style="font-size:15px;"> Usun, et oleme kõik lõpmatul rännakul läbi igaviku. Tuleme sellele planeedile oma vaimse evolutsiooni jaoks vajalikke õppetunde saama. Valime endale soo, nahavärvi, kodumaa ja siis vaatame ringi, et leida ideaalselt sobivat vanematepaari, kes „peegeldaks” meie mustreid.
Meie külaskäigud siia planeedile on nagu kooliskäimine. Kui soovid saada kosmeetikuks, lähed kosmeetikakooli. Kui soovid saada mehaanikuks, lähed tehnikakooli. Kui tahad saada juristiks, lähed õppima õigusteadust. Selleks korraks välja valitud vanemad on ideaalsed selleks „eksperimendiks”, millest oled otsustanud õppida.
Täiskasvanuks saades on meil kombeks osutada süüdistavalt vanematele ja öelda: „Teie tegite mulle seda!” Aga mina usun, et me ise valime endale oma vanemad.
Teiste kuulamine
Lapsepõlves olid vanemad õed ja vennad meile jumalateks. Kui nad olid õnnetud, siis valasid nad oma viha tõenäoliselt meie peale välja füüsiliselt või verbaalselt. Nad võisid öelda midagi sellist:
„Ma räägin ära, et sa…”(sisendades süütunnet)
„Sa oled alles tita, sa ei oska seda.”
„Me ei võta sind mängu, sest sa oled liiga loll.”
Sageli avaldavad meile tugevat mõju kooliõpetajad. Kui olin viiendas klassis, siis ütles üks õpetaja mulle ühemõtteliselt, et olen liiga pikk, et tantsijaks saada. Uskusin teda ja matsin oma unistused maha seniks, kuni oli juba liiga hilja tantsijakarjääri peale mõelda.
Kas mõistsid, et kontrolltööd ja hinded olid vaid selleks, et näha sinu teadmiste määra teatud kindlal ajahetkel? Või kuulusid nende laste hulka, kes sooritasid eksameid ja said hindeid oma väärtuslikkuse mõõtmiseks?
Meie lapsepõlvesõbrad jagavad meile oma valearusaami elust. Lapsed võivad kiusamisega tekitada elukestvaid hingehaavu. Väiksena oli mu perekonnanimi Lunney ja lapsed kutsusid mind „lolliks”.
Ka naabrid mõjutavad meid. Mitte ainult seetõttu, mida nad ütlevad, aga me ise küsime endilt: „Mida küll naabrid mõtlevad?”
Meenuta veel mõnd autoriteetset isikut, kes sinu lapsepõlve mõjutas.
Ja muidugi ei saa unustada reklaamidest ja televisioonist pärinevaid tugevaid ja äärmiselt veenvaid seisukohti. Kes jõuaks kokku lugeda kõiki neid kaupu, mida müüakse tänu meis tekitatud tundele – kui me neid kaupu ei osta, siis oleme alaväärtuslikud ja meil on midagi viga.
Oleme kõik siin selleks, et lapsepõlvest pärit kõikvõimalikke piiranguid muuta. Oleme siin selleks, et tunda ära enda imelisus ja jumalikkus, ükskõik, mida teised meile on öelnud. Sinul on sinu negatiivsed uskumused, millest jagu saada ja minul on minu negatiivsed uskumused, millest vabaneda.
NELJAS PEATÜKK
ON SEE TÕSI?
Küsimusele: „Kas see on tõsi või mitte?” saab vastata kahte moodi: „Jah” ja „Ei”. Kui usud, et miski on tõsi, siis on see tõsi. Kui usud, et see ei ole tõsi, siis nii ka on. Klaas võib olla poolenisti täis või pooltühi, oleneb sellest, kuidas vaadata. Mõtlemiseks saame valida sõna otseses mõttes miljoneid mõtteid.
Enamik meist valib mõtlemiseks mõtteid, mida meie vanemad mõtlesid, kuid me ei pea seda mustrit enam kordama. Pole olemas mingit seadust, mis ütleks, ei meil tuleb ainult ühte moodi mõelda.
Mida iganes otsustan uskuda, see läheb minu elus täide. Mida iganes sina otsustad uskuda, see täitub sinu elus. Meie mõtted võivad olla täiesti erinevad. Meie elud ja kogemused on täiesti erinevad.
Uuri oma mõtteid
Mida iganes usume, saabki meie jaoks tõeks. Kui sind tabab ootamatu rahaline katastroof, siis usud mingil tasandil, et sa polegi väärt rahaga hästi toime tulema, või usud koormatesse ja võlgadesse. Või kui usud, et miski hea ei jää kestma, siis võid kanda endas uskumust, et elul pole sinu jaoks mitte midagi head varuks. Kuulen sageli: „Mina ei võida kunagi.”
Kui näib, et sul ei õnnestu ligi tõmmata mõnd suhet, siis võib sul olla uskumus „mind ei armasta mitte keegi” või „ma pole armastusväärne”. Võib-olla kardad, et sinu üle hakatakse samamoodi võimutsema, nagu sinu ema üle võimutseti, aga ehk mõtled: „Inimesed teevad mulle ainult haiget.”
Kui sul on nõrk tervis, siis võid uskuda, et „see kõik on pärilik”. Või pead end kliima ohvriks. Või kõlab sinu uskumus nii: „Sündisin siia ilma kannatama” või „See ongi asjade loogiline käik”.
Sul võib ka mõni teistsugune uskumus olla. Võib-olla sa ei teadvustagi endale oma uskumusi. Suurem osa inimestest ei teegi seda. Nad lihtsalt näevad väliseid olusid millenagi, mida ei saa ega ole mõtet muuta. Kuni keegi pole osutanud sidemele väliste kogemuste ja sinu sisemiste mõtete vahel, jäädki eluks ajaks ohvriks.
Kõik probleemid kasvavad välja mõttemallidest, aga mõttemalle saab muuta!
Kõik need probleemid, millega elus maadleme ja mille keskel üritame püsti jääda, võivad tunduda ja näida tõestena. Ükskõik kui tõsise murega on meil tegemist – see on vaid sisemise mõttemalli väline väljendus.
Kui sa ei tea, millised mõtted sulle probleeme tekitavad, siis oled sattunud õigesse kohta, sest see raamat on koostatud sinu abistamiseks. Vaata oma elumuredele otsa. Küsi endalt: „Millised on need mõtted, mis mulle probleeme loovad?”
Anna endale hetk aega, istu vaikselt ja esita see küsimus endale, siis juhatab sinu sisemine tarkus sind vastuse juurde.
See on vaid lapsepõlves omandatud uskumus
Osa meie uskumustest on positiivsed ja kosutavad. Need uskumused teenivad meid läbi elu hästi, näiteks: „Enne sõidutee ületamist vaata vasakule ja paremale.”
Mõned mõtted on väga kasulikud elu alguses, aga suureks kasvades pole enam sobivad. „Ära usalda võõraid” võib olla hea nõuanne väikesele lapsele, kuid täiskasvanu ellu toob see uskumus eraldatust ja üksindust.
Miks istume nii harva maha, et endalt küsida: „Kas see on tõesti tõsi?” Näiteks, miks ma usun, et mul on raskusi õppimisega?
Parem oleks küsida: „Kas see kehtib minu kohta praegu?” „Kust see uskumus pärineb?” „Kas ma usun seda
