Kiviga visata on see aeg, kui esimesed asukad Austraalia pinnal oma esimesed sammud tegid. Juhtus see umbes 42 000 kuni 48 000 aastat tagasi. Hiidvanu jalajälgi tänaseks säilinud ei ole, küll on aga leitud profiküttidest protoaustraallaste relvastusse kuulunud veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid, teravikke, odaotsi, nuge ja talbu. Kaugel ei olnud ka aeg, kui bumerangi loopima hakati.
Tööst vabal ajal tegeleti kunstiga, kasutades lõuendina koopa- ja kaljuseinu. Kiviaja aborigeenid olid ülimalt ettenägelikud ja mõtlesid juba eos tulevastele põlvedele. Nüüd, tuhandeid aastaid hiljem kuuluvad jäljendid tolleaegsest kunstiparemikust iga Austraaliat külastava turisti suveniiride hulka. Valdavas osas püsis aborigeenide kultuur kiviaja tasemel kuni esimeste eurooplaste tulekuni ning paljud hõimuliikmed elavad siiani inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad esiisade traditsioone.
Bumerang
Bumerang on Austraalia pärismaalaste kõver, keeruka lennujoonega puust viskenui, mis on põhiliselt funktsioneerinud abimehena jahikäikudel, etendanud tähtsat rolli religioonis ning vaba aja tegevustes. Bumerangi manuaali võib kirjutada ka kasutamise muusikainstrumendi, tulemasina ning leluna. Bumerangi nimetuse andis peenele puupilpale turuwali aborigeenihõim, kes elas Sydneyst lõunas. Tuntuim bumerangi tüüp on lennult viskaja juurde tagasipöörduv imelendur. Väikseim bumerang võib olla alla 10 cm pikk, pikim aga kaks meetrit. Kujutage ette end viskamas kahe meetri pikkust bumerangi. Hoidke aga heaga alt, kui seesama imelendur suure kiirusega tagurpidi teie suunas tagasi hakkab jõudma. Bumerangiviskajatele korraldatakse mitmeid võistluseid, nii et kel huvi on, siis kõigepealt heinamaale harjutama ja seejärel täis piiritut võitlusvaimu kimaga Austraaliasse.
Mida aeg edasi, seda ahvatlevamaks suur saareriik maakera kuklapoolel välismaailmale muutus ja üksteise järel hakkasid saabuma uudishimulikud maadeavastajad.
1606. Hollandi meremehed eesotsas Willem Janszooniga seilavad Austraalia põhjarannikul ja kaardistavad Cape Yorki poolsaare. Koju tagasi minnakse teatega: avastatud maa on kasutu ja elamiskõlbmatu.
1770. Inglise maadeavastaja James Cook purjetab Austraalia lõunarannikule 400 tonni kaaluva ja 32 m pika laevaga HMB Endeavour. Oma leiust satub mees suurde vaimustusse. Opladii! Kummipuud, papagoid ja erivärviliste õitega põõsad. Cooki maabumiskoht nimetatakse õigustatult Botany Bayks.
1787-1788. Varsti pärast Cooki hiivab kapten Arthur Phillip ankrud 11-laevalisel armeel First Fleet ning seitsme maa ja mere taha Botany Baysse saabuvad sunnitööle esimesed 700 õiglussüsteemi hammasrataste vahele jäänud vangi ja 200 meremeest. Immigratsioonikuupäev on 26. jaanuar, mida nüüd tähistatakse kui Austraalia päeva. Randumiskohta hakati kutsuma Sydney Cove’iks ja praeguse Austraalia suurima linna kohale kerkisid esimesed asulad. Kokku saadeti aastate jooksul alatisele komandeeringule ligi 150 000 paharetti.
1851. Bay Hurstis tehakse sõna otseses mõttes kuldne avastus. Kullapalavik on nakkav ja nii, nagu mesilased meepoti peale, võtavad maailma kullaotsijad suuna Austraaliasse. Maa ajaloos algab uus peatükk.
1901. Kolooniatest on saanud osariigid ja Briti parlament tunnistab Austraalia Ühenduse iseseisvaks. Pealinna kohal haigutab aga tühi koht. Kahe kange ja otsustusvõimetu jõujuurika Sydney ja Melbourne’i tulemusteta läbirääkimised viivad uue linna ehitamiseni 1911. aastal. Pealinna nimeks saab Canberra.
Haldusjaotus. Kõigil kuuel osariigil ja kahel territooriumil on oma seadusandlus: ühekojaline parlament on Austraalia pealinna territooriumil, Põhjaterritooriumil ja Queenslandis ning ülejäänutes käib koos kahekojaline seadusandlik kogu. Inglise kuninganna on igas üksuses esindatud kuberneri näol. Rahvast, keda valitseda, jagub.
Rahvastik. Austraalias elab 21 miljonit elanikku. Elanikkonna koosseis peegeldab sisserändeid. Umbes 92 % rahvastikust on Euroopa ja 7 % Aasia päritolu ning kõigest 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgenahalistest on briti või iiri juurtega. Teised arvukamad vähemusrahvused on horvaadid, kreeklased, itaallased ja poolakad. Suuremad rahvasteränded toimusid peale Esimest ja Teist maailmasõda. Teiste seas pagesid kodust kaugele Rohelisele Mandrile ka sajad eestlased.
Eestlased Austraalias
Austraalias elab rohkem kui üks eestlane. Juba mitmendat põlve. 1894. a loendati Austraalias üheksa eestlast, 20 aastat hiljem juba 21. Aastatel 1920–1940 rändasid Austraaliasse peamiselt talupojad ja asunikud. Olukord peale Teist maailmasõda tõi kaasa eestlaste sisserände teise laine ajavahemikus 1948–1953. Põhjus, miks paljud eestlased ja teisedki sõjapõgenikud Austraalia oma uueks kodumaaks valisid, peitus selles, et see kauge manner võttis ühe esimese riigina pagulasi vastu perekonniti. Suur osa ümberasunikest ei pöördunud enam kunagi alatiseks koju tagasi. Praegu elab Austraalias eestlasi umbes 10 000. Neil on oma seltsid, ajalehed, kooskäimised ja traditsioonid. Neil on ka oma veebilehekülg, mis ühendab ja hoiab.
Kultuur. Kui kerge on luua uut väljapaistvat ühiskonda kaadrist, kellest ükski ei oska kirjutada ega lugeda? Vastus paneb mõtlema. Vaatamata tumedale minevikule on Austraalia suutnud areneda heaoluriigiks, milles kultuur ja õilsad tõekspidamised on au sees.
Kui mõelda Austraaliast, tuleb ilmselt ühe esimese asjana silme ette Sydney ooperimaja. Austraallased on suured ooperi-, muusika- ja filmisõbrad. Aga veelgi suuremad kriketi- ja Austraalia reeglitega jalgpalli sõbrad. Lisaks veel grillisõbrad. Ja surfilaudadega on nad sina peal. Sekka põristavad törts didgeridoopilli. Olümpiamänge meeldib neile korraldada. Ja vegemite’i armastavad ka. Milline teine rahvus naudiks hommikusel röstsaial soolase maitsega pärmist valmistatud pruuni värvi leivamääret?
Olümpiamängud
1956. aastal toimusid XVI suveolümpiamängud Melbourne’is. 2000. aastal peeti XXVII suveolümpiamängud Sydneys. Tervitused maskotikolmikult Ollylt, Sydilt ja Millie’lt!
Didgeridoo
Sellest iidvanast aborigeenide muusikainstrumendist on helisid välja võlutud juba aastatuhandeid. Didgeridoo on seest õõnes puust toru, millesse puhutakse huuli vibreerima pannes. Instrumendi põhiheli on madal jorin, millele edasijõudnud torupuhujad lisavad ka erinevaid linnu- ja loomahääli ning rütmikaid hõikeid. Nüüdisajastatud didgeridoomäng on kuulatav ja väga nauditav. Soovitame soojalt.
Austraallased on sõbralikud ja alati abivalmid. Suhtlus käib austraalia inglise keeles, mida valdab 79 % elanikkonnast. Mõned väljendid, mille järgi tuvastada austraallast:
G’day! Tere päevast! How ya goin’, mate? Kuidas läheb, sõber? No worries! Pole probleeme!
Kliima ja loodus. Erinevaid klimaatilisi tingimusi leidub Austraalias pea igale maitsele. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosa ning troopilise mussoonkliimaga Lääne-Austraalia, Põhjaterritooriumi põhja- ja Queenslandi loodeosa. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõuna- ja Lääne-Austraalia edelaosa ning Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning mandri lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel üle mõistuse palav kõrbeala. Mõõdukas kliima valitseb Lääne-Austraalia edelaosas 400 km laiusel rannikuribal ja Perth’i ümbruses.
Kõrgeim, madalaim, sügavaim, pikim…
Maismaa kõrgeim mägi on Mount Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesis (NSW).
Madalaim punkt on Eyre’i järv (15 m alla merepinna) Lõuna-Austraalias
