seda enam iial ei hävitaks. 26 aastat ja kolm kuningat hiljem oli hiigelpalee valmis.
1760. aastal kutsus kuningas Carlos III Madridi Sitsiiliast pärit ja oma klassikalise maitse poolest tuntud arhitekti Francesco Sabatini, et oma uut eluaset veelgi suursugusemaks muuta. Plaanis oli raamistada lossi sissekäigu ees laiuv, korrapäraselt nelinurkne ja ilmatu suur väljak galeriide ja sammastikega ning ehitada mõlemale poole vägevad tiibhooned. Sellest auahnest kavatsusest viidi täide vaid osa.
1764. aastal kolis kuningas Carlos III oma uude Madridi lossi.
Pühakud ja kuningad, väljakud ja aiad
Madridi Palacio Reali fassaadi ehib lõputuna tunduv rida suuri Toscana sambaid. Itaalia meister Sachetti kaunistas palee esikülje ka kivivaasidega ning liigendas katust ääristava balustraadi pühakute ja kuningate raidkujudega. Siin leidus iidseid kuningaid ka teiselt poolt ookeani – katusenurkades seisid asteekide Montezuma ja inkade Atahualpa, Toscana sammaste lähedal aga Rooma keisrid Honorius, Theodosius, Hadrianus ja Trajanus. Muidugi leidsid siin oma koha kuulsad Hispaania kuningad ja kuningannad, samuti ka sümboolsed tähtkujude märgid.
Lossi lõunafassaadi ees laiub peaaegu lossi enese suurune ajalooline hiigelväljak. Selle nelinurkse platsi lugu algab juba aastast 1553, praegu kutsutakse seda Plaza de la Armeria või Plaza de Armas. Kahelt poolt piiravad väljakut hiljem rajatud tiibehitised, esiküljelt aga kõrge, uhke, väärikalt kaunistatud väravaga sepisrauast varbaed.
Lossi ümbritsevad väljakud ja aiad. Idakaares asub nelinurkne Plaza de Oriente, mis ulatub uusklassikalises stiilis kuningliku teatrini – Teatro Real’ini. Väljakul seisab Felipe IV ratsamonument, lillevälju piiravad madalad hekid, küpressid, jugapuud ja magnooliad. Kahel pool väljakut on kõrgetel alustel pikkades ridades gooti kuningateks kutsutud raidkujud, nende seas ka varasemad kristlikud Hispaania valitsejad.
Kuningalossist põhja pool laiuvad aga Sabatini aiad. Siin on suur tiik, madalad, mustriteks pügatud hekid ja kõrged, sammasteks pügatud küpressid. Juba 20. sajandil rajatud klassikaline Prantsuse aed.
Ajaloo pulbitsevas keerises püüdis iga Hispaania monarh jätta oma lossile enesest mingi jälje. Fernando VII, kelle saatuseks sai pikki aastaid Prantsusmaal Château de Valençay’s vangis olla, alustas Madridi kuningalossis 19. sajandil suuri ümberehitusi. Tema eesmärk oli muuta vanamoodne Itaalia stiilis ehitis moodsaks Prantsuse paleeks. Fernando pojapoeg Alfonso XII eelistas hoopis Victoria-stiilis residentsi, nii et mitmetes lossi ruumides asendati marmorpõrandad parketiga ja sisustati moodsama mööbliga.
Paljuütlevad arvud punakuldses palees
Aegade jooksul tehtud stiilimuutused ei muuda fakti, et Madridis kõrguv Hispaania kuningaloss on klassikaline kuninglik palee ning vägevaim ehitis Madridis, on väidetud, et isegi suurim kuninglik loss Lääne-Euroopas.
Ühe allika järgi olevat selles hiigelpalees 2000 ruumi ja saali, teine teab neid olevat lausa 2800. No selliste mastaapide juures 800 ruumi siia või sinna pole õieti mainimist väärtki. Samas on väidetud, et kõik need 2000 või siis 2800 ruumi on sisustatud erinevates stiilides, mida on küll raske uskuda. Vahest puudutab see 50 ruumi, mis on lossi külastajatele avatud ja küllap ühendab neid kõiki ikka klassikaline kuninglik stiil.
Arvud on kõnekad nagu alati.
Madridi kuningapalees on 870 akent, 240 rõdu, 44 trepikomplekti ja 110 ust. Nii et teenijarahval ja koristajatel siin igav ei hakka. Mõned saalid olevat sama suured kui tenniseväljak, seinu ehivad vanade ja uuemate meistrite gobeläänid ja võrratud freskod või siis hõbedaga ääristatud punane samet. Rokokoostiilis pronksskulptuurid, Hiina portselan, erinevate ajastute mööbel. Kuninglik stiil!
Palacio Reali rokokoolaadis troonisaalis on tänaseni kuningas Carlos III ajast, siis 18. sajandi teisest poolest, pärit sisustus. Saali seinu katab punane samet, sama toon valitseb tohutute põrandavaipade kaunites ornamentides. Ikka punane ja kuld. Kaks pidulikku troonitooli pjedestaalil baldahhiini all, nendeni viib neli madalat punase sametiga kaetud ja kullaga ääristatud astet. Pronkslõvid valvamas kahel pool troonipjedestaali ning trooni kohal seinal Hispaania kuningakoja punakuldne vapp. Salon del Trono suured kuldraamides seinapeeglid on valmistatud kuninglikus klaasivabrikus, seinte ääres seisab vägevate kuldsete küünlajalgadega 18. sajandi laudu, ülalt ripub alla määratu sädelev kroonlühter ja kuldsete ornamentide ning skulptuuridega piiratud lage katab meister Tiepolo fresko, millel on näha nii Olümpose jumalaid, Hispaania kuningaid kui ka maid, mida Hispaania koloniaalimpeerium kunagi valitses.
Niisiis peaks troonisaal andma ettekujutuse ühe võimsa riigi tähtsast ja väärikast kuningast.
Lossi põhikorrusel on kuninglik raamatukogu, kus hoitakse alal Hispaania kuningakoja sajanditevanuseid trükiseid ja käsikirju. Siin on eriti väärtuslikke ajaloolisi esemeid alates kas või Kastiilia Isabella tundideraamatust. Niimoodi kutsuti keskajal tavaliselt ladinakeelseid religioosseid, rikkalikult kaunistatud käsikirjalisi palveraamatuid, mis on äärmiselt unikaalsed, sest igast tundideraamatust on ju olemas vaid üksainus eksemplar. Sisult olid need enam-vähem sarnased – sobivate ilustustega religioossed tekstid, palved ja psalmid. Mõned raamatud olid päris lihtsad ja tagasihoidlike kaunistustega, kuid rikastele aadlikele kuulunud tundideraamatutes leidus ka eriti uhkeid, kullaga ehitud värvilisi leheküljesuurusi miniatuure.
Madridi kuningalossi raamatukogu harulduste seas leidub ka Hispaania impeeriumi aegseid vanu maakaarte. Imekaunid on oma ajast jutustavad rikkalikud raamatuköited.
Sammassaalist läbi portselanitoa banketile
Vägev marmorist peatrepp oma 72 astmega juhib põhikorruselt üles. Tiepolo freskoga vahtkonnaruumi kõrval on Salon de Columnas – sammassaal. 19. sajandil võeti lossis kasutusele ülipidulik söögisaal, seni korraldati kuninglikke bankette, vastuvõtte ja pidulikke riigitoiminguid ikka sammassaalis. Siin leidub 16. sajandi pronkskujusid ja Rooma imperaatorite büste, seintel Raphaeli jooniste järgi valmistatud viis gobelääni apostlite tegudest. Sambaid on muidugi ka.
Sammashallist ja trooniruumist edasi astuvale külastajale avanevad kuningas Carlos III eraruumid, millele on antud nende originaalse sisustaja Gasparini nimi. Oma üksildasi eineid nautis Carlos III Gasparini saalis, sest kuningannal oli oma söögisaal. Gasparini nime kandvas maalitud laega eesruumis – Antecámara de Gasparini – võib vaadelda nelja Goya maali kuningas Carlos IV-st ja kuninganna María Luisast. Järgneb Camara de Gasparini, kuninga rõivastusruum. Siin toimunud tseremoonial viibisid tavaliselt ka õukondlased ja see on ainus ruum, kus on praeguseni alles rokokoostiilis originaalkujundus – kipskrohvist kaunistused laes ja tikitud siidiga kaetud seinad.
Päris võrratu tundub aga olevat lossi portselanituba, mille seinad ja lagi kaeti Carlos III käsul Buen Retiro töökojas valmistatud kuningliku portselaniga. Valged portselanist keerubid ja maskid rohelisest portselanist vanikute, lehtede ja viinamarjakobarate keskel moodustavad nii seintel kui ka laes armsaid põimunud kujundeid, mis hiigelpeeglites muinasjutuliselt mitmekordistuvad.
Ilmatu suur kuninglik söögi- ja banketisaal kujundati 1879. See on uskumatult rikkalikult sisustatud ruum, kus kulda pole kokku hoitud. Ornamentidega kaunistatud kuldplaadid ehivad seinu ja lagesid ning raamivad maale, freskosid ja Hollandi gobelääne, laest ripub alla sädelevaid kroonlühtreid, kõikjal on kalleid vaase ja tikitud eesriideid. Ühest ruumi otsast teise ulatub määratu laud, mille taha mahub pidulikel õhtusöökidel 160 külalist. Lauda katvale lumivalgele linale ilmub banketiõhtutel kogu kuninglik toredus – lauahõbe, portselan ja kristall.
Mitte igas Euroopa kuningalossis pole kuninglikku apteeki. Madridi lossis on. Selle sisustas Felipe II juba 1594. aastal.
Apteegis on mitu väikest ruumi, seinariiulites kaunistatud
