Tihti võib kuulda nurinat, et nii palju raha, aega ja energiat on kulutatud kõrghariduse saamiseks ja nüüd pole selles valdkonnas tööd või ülepakkumise tõttu ei saada oma panusele väärilist palka või on massipsühhoosis täiesti vale suund valitud ning õpitud eriala ei huvita inimest üldse.
Õppimine, enesest teadlikuks saamine, enesetäiendamine eeldab aega, pauside tegemist, praktikas harjutamist ja äratundmist. Pidevas kiirustamises ei taju me seda, ei märka oma tao’d. Tihti kuuleme inimesi ütlevat, et edasiõppimist tuleb jätkata kohe pärast gümnaasiumit, sest hiljem õpioskused kaovad, tuleb muu elu peale ja… Kaasaegse koolisüsteemi ülesanne on pakkuda inimesele võimalikult laiaulatuslik baasharidus, mille käigus noor inimene saab teadlikuks oma tugevusest, oma huvidest ja suundumustest. Sellisest infost kantuna on lihtsam valida suunda, mida õppima minna, ja saada kõrghariduslik baasharidus, s.o bakalaureusekraad. Seejärel peaks tulema kitsam erialane suunavalik ja nüüd vajab inimene selleks kindlasti aega. Hirm, et kui jääb aasta või paar vahele, siis oleme teistest lootusetult selles edukuse võidujooksus maha jäänud, on vale, pigem annab see inimesele eelise, et mõista iseennast ja oma vajadusi, tugevusi ning eripära. Pausid, sealhulgas ka meditatsioon ehk mõtlus on need, mis aitavad meil jõuda sinna, kes me tõeliselt soovime olla. Inimeste elulugudega tutvudes ja ka klientide juhtumeid analüüsides võib öelda, et just hiljem küpsenud ja endale aega andnud inimesed on oma eluga enam rahul. Nad käivad julgelt oma teed, nad naudivad oma elu, nad teavad, kes nad on, ja annavad seeläbi iseendale ja ühiskonnale rohkem tagasi.
Ester on kolmekümnendates eluaastates kõrgharidusega naine, kes arvas teadvat, kes ta on ja kuhu ta tahab jõuda. Tema töökarjäär arenes siiski üle kivide ja kändude, seal oli palju takistusi. Ei aidanud ka antud valdkonnas enda pidev täiedamine. Ta oli saanud bakalaureuse- ja magistrikraadi ja oli peagi lõpetamas doktorantuuri, kuid tema elus oli segadus ja valitses rahulolematus. Talle heideti ette, et ta ei saa oma tööga hakkama. Tõepoolest, tal olid pidevalt sisemised vastuolud, et ta ei saa, ei suuda seda tööd teha või ei sobi seda tegema, ja seda vaatamata sellele, et tema töö vastas õpitud erialale. Lõpuks ta mõistis, et ta ei tundnud iseennast. Ta ei tundnud oma isiklikke võimeid, ta oli arendanud aastaid just oma nõrku külgi, selle asemel et uurida välja, mis on tema tugevused, et neid siis arendada, kasvatada ja võimendada. Nüüd algas tema suurim ja põnevaim õppetöö – avastada oma sisemine jõuvaru.
Kas te meenutate oma kooliaega ja õppimist hea tundega? Kuidas teile meeldis eksameid teha? Mina näen unes aeg-ajalt matemaatikaeksamit, kus ma läbi kukun. Kui hea tunne on siis ärgata ja mõista, et see kõik oli uni.
Eestis tegutsevad juba aastaid Saksa koolisüsteemil põhinevad koolid, nn saksa osakonnad. Kaks koolisüsteemi on erinevad: kui Eesti koolisüsteem on oma olemuselt faktipõhine, siis Saksa koolisüsteem seostepõhine. Ja missugusele lapsele ei meeldi lood, seosed, järgnevused ja jadad? Mina õppisin omal ajal füüsikateooria pähe nagu luulesalmi, seejuures aru saamata, mida sellega peale hakata, ja ega ma tänagi aastakümneid hiljem ei oska füüsikas pähe õpitud tarkusi kasutada.
Mihkel õppis Tallinna Saksa Gümnaasiumis saksa osakonnas ja mulle meenub, missuguse õhinaga tuli ta koolist koju oma uutest tarkustest rääkima, ja neid seletusi oli minulgi huvitav kuulata. Kuidas õpetaja joonistas tahvlile ajaloo, kuidas keeleõpetaja koputas keele rütmi. Muide, viimast olen ma täna kasutanud mandariini keele õppimisel.
Lisaks enda tugevuste ja huvide väljaselgitamisele on koolisüsteemi teine ülesanne õpetada õppima, aga see on Eesti koolides nõrk ja annab esimese tagasilöögina tunda kõrgkoolides, sellest ka suur väljalangevus esimesel õppeaastal.
Edumeelsed (tootmis)ettevõtted on aru saanud, et teadmine üksi ei toimi. Loomulikult on inimeste erialased teadmised vajalikud, kuid veelgi olulisemad on nende isiklikud omadused ja võimekus, aga ka praktiline tunnetus. On selline ütlus, et kirjapaber kannatab kõike. Tõepoolest, mõni inimene ongi tugev info omandamises, kuid ei saa hakkama oma teadmiste kasutamisega igapäevaelus. Mõni on jälle osav teadmiste edasiandmises, teine aga inimeste motiveerimises. Igaüks peaks leidma just oma võimekusele vastava tegevuse, siis on ta rahulolev, loov ja edukas.
Tänapäeval teevad paljud ettevõtted koostööd erinevate õppeasutustega, nii kõrg- kui kutsekoolidega. Praktilisse tegevusse haaratakse noori juba teiselt-kolmandalt kursuselt ja nii tekib noorel õppuril hea kontakt praktiliste teadmiste ellurakendamise võimalustega.
Mart astus pärast keskkooli lõpetamist tehnikumi. Õppis kaks aastat ja siis teenis kaks aastat Nõukogude armees. Pärast naasmist oli õpitav eriala saanud tema jaoks hoopis uue tähenduse. Ta avastas seal seni märkamata jäänud nüansse ja eriala tundus veelgi põnevam. Pärast tehnikumi lõpetamist töötas ta aastaid valitud erialal. Aastatega mõistis ta, et tema võimed ja ambitsioonid on palju suuremad, kui vastav haridus talle sel ajal võimaldas. Pärast kolmekümnendat eluaastat hakkas ta töö kõrvalt õppima ülikoolis, mille lõpetas kiitusega. Täna on ta oma erialal tuntud ja tunnustatud spetsialist. Ja nagu ta ise ütleb: hea, et anti aega atra seada.
Kas olete kuulnud ütlust, et elu algab alles pärast neljakümnendaid, enne seda on õpipoisiaastad. Loomulikult ei saa ka pärast „meistriks” saamist loorberitele puhkama jääda. Enesearendamine ja õppimine on elukestev protsess.
Millest siis ikkagi alustada? Kuna me kõik oleme huvitatud isikliku õnneliku elutee loomisest, siis alustada tuleb põnevast ja ainulaadsest inimesest – iseendast. Kuhu on minu kirg suunatud? Mis mind vaimustab? Milles ma olen tugev? Kas pean ennast täiendama? Vahendeid ja võimalusi selleks on palju. Kui me täpselt ei tea, kes me tahame olla, siis ei ole mõtet kurjustada endaga, vaid anda endale võimalus saada teada oma erilisusest. Panna tähele, mis tuleb meie ellu, märgata, keda me kohtame oma teel, vaadata, missugused ülesanded antakse meile lahendada, ja missugused ülesanded meile meeldivad, ja mis mitte, ning missuguste ülesannetega saame hästi hakkama ja kus on veel vajakajäämisi. Ärgem nõudkem enda käest liiga palju, ärgem püstitagem endale liiga kõrgeid eesmärke.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
