ptk. XIX, lk. 482–483 selle väite näiteks Bergsoni filosoofias.
40
Spinoza filosoofia on üks monismi vorme, doktriin, mida võib kõige sobivamalt vaadelda ühenduses selle kõige silmapaistvama esindaja Hegeli filosoofiaga. Vt. ptk. XV, eriti lk. 359–360.
41
Teatavaid andmeid pragmatismi kohta leiame XVI päätükis, lk. 392–407.
42
Vt. lk. 119–120.
43
I köide avaldati 1910, teine 1912.
44
Vt. ptk. VI, lk. 142, 143.
45
Vt. lk. 118, 119 süllogismi seletuseks.
46
“Assotsiatsioon” tähendab statistilist assotsiatsiooni – s.o. assotsiatsiooni tegeliku faktina. See ei tähenda vaimset assotsiatsiooni, s.o. juhtumite sidestumist meie mõistuses. Selle vahetegemise tähtsuse toob esile diskussioon lk. 122–128.
47
Lihtsuse mõttes jätan välja selle olma lisakstoodud komplikatsiooni, et suurtes kõrgustes, kus õhurõhk on väiksem, vesi muutub auruks madalama temperatuuri käes.
48
Vt. ptk. III, lk. 75–76.
49
Vt. ptk. XVI, lk. 392–407 pragmatismi kohta.
50
Vt. ptk. III, lk. 63.
51
Vt. ptk. IV, lk. 94–95.
52
Materialistliku filosoofia kohta, millest see vaade sõltub, vt. ptk. XVIII.
53
Kontseptuaalse realismi kohta vt. ptk. X, lk. 231, 232.
54
Vt. ptk. XIV.
55
Vt. ptk. XIV Kanti ja ptk. XIX Bergsoni filosoofia kohta.
56
Vt. ptk. XIV.
57
Intuitsiooni pretensioonist tunnetada reaalsust vt. ptk. XIX, lk. 482–484.
58
See hinnang on äärmiselt ligikaudne; ta võib olla ebatäppis sadade miljonite aastate võrra.
59
Vaata nende terminite tähenduse seletust ptk. XIII, lk. 290–294.
