vaimustatud ühiskonnas üldiselt ei saavuta suurt usaldust miski, mis on „võimas, kuid nähtamatu”.
Ent paljuski oma üllatuseks avastasin, et mõned näited kergesti äratuntavatest arhetüüpidest lõid otsekohe silla selle maailma, milles me elame, ja müütilise või sümbolistliku maailma, arhetüüpide jõutsooni vahel. Ma küsisin naistelt: „Kui paljud teist on alati teadnud, et teist saab ema?” Enamik tõstis käe. Seejärel küsisin: „Kuidas te seda teadsite?” Enamik lihtsalt kehitas õlgu nagu öeldes: „Ma lihtsalt teadsin, sest selline ma olen, ja ma pidin emaks saama.”
Siis küsisin publikult: „Kui paljud teist on sünnipärased Seiklejad?” Mõni mees tõstis käe, mõni naine ka. „Ja kui paljud teist peavad end Sõdalasteks?” küsisin ma. Veel rohkem mehi tõstis käe. Ma olin hämmastunud, sest olin mõelnud, et võidukas Sõdalane on pigem naiste kui meeste fantaasia. Ent sel päeval mõistsin, et paljude meeste meelest on seksikas ette kujutada end tänapäeva sõdalastena, näiteks USA mereväelastena.
Selleks ajaks, mil käis arutelu Tervendaja ja Eremiidi arhetüüpide üle, ei küsitud publiku hulgast enam üldisi küsimusi arhetüüpide kohta, vaid pigem: „Millised on minu arhetüübid?” ja „Kuidas ma oma arhetüübi ära tunnen?” Õhus oli elektrit, täis uudishimu, mida ma polnud kunagi enne oma publikus sellisel määral näinud. Nad oleksid jäänud sinna loengusaali kogu ööks, kui oleksin lubanud.
Hiljem, koos sõpradega õhtust süües, ma muudkui rääkisin sellest innukusepuhangust. Mitte ükski teema, mida olin varem õpetanud, polnud tekitanud sellist reaktsiooni. Mis oli arhetüüpide juures sellist, et vallandus niisugune reaktsioon? Kui hiljem selle üle järele mõtlesin, oli vastus selge: arhetüüpsed mudelid aitavad jõuda inimese tegeliku mina juurde. Nad teavad sinust rohkem kui sa ise endast tead. Oma arhetüüpsete mudelitega samastumise ja nende uurimise kaudu hakkad sa mõistma oma tegelikku mina.
Arhetüübid on alati olnud inimese alateadvuse mootorid, ent võid elada terve elu ilma seda teadmata. Arhetüüpsed kujundid on nagu uks peidetud maailma, paralleelne reaalsus. Avastada seda paralleelset reaalsust, kus asuvad arhetüübid, ja õppida tundma oma konkreetseid arhetüüpe – see on viis endaga kohtuda, võib-olla esimest korda elus.
Ma loodan, et su sisemine teekond muudab sinu elu sama palju, kui see muutis minu oma.
1. PEATÜKK
Arhetüübid.
Uus sisevõrgustik ehk Inner-net
Kui ütleksin: „Kas näed seda meest? Ta on minu Kangelane” või: „See naine seal on Täiuslik Ema”, teaksin ilma igasuguse kahtluseta, et saad täpselt aru, mida ma tahan öelda nende kahe inimese kohta, keda sa pole kunagi kohanud. Lihtsalt nende kolme sõnaga – Kangelane ja Täiuslik Ema – olen avanud sinus paksud köited müütide ja sümbolitega, mida sa automaatselt nende terminitega seostad. Paari hetke pärast pole need kaks inimest enam võõrad, sest su psüühe seostab neid lugude, muinasjuttude ja su enda mälestustega. Mees omandab otsekohe ülimalt tugeva kangelase välimuse, kes saab hakkama iga vaenlasega. Ehkki sa temast midagi muud ei tea, usaldaksid teda kohe. Pealegi ei reeda Kangelased naisi, keda nad peavad päästma – vähemalt mitte muinasjuttudes, mida me teame ja armastame, eks ole?
Kangelane on sinu jaoks ilmselt Üksiku Rändaja tüüpi: üksildane, tõsimeelne, ühe naise mees, kes sind jalust rabab. (Kuidas saaks ta olla tõeline Kangelane, kui ta teiste naistega tegeleks?) Iga naine tahab endale Kangelast. Muistses Kreekas tegutsesid sõjamehed nagu Herakles, Odüsseus ja Achilleus, hiljem said legendaarseks kujud Robin Hood ja Braveheart, päriselus on Kangelasteks merejalaväelased, kes riskisid eluga, et Osama bin Laden tabada, ning kõik nad paeluvad meid oma vägitegudega. Ja nüüdseks oleme lisanud imetletud kangelaslikkuse kehastustele tänapäeva ökosõdalased nagu Karen Silkwood ja Erin Brockovich. Nende tugevus on moraalses vapruses.
Kangelased ja Kangelannad on meie aja kõige populaarsemad filmitegelased. Kui tehakse film Batmanist, Ämblikmehest, Supermanist või Wonder Womanist, siis on see juba esimese nädalaga tohutult populaarne. Miks? Lihtne – me mitte ainult armastame oma Kangelasi ja Kangelannasid, vaid ka vajame neid. Ilma Kangelasteta ühiskond on kaotajate ühiskond. Nemad on meie jõuikoonid, sümbolid, kes demonstreerivad kogu maailmale, et meie rahvas on võitmatu.
Ka sinul on vähemalt üks Kangelane. Kui pole, siis vähemalt igatsed tema järele. Sinu ellu ei tule küll ühtki elluärganud koomiksitegelast, ent mõte sellest, et keegi kappab ühel heal päeval kohale – kui mitte otseses, siis psühholoogilises mõttes –, kui teda vaja on ja et temale saab loota, kuulub enamikul inimestel nende asjade nimekirja, mis tagavad õnneliku ja turvalise elu. Meil kõigil on ühel või teisel viisil vajadus Kangelaste järele, sest see on meie emotsionaalses DNA-s. See, mida nimetame inimloomuseks, on ka meie arhetüüpne loomus. Teatud omadused on sügavalt inimlikud: teiste eest hoolitsemine, nooremate kaitsmine, lojaalsus, võime armastada, vajadus turvalise kodu ja perekonna järele. Ja kõik need kaasasündinud inimlikud omadused on esindatud arhetüüpides universaalsete, ebaisikuliste, ent mõjuvate mustrite kaudu, mis peituvad kollektiivses alateadvuses – liikide psüühes, nagu see on säilinud, ning see on ühine kõikidele inimolenditele.
Võtame Täiusliku Ema arhetüübi. Meil pole vaja selle naisega kohtuda, et tema füüsilist olemust ette kujutada. Sõnad Täiuslik Ema sisaldavad võimsat märki, eriti meie ühiskonnas, kus oleme kommertslikul tasandil seda arhetüüpi veelgi laiendanud, ehkki sellel on juba olemas sügavalt juurdunud sentimentaalne tähendus. Kohe, kui keegi ütleb Täiuslik Ema, kujutad sa ette naist, kes on suurepärane kokk, kellel on kena korras kodu, kes aitab lapsi õppimise juures, käib kõigil nende spordiüritustel, kuulab nende probleeme, majutab nende sõpru – ja küpsetab kooke. Isegi kui sõnad Täiuslik Ema toovad kaasa valusaid assotsiatsioone lapsepõlvest, mis polnud nii täiuslik, on ideaalse emakuju projektsioon kindlalt su psüühesse istutatud.
Kuidas siis lihtsalt sõnad – Kangelane ja Täiuslik Ema – suudavad endaga kaasa tuua nii palju visuaalset, emotsionaalset, intellektuaalset ja müütilist infot? Neil on see vägi, sest nad on arhetüübid, psüühilised jõumudelid alateadvuses. Ehkki arhetüübid on kollektiivsed sümbolid, mis on ühised kõikide ühte kultuuri kuuluvate inimeste jaoks, võivad nad meiega ka individuaalselt kõnelda isiklike arhetüüpsete mustritena, mis on aluseks meie uskumustele, käimapanevatele jõududele, motivatsioonile ja tegudele ning mis korraldavad kõiki suhteid ja annavad meile energiat. Arhetüübid on väekujutised, millega me end lapsena samastame. Sportlane, Kunstnik, Näitleja, Printsess või isegi, kurb öelda, Vampiiri Ohver esindab tervet komplekti lugusid ja müüte, mida me vahel kujutleme oma elus juhtuvat. Meid tõmbavad enda poole filmid, raamatud ja videomängud tegelaskujudega, kes esindavad meie väekujutisi. Väikesed tüdrukud riietuvad nagu Printsess ja Wonder Woman, väikesed poisid nagu Batman ja Sõdalane. Arhetüüpne samastumine algab varakult.
Suureks saades jätkame oma elu kujundamist nende kujutiste ümber, elades alateadlikult oma arhetüüpidena. Ma kujutlen arhetüüpe meie energeetiliste kaaslastena. Sündimisest saadik väljendame oma arhetüüpseid mustreid, mis on psüühes aktiivsed. Me armastame mustreid – need toovad meie ellu korra. Me otsime pidevalt maailmast mustreid, eriti inimestest, sest teame intuitiivselt, et kui mõistame kellegi käitumismustreid, siis mõistame ka seda, kuidas ta suhtub endasse, oma ellu ja meisse. Me saame inimesest paremini aru, näiteks teades, et ta on Intellektuaal; see selgitab, miks ta armastab välismaa filme ja suurmeeste biograafiaid. Me hindame oma sõpra, kes mõistab, et meil on Sportlase arhetüüp ja seetõttu on igapäevane treening väga oluline meie füüsilisele, mentaalsele ja emotsionaalsele heaolule. Treening on midagi rohkemat kui hobi, see on osa sellest, kes me oma sisimas oleme.
Sa ei pruugi sellest teadlik olla, ent oled „näinud
