meetodiks, mille järgi eristatakse kvaliteetset teadust jamateadusest. Ja kliimateaduse kogukonnas rohkem kui kusagil mujal. Climategate’i puhul oli üks peamisi vahendeid, mida nn omavahel kokkuleppel olevad teadlased kasutasid eriarvamusel olevate teadlaste vastu, just see, et inimtekkelise globaalse soojenemise teooriat kritiseerivad artiklid ei olnud eelretsenseeritud ja olid seetõttu automaatselt kehtetud. Phil Jones kirjutab ühes oma e-kirjas:41
„Eelretsenseerimise süsteem on teaduse valvekoer ja see süsteem on viidud sisse selleks, et takistada halbade teadusartiklite ilmumist.”
Lisaks eelretsenseerimisele on veel üks kontseptsioon, mida tuleks enne Climategate’i e-kirjadesse lähemat süvenemist täpsemalt selgitada; selleks on nn keskaja soojaperiood (MWP) ja sellest on soojenemise teadlaste kirjavahetuses päris palju juttu. Miks? Sest kõigist kliimamuutustega seotud salvestatud andmetest on keskaja soojaperiood peamine tõendusmaterjal, mis õõnestab inimtekkelise globaalse soojenemise väidetavaid põhjuseid. MWP (Wikipedias on see märgitud väga lühidalt põhjustel, mida võib ilmselt seostada nende soojenemise pooldajate eelistustega, kes on vastutavad Wikipedia sissekannete eest)42 oli mõnusalt soe ja viljakas ajastu, mis valitses kogu maailmas umbes aastatel 900–1280.
See oli aeg, mil praegu asustamiskõlbmatu Gröönimaa oli (vähemalt osaliselt) roheline ja seetõttu said seal elada viikingid, kasvatada otra, lambaid ja veiseid. Domesday Book mainib, et sel ajal oli võimalik kasvatada viinamarju sellistes Inglismaa paikades, kus see praegu võimalik ei ole. Kuid sellest meeldiva viljakuse perioodist ei lõiganud kasu mitte ainult Põhja-Euroopa. On piisavalt andmeid selle kohta, et soojaperiood oli valitsev isegi Hiinas, Jaapanis, Aafrikas ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Ja seda sellisel määral, et seda on võimalik hinnata (ehkki sel ajal ei teostatud temperatuurimõõtmisi) ning toetudes teadmistele tolleaegsest põllumajandusest ning inimeste harjumustest, tundub igati tõenäoline, et maakera keskmised temperatuurid olid sel ajal tunduvalt kõrgemad kui praegu. Just sellele vihjasid tunnustatud kliimateadlased nagu tegi ka Kliimauuringute Keskuse esimene juht professor H. H. Lamb oma raamatus „Climate, History and the Modern World”.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
