.

Скачать книгу

majanduslikku kasu ligikaudu 40 miljardit eurot aastas. Taaskasutuse turg Euroopas kasvab aastas 7–40 %. Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes on nimetanud avatud andmeid lausa uueks kullaks2: „Kui naftat nimetada mustaks kullaks, siis andmete taaskasutamine oleks Euroopale uus kuld“. Avaliku sektori andmete avamine võimaldab erasektoril kombineerida neid teiste andmetega ja luua uusi lisaväärtusega äriteenuseid. Avalik sektor saaks keskenduda oma põhitegevusele ja loobuda konkureerimisest erasektoriga. Kuid andmete esitamine taaskasutataval kujul toob kaasa kulutusi. Euroopa Komisjoni uuringu alusel võimaldaks 1,4 miljardi suurune avaliku sektori poolne investeering suurendada Euroopa SKP käivet 140 miljardi euroni. Seega iga investeeritud sent suurendaks riigi SKPd euro võrra.

      Avatud andmed on taasavastatud kullapada

      Andmete taaskasutamise teema pole uus. Sellest hakati rääkima juba 50. aastate lõpus. Nõukogude ajal taaskasutas näiteks tollane informatsiooni instituut referaatide välisbaase magnetlintidel kogumahuga üle miljoni kirje aastas3. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks registri taaskasutamisjuhuks oli 1995/96 loodud Riigi Teataja tehnoloogiline lahendus. Selle väljaandmiseks paberkujul kasutati WordPerfecti kontoritarkvara. WordPerfecti failid konverteeriti SGMLi ( xml on SGMLi derivaat) vormingusse, signeeriti digitaalselt ja avati ftp serveri kaudu kõigile vabaks kasutamiseks. Õigusaktide aktiivsemad taaskasutajad olid Riigikantselei dokumendihaldussüsteem, Riigi Teataja online-andmebaas, IBSi otsisüsteem ja EstLex. Viimastel aastatel on paljud riigid avastanud, et andmete avamisega on võimalik elavdada majandust, ja alustanud ulatuslikke andmete taaskasutamist toetavaid projekte:

      • Euroopa Komisjoni avaandmete poliitika4,

      • Komisjoni tellitud uurimus „Towards a pan EU data portal – data.gov.eu“5,

      • Suurbritannia avatud andmete põhimõtted6,

      • W3C avatud andmete põhimõtted7,

      • Open Government Data avatud andmete arendamisgrupi soovitused8,

      • USA ja UK soovitused OECD-le avaandmete poliitika osas9,

      • OFKN Open Data käsiraamat (juriidika, sotsiaalia, tehnoloogia).

      Paljud riigid, regioonid ja omavalitsused on taaskasutuseks loonud raamistikud ja taaskasutust lihtsustavad portaalid.

      • Euroopa avaandmete koondkataloog http://publicdata.eu

      • USA avaandmete kataloog http://data.gov

      • UK avaandmete kataloog http://data.gov.uk

      • Austraalia avaandmete kataloog http://data.gov.au

      • Kanada avaandmete kataloog http://data.gc.ca

      • Keenia avaandmete kataloog http://opendata.go.ke

      • Norra avaandmete kataloog http://data.norge.no

      • Hollandi avaandmete kataloog http://data.overheid.nl

      • Uus-Meremaa avaandmete kataloog http://data.govt.nz

      • Itaalia avaandmete kataloog http://data.gov.it

      • Prantsusmaa avaandmete kataloog http://data.gouv.fr

      • Rootsi avaandmete kataloog (eraisiku initsiatiivina) http://www.opengov.se

      • Philadelphia piirkonna avaandmete kataloog http://opendataphilly.org

      • Helsingi piirkonna omavalitsuste avaandmed http://www.hri.fi/en

      • CKAN avaandmete kataloog/hoidla http://thedatahub.org

      Kuigi andmete avamine taaskasutuseks toob kaasa tuntava kulu, on poliitikud tunnetanud selle tugevat mõju riigi majandusele ja asunud aktiivselt investeerima avaandmete infrastruktuuri loomisesse ja arendamisesse. USA president Obama kirjutas oma esimesel valitsemispäeval alla avatud ja läbipaistva riigi memorandumile, mille kohaselt avalik sektor avas oma andmed taaskasutuseks. Juba 2011. aasta sügiseks sisaldas USA avaandmete kataloog 390 000 andmehulka.

      Mis on avaandmed?

      Avaandmed ja andmehulgad. Taaskasutuseks publitseeritud andmeid nimetatakse avatud andmeteks (open data) ehk avaandmeteks. Selle all mõistame kõigile avalikult vabalt kasutamiseks antud, veebisaitidest kättesaadavaid, masinloetavas vormingus andmeid ilma kasutamis-, patentide- ja levitamispiiranguteta. Kui seaduses ei ole andmete hankimise eest ette nähtud tasu, saab avaandmeid kätte tasuta ja ilma ligipääsukitsendusteta.

      Taaskasutamiseks sobivad vabavaraliste rakendustega avatavad ja töödeldavad vormingud.

      Avaliku teabe seadus10 kohustab avalikustama avaliku sektori juurdepääsupiiranguteta info asutuse veebisaidi, dokumendiregistri ja andmekogude kaudu. Lisaks lasub avalikul sektoril kohustus väljastada teavet vastavalt esitatud teabenõuetele. Siin räägime avaandmetest kui infost, mis esitatakse avalikkusele proaktiivselt avatud vormingutes. Avaandmete allalaadimise jaoks ei ole üldjuhul vaja teabenõuet esitada.

      Ametkondlikult loodud andmete avalikustamisel on mitu olulist eesmärki, kõige konkreetsem neist on isikute, ettevõtete ja kolmanda sektori huvi kas lihtsalt tutvuda olemasolevate andmetega või kasutada neid oma tarkvararakendustes lisaväärtuse loomiseks mingis valdkonnas.

      Avalikustamisele kuuluvad kõik nii riigiametite kui ka kohalike omavalitsuste loodud andmed, mille avalik kasutus ei ole otseselt keelatud ning mis sisaldavad ka muid andmeid peale isikuandmete. Andmetest, mis sisaldavad nii isikuandmeid kui ka muid andmeid, avalikustatakse ainult viimased.

      Avaandmete kontekstis nimetame terviku moodustavaid andmeid andmehulgaks (dataset). Need võivad olla näiteks lepingutekstid, määruste tekstid, kirjavahetuse metainfo kogud, eelarve- ja statistikafailid, avatud vormingusse konverteeritud andmebaasid/registrid või registritest andmeid väljastavad avatud võrguteenused. Üksikuid lepinguid, määrusi jne ei ole mõistlik käsitleda eraldi andmehulgana, erinevalt üksikust andmebaasist. Mõne andmehulga puhul piisab kasutajale teabele juurdepääsust (lugemiseks, kopeerimiseks), mõne puhul on olemas tugev taaskasutamise huvi. Allpool on valdkonnad järjestatud (vastavalt OECD 2006. aasta analüüsile) taaskasutamisväärtuse kasvavas järjekorras:

      • kultuur (raamatukogud, arhiivid, muuseumid, ringhääling),

      • poliitika (pressiteated, strateegiad, rohelised raamatud),

      • haridus (loengud, õppematerjalid),

      • teadus (ülikoolide, instituutide ja avaliku sektori uuringud),

      • õigusinfo (kohus, õigusaktid, patendid, kaubamärgid, õigused ja kohustused),

      • loodus (bioloogiline, ökoloogiline, geoloogiline ja geofüüsikaline info, teave energiaressurssidest),

      • põllumajandus, mets, kalandus,

      • turism, majutus ja meelelahutus,

      • liiklus,

Скачать книгу