Kui mulle varem tundus, et millegi tegemiseks ja saavutamiseks jääb mul midagi puudu, siis nüüd on see puuduv osa minu kaasas, minu poolekeses. Koos me moodustame kõigis olemis tahkudes nullpunkti. Näiteks kui mina olin keskendunud naudingutele, siis kaasa oli endaga väga karm. Koos me saavutame tasakaalu – mina distsiplineerin ennast ja kaasa lubab endale rohkem naudinguid. Me oleme tasakaalustanud selle mõistlikusega ja mõõdukusega. Me oleme koos mõne aastaga teinud rohkem, kui ma kogu oma eelneva elu jooksul. Seda, et me olme teistmoodi paarike, märkavad kõik, kes meiega rohkem koos on.
Kui olime koos nautinud õnnistavat aega, tundsin soovi valgustust ka maailmale pakkuda. Seni me olime tegeledud sellega, et tervendanud abivajajaid ingliteraapa kaugraviga. See on lihtsalt imeline kui palju inimesi leidis meie juurde tee ja nad said osa inglite õnnistavast tervendusest. Me tegime ka koostööd ühes ingliteemalises raamatus, mis avas ka minu suure südamesoovi – esineda inimeste ees ja inspireerida neid oma jutuga vaimsusest ja inglitest. Suured tänud kõigile, keda kohtasin sel teel. Kõik ingliseminarid, kus ma olen osalenud ja mida ise korraldanud ning kõik sellega seonduv, oli ingli imesid täis. Kogu tee kui me läksime seminarile, oli täis inglimärke ning erilisi olukordi. Alati oli pärast seda püha tunne.
Koos sellel imelisel teel oleme Taaviga avastanud palju Kõiksuse teadmisi, seadusi, mida anname nüüd edasi ka Sulle, kallis lugeja!
KÕIKSUS
JUMAL JA INGLID
Alguses, kui polnud veel Maad ega inimest, valgust ega pimedust, oli nähtamatu Kõiksus täidetud paljude energiatega. Mõned neist olid suuremad, mõned väiksemad, kuid sellest polnud võimalik aru saada, kuna polnud olemas võrdlust. Iga olemasolev energia tegutses omaette, iseeneses ning energiatevahelist suhtlust ei eksisteerinud. Igal energial oli küll oma sagedus ehk vibratsioon, mis tagas talle omadused, kuid need omadused tekkisid ja kustusid igaühe sees, justnagu tühjad illusioonid või unistused, mis kunagi ei täitunud. Iga energia tajus, et näeb üksinda vormitut und ning oma unedes ei kohtunud keegi iialgi kellegagi.
Järsku ilmus ühe energia lõputusse ja kehatusse unenäkku keegi teine! See saladuslik „keegi” oskas olla nähtav! See saladuslik energia liikus ja muutus, ning puudutas olemasolevat energiat. Energia, kelle sagedusse oli sisenenud see saladuslik külaline, vibreeris ja ehmatas, sest polnud kunagi varem kohanud muutumise ega liikumise olemust. Selle Ürgse Energia ruumitu uni oli olnud korrapärane ning vankumatu – kindel ning jääv. Sellest uuest vibratsioonist ning saladusliku külalise energiavälja puudutusest tekkis olemasoleval energial küsimus:
„Kes Sa oled?”
Saladuslik energia vastas: „Ma olen Jumal.”
„Mis toimub?” kõlas sõnatu küsimus Ürgse Energia sees, kuid paistis nagu saladuslik võõras näeks tema sisse ning kuuleks ja mõistaks tekkinud küsimust.
„Ma nimetan seda suhtlemiseks,” vastas Jumal.
„Kuidas Sa seda teed?”
„Ma suudan kõiki olemasolevaid energiaid mõista nende tuumani. Ma suudan võtta nende energiaosakese endasse ja seejärel jäljendada seda. Ma suudan tasakaalustada kõiki Ürgsete Energiate osakesi endas, ning seeläbi muutuda. Ma nimetan seda loomiseks.”
„Kuidas on see võimalik? Kas Sa oled keegi teine veel peale Sinu enda?”
„Ma saan olla kõik ja mitte keegi. Aga ma olen Jumal. Ma saan muuta oma olemise sagedust. Ma nimetan seda tahteks.”
„Aga kuidas Sa otsustad, kes Sa olla tahad ja kuidas Sa tead kuidas muutuda?” oli Ürgne Energia erutatud millestki, millele ta ei osanud määratlust anda, kuna polnud olemas mõistet „uus.” Õrnalt hakkas tema muutumatus unes särama loomisvalgus, mis ümbritses Jumalat ja Ürgne Energia tajus ka ennast selgemini.
„Ma tean mis on mu tahe ja ma tean mis mulle meeldib ning mis ei meeldi. Ma nimetan seda tunneteks.”
Seda öeldes, sähvatas Jumala ümber erinevate sagedustega värve. Olgugi, et Tal polnud kuju, paistis Jumala – kui energia-allika – ümber toimuvat valgusmäng. Need värvid reageerisid Tema tunnetele ja loomispuhangule. Kui Ürgne Energia, kelle fantoom-unne oli sisenenud Jumal, oli hajus ning vormitu, nägi Jumal välja ümmarguse kera või valgusallikana, mille suhtluspuudutus väljus Temast laiali kõikides suundades – kõigi jaoks. Tänu sellele oli Jumal nähtav, kuid Ürgne Energia nähtamatu. Ainult siis, kui Jumal suhtles Ürgse Energiaga, muutus ka Ürgne Energia nähtavaks, kuna teda ümbritses Jumala suhtlusvalgus.
„Mida Sa tahad, et mind puudutasid oma suhtlusenergiaga?” küsis Ürgne Energia.
„Tahan Sind tundma õppida. Kui seda teen, siis minusse jääb osake Sinu energiast, mille läbi saan luua kauneid unistusi ja teha need kõigile nähtavaks.”
„Kõigile?”
„Kõiksuses on palju energeetilisi isiksusi, nagu Sina. Mõnedega olen juba suhelnud, nad on kõik erineval olemise tasandil ja nende jaoks on muutus võimatu. Aga mina saan luua muutust, aidates neil olla osake minu nähtavast loomingust.”
Ürgne Energia vibreeris ärevuses ning olgugi, et tal polnud olemas tundeid, puudutas Jumala suhtlusvalgus ja loomisinnustus Ürgse Energia tuuma ning ta küsis:
„Kas ka minu osake saab osaks Sinu loomingust?”
„Jah. Ka Sinu energia muutub kõigi jaoks nähtavaks ning Sinu osake saab suhelda kogu looduga läbi minu ja Kõiksuse Seaduste ehk võimaluste.”
„Läbi Sinu?” küsis Ürgne Energia.
„Kõigele, mis suhtleb läbi minu – minu loomise – annan ma nime. Nii saavad kõik määratleda, mõista ja tunnetada erinevaid energia aspekte. Sina oled tugev, oled kindel ja otsekohene. Ma nimetan Sind Miikaeliks!”
Tohutu valgussähvatuse saatel kogunesid valguslained üle kogu fantoom-une ühte punkti ning Jumal nägi tohutut sinakat valgusmängu. See sinine valguskera särtsus ning voogas sinakast kindlast Tõe energiast. See oli peaingel Miikael. Ta rääkis, ning tema sõnad väljusid tema kontsentreeritud sinakast valguskerast:
„Suhtlemine on hea ja annab kõigile võimaluse näidata oma tõelist olemust. Selles on Jõud ja Tõde. Ma soovin, et minu energia aitaks kaasa Sinu loomises, auväärne Jumal.”
Eriti selgelt hakkas sinakas kuma ka Jumala ümber lendlema, kui Jumal suhtles Miikaeliga, mõistes teda ning kaasates endasse tema teadlikkust.
„Tänan Sind, mu sõber,” ütles Jumal ning jätkas: „Ma lähen nüüd suhtlema ka teiste Sinusarnaste suurenergiatega, et ka neid kaasata minu imelisse nähtavasse loomingusse.”
Kui Jumal oli külastanud erinevate olemasolevate energiate unesid, leidnud endale kõigi seas sõpru ja huvilisi Tema püüdluse vastu, hakkas ta looma nähtavat. Meie mõistes toimus see miljoneid aastaid, kui Jumal külastas kõiki energiaid ning andis neile nime ja määratluse.
Kusagil seal suhtluse vahepeal, kohtas ta imekaunist energiat. See tuline ning kiire energia oli täielikult pühenduv ning austav, sarnanedes oma olemusjoontega Jumalaga. See oli Armastuse Energia. Jumal armus temakesse ning ka Armastuse Energia armastas Jumalat „esimesest silmapilgust”. Nii väga austas Armastuse Energia Jumala unistusi ning nad hakkasid koos looma. Jumal unistas ning Armastus saatis oma energia igasse Tema loodusse, läbi mille sündisid valgusrikkad kõigile nähtavad täiuslikud loominguaspektid.
Jumal unistas väga
