olid jälle toekad ja nii me nende ootuses suurema osa ajast mööda saatsime ning sekka meelelahutuskeskusega klõbistasime. Vahepeatus Singapuris oli imelühike, reisijad peale-maha ja jälle minema. Aga pärast tundidepikkust aheldatust lennukiistmetesse oli see üürike varvaste sirutamine siiski äärmiselt teretulnud nähtus. Sealt edasi jäi meil vaid üks lend – lend Brisbane’i ehk meie lõppsihtpunkti (ajutisse lõppsihtpunkti!). Suuremat asjalikkust enam meeles ei ole, küll aga meenutame heldimusega üheks järjekordseks õhtusöögiks (mitmes õhtu see nüüd oligi?) pakutud juustukooki maasikatega ja kõrvale limpsatud Bailey’st. Mmm.
Pärast kahte lennujaamas veedetud ööd ja üht ööd lennukis, lähenesime lõpuks Down Under’ile. Lend üle Austraalia keskosa ehk outback’i tekitas unesegasena kummalise tunde – sadades ruutkilomeetrites tühermaad. Kahtlaselt kuumaastiku sarnane. Milline raiskamine! Sinna võiks migreerida terve Euroopa või pool Hiinat. Kuid kohati tekkis küsimus, kas see on ikka Maa või oleme äkki mõnele teisele planeedile maandumas. Kuigi väsimus oli mõistuse juba oma valdusesse võtnud, maandusime plaanipäraselt siiski Brisbane’is.
Ja kohale jõudis: „Kohal oleme!” Final destination: reached!
QUEENSLAND
Osariik: Queensland (QLD)
Pindala: 1 852 642 km²
Elanikke: 4 228 300 (2007)
Pealinn: Brisbane
Põhilised sihtkohad:
• Brisbane
• Gold Coast
• Sunshine Coast
• Hervey Bay ja Fraser Island
• North ja South Stradbroke Island
• Airlie Beach ja Whitsundays
• The Great Barrier Reef
• North Queensland (Townsville ja Magnetic Island)
• Far North Queensland (Cairns, Port Douglas, The Daintree, Cape Tribulation)
Rohelise Mandri kirdenurgas asuv Queensland (QLD) on suuruselt teine osariik Austraalias ning elanike arvu poolest hõivatakse auhinnaline kolmas koht. Kuningannamaa rannajoon sirutub ei rohkem ega vähem kui 7400 km piki Vaikse ookeani kallast. Sadade kilomeetrite ulatuses valget liiva ja ookeanilaineid. Päike ja palmid pealekauba. Chill. QLD kannab õigustatult hüüdnime Sunshine State ehk päikesepaiste osariik. Muuseas on osariiki nimetatud ka Austraalia Floridaks.
Ajalugu. Kuningannamaa esimesed asukad olid pärismaalastest aborigeenid, kes tallasid omale kodutee sisse juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Eurooplaste ajaarvestamine sai QLDs alguse 19. sajandil, mil praegune Brisbane’i ala täitis sunnitöölaagri funktsiooni. Sinna saadeti New South Walesis (NSW) karistust kandes piiritunnetuse minetanud eriti kriminaalsed paharetid. 1859. aasta 6. juunil eraldati Briti kroonikoloonia NSWst ja seda sündmust tähistatakse tänapäeval kui Queenslandi päeva.
Rahvastik. Banaaniväänajaid (Banana Benders) jagub osariigi territooriumile 4,2 miljonit ning see indikaator näitab hoogsat kasvusuunda. Igal nädalal asub QLD parematele jahimaadele ümber umbes 1500 inimest. Samas tempos jätkates on osariik 2020ndate aastate lõpuks rahvaarvult esimene Austraalias. Suurem osa elanikkonnast on koondunud osariigi kaguossa Brisbane’i, Gold Coastile ja Sunshine Coastile. Teised suuremad keskused on Cairns, Townsville, Mackay, Rockhampton, Bundaberg ja Mount Isa.
Majandus. Queensland on kõvem kärbes põllumajanduses, turisminduses ja loodusvarade kaevandamises. 1992–2002 oli QLD kõige kiirema majanduskasvuga osariik. Põllumajandussaadustest on esirinnas banaanid, ananassid ja pähklid. Au sees on ka veiniistandused, suhkruroog ja puuvill.
Banaaniosariik
Ligi 95 % Austraalia banaanivarudest tuleb Queenslandist. Ehtsad banaanikuningriigid on Tully ja Innisfail osariigi põhjaosas. 2006. a tabas banaanimajandust tõeline katastroof, kui tsükloni Larry tegevuse tagajärjel hävines 200 000 tonni banaanipoisse väärtuses $300 miljonit ning 4000 inimest jäi tööta. Banaanid olid sellel hooajal tõeliseks harulduseks ning kilohind tõusis raketina taevasse, ulatudes halvimatel päevadel 13 dollarini. Kollaste bumerangide impordile on Austraalia öelnud aga kindla „EI”.
Turismist ei saa QLD puhul üle ega ümber. Igal aastal külastab Kuningannaosariiki miljonitesse ulatuv päikeseotsijate hord. Peibutis on sadades kilomeetrites rannaliiva, ookeanikohinat, lopsakaid vihmametsi ja kauneid saari (sh Whitsundaysi paradiisisaarestik ja vennad North ja South Stradbroke). Osariigi idaosas Vaikses ookeanis laotub 2000 km pikkuse ribana ka Unesco maailmapärandite hulka kantud korallrahu Great Barrier Reef – kõigi maailma snorgeldajate ja sukeldujate kauneim unenägu. Lisaks Suurele Vallrahule kuuluvad Unesco nimistusse ka Gondwana vihmametsad, Riversleigh’ fossiil ja maailma suurim liivasaar Fraser Island. Mitmekülgset meelelahutust ja huvitavaid atraktsioone pakuvad teemapargid SeaWorld, Wet’n’Wild, Dreamworld, Movie World ja Currumbin Wildlife Sanctuary, aga ka varalahkunud kuulsa krokodilliküti Steve Irwini koduks olnud Australia Zoo. Ärge muretsege, hiljem kõigest lähemalt!
Bundaberg
Bundabergis toodetav Bundaberg Rum ehk Bundy on parim rumm Austraalias. Tänase tootmistasemega võrreldes alustati kööginurgas rummi meisterdamist juba 1888. a. Villimistehas on üle elanud välgusähvatusi, tulekahjusid ja muid koledusi, kuid kõigele vapralt vastu pidanud. 1961. a Bundy maskotiks valitud ebaharilik polaarkaru on suur sõber igale „Palun üks rumm koolaga” tegelasele ja lööb kuuldavasti keha küdema ka kõige jäisemal seltsimehel.
Kultuur. QLD kultuurile avaldab suurt mõju asjaolu, et osariigi elanikkonnas etendavad suurimat rolli Austraalias sündinud residendid, nii et sisserändavate uute etniliste gruppide kultuurimõjutused on üsna tagasihoidlikud ja säilinud on nn tõeline Aussie kultuur. Tüüpiline banaaniväänaja veedab võimalikult palju aega nelja seina vahelt väljas ja promob taolist elustiili. Grillimishommikud, – päevad ja – õhtud, tulihingelised kaasaelamised spordivõistlustele, mägimatkad jne.
QLD mõjub kui muusa ka loomeinimestele. Suur osa Austraalia populaarsematest kirjanikest, dramaturgidest, muusikutest, näitlejatest, kunstnikest, moedisaineritest ja kujuritest on sündinud või tähtsama osa oma elust veetnud just QLDs. Osariigi kultuurimeka on pealinn Brisbane, kus asuvad balleti-, ooperi- ja orkestrigurud, muuseumid ja kunstigaleriid. Avastamist jagub.
Kliima. QLD on suur ja lai ning see avaldub ka kliimas. Soojad suved ja vähene aastane sademetehulk on iseloomulik lääneosale ja sisemaale. Seevastu osariigi põhjaosas kummitavad elanikke vihmahooajad tsüklonite, üleujutuste ja tormidega ning harjumatult kõrge õhuniiskusega. Ametlik kuumarekord pärineb 1972. a jõululaupäevast, mil Birdsville’i linnakeses mõõdeti 49,5 °C, mitteametlik aga 16. jaanuarist 1889, mil Cloncurry elanikud said tunda lausa 53,1 °C leitsakut. Normaalne talveilm saabus Stanthorpe’i viimati aga 1895. a 4. juulil –11 °C. Seega leidub kõike: kuuma niisket suve, sooja niisket suve, kuuma kuiva suve, jahedat talve ja külma talve. QLD lõunaosa on aga üsna talutava kliimaga – suved on soojad ja talvel ei lange õhutemperatuur ka naljalt alla 15 °C. Ideaalne!
