite viljakuse allikaks (vt. Grimstad 2005: 81).

      15

      Rootsis.

1

Eesti keeles on Arvo Alase tõlkes ilmunud „Grettir Ásmundripoja saaga“ (1982), „Njálli saaga“ (2001), ning „Eírikr Punase saaga“ ja „Gröönlaste saaga“ kogumikus „Viikingid Vinlandis“ (2003).

2

Eesti keeles on Tõnno Jonuksi tõlkes ilmunud „Ynglingite saaga“ (2003).

3

Eesti keeles osaliselt ilmunud Rein Sepa tõlkes (1977).

4

Völsi on kultusliku kuivatatud hobusepeenise nimi kuningas Ólafr Tryggvasonist kõnelevas nn. „Völsi loos“ (säilinud 14. sajandi suures kuningasaagade kompilatsioonis „Flateyjarbók“).

5

Vanaislandi keeles nimetati hange „breðafönn”. On arvatud, et kogu see episood on hilisem interpolatsioon, et seletada tolle sõna päritolu (vt. Finch 1965: xxv–xxxvi).

6

Vanapõhja tavaõiguses eristati (avalikult omaks võetud) tapmist ja (salajast) mõrva.

7

Algtekstis on „lindprii“ tähenduses kasutatud kujundlikku väljendit „varg i véum” ehk „hunt pühades kohtades“, mis viitab sellele, et põlualusel oli keelatud viibida pühaks peetud paikades.

8

Vanapõhja kangelaseetikas oli truudus oma veresugulastele vääramatuks põhiprintsiibiks. Suuresti just sellest nõudest (ja selle rikkumisest) tuleneb saaga hilisemate sündmuste traagika.

9

Frigg oli Odini naine, abielu ja peresuhete jumalanna.

10

S.t. võttis varese kuju.

11

Vanapõhja ja keldi kultuurides seostati hauakünkaid ja nende läheduses viibimist tihti üleloomulike sündmustega.

12

Ilmselt oli õun mõeldud selleks, et parandada Reriri viljakust.

13

Odini juurde

Скачать книгу