xml-, või csv- või json-failideks vms struktureeritud tekstikujule ning rakendada seejärel sama lihtsat kokkupakkimise ja veebiserverisse laadimise meetodit. Kui andmebaas sisaldab isikuandmeid, mis ei kuulu avalikustamisele, siis neid väljasid lihtsalt ei ekspordita.
• Alternatiivina võib andmebaasides esitavad andmed avalikustada vabalt kasutava võrguteenusena, mille kaudu on võimalik leida ja alla laadida kogu andmehulga sisu või selle filtreeritud osahulk. Võrguteenus võib olla näiteks SOAP-teenus, kuid eelistatumad on lihtsamad, näiteks jsoni-põhised nn REST-teenused, samuti näiteks ka lihtsalt csv-vormingusse välja andvad get- või post-sisendparameetritega teenused.
Andmed peavad olema mõistlikult kirjeldatud, st nende eesmärgist, struktuurist ja sisust peab andmehulgaga varem mitte kokku puutunud, kuid siiski valdkonda ja tehnoloogiat mõistev inimene mõistliku pingutusega iseseisvalt aru saama.
Andmehulga edaspidise uuendamise põhimõtted ja uuendamise planeeritav sagedus peavad olema andmehulga juures kirjeldatud. Andmehulga avaldajal ei lasu seejuures mingit otsest kohustust andmehulka regulaarselt uuendada – tähtis on uuendamise kava (või selle puudumine) arusaadavalt kirja panna.
Asutuse avalikustatud andmehulgad peavad olema kergesti leitavad. Selleks tuleb kasutada vähemalt kaht viisi avalikustatud andmete olemasolu, kirjelduste ja laadimislinkide avaldamiseks.
• Asutuse oma veebisaidil spetsiaalne kataloog/avaandmed, näiteks http://www.asutus.ee/avaandmed
• Üleriiklik avaandmete koondportaal/varamu http://opendata.riik.ee
Avatud ruumiandmed
Kristian Teiter
Maa-amet
Mis on ruumiandmed?
Ruumiandmed on lihtsustatult öeldes andmed, millel on geograafiline asukoht ja kuju. Selliseid andmeid nimetatakse ka geoandmeteks, geoinfoks ja asukohaandmeteks. Reeglina esitatakse ja kasutatakse ruumiandmeid kaardina, mida võib lugeda ka andmekogu ruumiandmete väljundiks. Näiteks Eesti topograafia andmekogus hallatavate topograafiliste andmete üheks väljundiks on topograafilised kaardid, kuid andmeid endid saab kasutada ja kättesaadavaks teha ka näiteks veebiteenuste kaudu xml-kujul.
Valdkonnad, kus ruumiandmeid põhiliselt kasutatakse, on keskkonnakaitse, planeerimine, ehitus, logistika ja transport, sõjandus, statistika jne. Järjest enam osatakse näha asukohas peituvat potentsiaali ning ruumiandmete kasutamine eri eluvaldkondades kasvab plahvatuslikult.
Ruumiandmete hulka kuuluvad ka aadressiandmed. Ilmselt on nii mõnelegi andmekogu haldajale viimasel ajal just tänu aadressiandmetele jõudnud üllatusena kohale teadmine, et tema hallatav andmekogu sisaldab ruumiandmeid.
Avalikustamine ja taaskasutamine
Võrreldes Euroopa ja maailmaga on ruumiandmed, mida saab käsitelda avaliku teabena, Eestis hästi avalikustatud. Maa-amet kui suurim riiklik kaarditootja ja ruumiandmete haldaja avalikustas juba 2001. aastal katastriüksuste andmed, halduspiirid ja topograafilised aluskaardid veebipõhise kaardiserveri (http://geoportaal.maaamet.ee/) kaudu. 2008. aastal lisandusid avalikule kaardiserverile veebipõhised kaarditeenused (WMS), mille kaudu on Maa-ameti kaardid kasutatavad mitmesuguste GIS-/CAD-tarkvarade abil. Kaardiserver ja teenused on väga populaarsed, kokku tehakse nende abil umbes 500 000 külastust kuus.
Teise näitena võib esile tõsta Keskkonnateabe Keskuse, mille kodulehelt näeb interaktiivsete kaardiserverite kaudu igasuguseid keskkonnateemalisi ruumiandmeid. Üheks näiteks on metsaregistri avalik veebiteenus.
Avalikustamise ja taaskasutamise vahe on valdavalt selles, et avalikustatud ruumiandmeid saab vaadata, pärida, otsida ning piiratud ulatusega pildina ka alla laadida ja välja trükkida. Taaskasutataval kujul ruumiandmete kasutusvõimalused on aga piiramatud ning reeglina on need andmekogumitena sobivas vormingus allalaaditavad. Just taaskasutataval kujul ruumiandmete kättesaadavaks tegemine loob eeldused, et era- ja kolmas sektor kasutavad avaliku sektori teavet uute ja huvitavate teenuste ning rakenduste loomiseks.
Taaskasutataval kujul ruumiandmete kättesaadavusega on Eestis pilt üsna kirju. On ruumiandmeid, mis on taaskasutataval kujul kogu Eesti kohta lihtsalt kättesaadavad, kuid on ka selliseid, mille kättesaadavus on mitmel põhjusel keeruline. Andmete kättesaadavus on erinev nii ametkondade vahel kui ka nende sees.
Vastavus avatud andmete põhimõtetele
Olen siin ära toonud oma subjektiivse hinnangu Eesti ruumiandmete olukorra vastavuse kohta mõnele avatud andmete põhimõttele. Kuid asjaolu, et tegemist on ruumiandmetega, ei oma selles olukorras mingit erilist tähtsust. Pigem on pilti mõjutanud andmekogude haldajate tehnoloogiline võimekus, õiguslik regulatsioon, ajaloolised tavad jmt tegurid.
Üheks põhimõtteks on see, et andmed on töötluseta kogutud algallikast ja need on säilitanud originaalkuju ja detailsuse. See on põhimõte, millega oli ruumiandmete osas rohkem probleeme 10–15 aastat tagasi, kuid tänapäeval reeglina enam mitte. Ruumiandmete kasutajatel läks aega, kuni nad aru said, et kasutades teabevaldajate ruumiandmeid, on nende endi huvides, et need oleksid pärit algallikast ja ajakohased. Paradoksaalsel kombel võib avatud andmete poliitika rakendumine Eestis seda olukorda hoopis suurel määral halvemaks muuta. Kolmanda osapoole ehk arendaja tehtud rakenduste kasutamisel ei ole lõppkasutajal enam sidet andmete tootjaga ehk algallikaga. Samuti ei ole teada, kuivõrd erinevad on lõppkasutajale nähtavad ruumiandmed nendest andmetest, mida arendaja sai algallikast. Avatud andmete poliitika väljatöötajad muretsevad küll selle pärast, et kõigile huvilistele ehk arendajatele ja lisaväärtuse tootjatele oleksid andmed, sh ruumiandmed, kättesaadavad algallikast, kuid see, mis saab nendest ruumiandmetest pärast arendajapoolset töötlust ja edasimüümist, pole kuidagi paika pandud. Ilmselt hakkab seda reguleerima turg ja lõppkasutajate teadlikkus.
Mainimisväärseteks põhimõteteks on andmete masinloetavus, ajakohasus ja vabade standardite kasutamine. Tegemist on põhimõtetega, millele vastavust on võimalik suuresti tagada tehniliste meetmetega. Kuna Eestis hakati paljusid ruumiandmeid sisaldavaid andmekogusid pidama alles 20 aastat tagasi, on need hallatavad masinloetaval kujul, mitte aga skaneeritud ajalooliste dokumentide kogumitena. See on suur erinevus ja eelis võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, kes on pidanud kulutama märkimisväärseid ressursse kaartide digitaliseerimisele ja vektoriseerimisele. Ruumiandmete ajakohasuse tagamiseks teabevaldaja andmekogu ning koha vahel, kus ruumiandmed on taaskasutataval kujul kättesaadavad, on ilmselt abi rajatavast riigi avaandmete koondportaalist ning andmete kasutaja võib olla kindel, et need andmed, mis ta alla laadis, on samasugused ka teabevaldaja andmekogus. Hoopis valusam on aga ruumiandmete puhul küsimus, kas teabevaldaja andmekogus olevad andmed on ajakohased ja vastavad reaalsusele.
Avatud andmete puhul peetakse oluliseks põhimõtet, et need oleksid esitatud vabas vormingus, mis ei ole ühegi ettevõtte ega isiku ainuomand. Rääkides ruumiandmete kasutajate vajadustest Eestis, tuleb mainida, et kasutajad soovivad saada andmeid vormingus, mida „sööb” nende kasutatav GIS-/CAD-tarkvara. Ruumiandmete konverteerimine ühest vormingust teise on rahulolematust põhjustav ebamugavus, isegi kui tarkvara seda võimaldab. Eestis kasutatakse nii kindlate tootjate GIS-tarkvara kui ka vabavara GIS-tarkvara, mis on siiski vähem levinud. Seega peaksid avatud ruumiandmed olema kättesaadavad vormingutes, mida valdavalt kasutatakse, sh nii mõnes tootjakeskses ja suletud kui ka vabas vormingus.
Avatud andmete poliitika rakendamine kujuneb efektiivseks, kui suudetakse üleriiklikult ühtlustada taaskasutataval kujul avaliku teabe ligipääsu, väljastamise ja kasutustingimused ning tasu võtmise põhimõtted.
Viimase
