Garage48, kelle deviisiks on „vähem juttu, rohkem tegusid“. Arvestatav on ka ITLi initsiatiiv, kelle 2011. aasta konverents „Visioonist lahenduseni 2011“ keskendus takistusele uute e-teenuste loomisel.
Eestis võib hinnata avaliku teabe kättesaadavust eeskujulikuks. Kuna üsnagi liberaalne avaliku teabe seadus18 kohustab teabevaldajaid avalikustama juurdepääsupiiranguteta info asutuse veebisaidi, dokumendiregistri ja andmekogude kaudu, siis kuulub meil avalikustamisele tunduvalt rohkem teavet kui enamikes riikides. Näiteks peab iga avaliku sektori asutus avalikustama asutuse koosseisu, palgaandmed, dokumendiregistrid, aruanded, statistika, eelarved, arengukavad. Avaliku teabe seadus eristab 32 liiki avalikustatavat teavet. Arvestades, et Eestis on 2000 avaliku sektori asutust ja iga asutus peaks avalikustama keskmiselt 10 andmehulka, on taaskasutatava teabe maht vähemalt 20 000 andmehulka.
Kuid erinevalt enamikust riikidest ei lasu avalikul sektoril kohustust avalikustada infot taaskasutataval kujul. Avalikustatud andmehulgad pole alati avatud vormingutes. Kasutatakse põhiliselt PDFi ja omanduslikule tarkvarale MS Office orienteeritud vorminguid. Seega on valdavalt tegemist ühe tärni andmetega.
Avaliku sektori info on talletatud andmebaasidesse. Kuid avalikud andmebaasid ja nende avatud teenuste liidesed on kirjeldamata ja seega raskesti taaskasutatavad. Seadus ei kohusta avalikustama selliste registrite kirjeldusi ja nende teenuseid riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA. Näiteks on Riigikantselei dokumendiregister eeskujulikult realiseeritud, selle väljundiks on xml-kujul andmed, kuid andmed ja otsirakenduse liides, samuti tulemuste salvestamise võimalus xml-vormingusse pole potentsiaalsetele kasutajatele kirjeldatud. Esitades dokumendiregistrile päringu kujul https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/contractsbydate?open&path=2011/12|Detsember, saame vastuse kujul:
<document noteid=“NT0017AE7E“>
<field name=“date“>30.12.2011</field>
<field name=“docid“>L11165</field>
<field name=“subject“>Trükiste kujundamine ja trükkimine</field>
<field name=“documenttype“>Töövõ-tuleping</field>
<fieldname=“contractstartdate“>
30.12.2011</field>
<field name=“contractenddate“>20.01.2012</field></document>.
Kuid Riigikantselei dokumendiregister on pigem positiivne erand. Enamik taolisi registreid väljastab tulemusena HTML-teksti, mida ei saa vahetult taaskasutuseks töödelda.
Avalikud teenused ei kaota mahalaadimise vajadust. Enamasti puudub Eesti avalikel teenustel otsitulemuste mahalaadimise võimalus, rääkimata nende vahetust mashup-võimalusest teiste teenustega.
Vastavalt avaliku teabe seadusele peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Kuid andmekogus ei avalikustata isikuandmeid, kui avaldamise kohustus ei tulene seadusest. Seega peaksid olema ilma isikuandmeteta avalikud kiiruskaamerate andmed, politsei registreeritud intsidendid jms. Eesti avalik sektor on valdavalt eiranud seda nõuet ja jätnud isikuandmeid sisaldava registrite avaliku osa avalikustamata, rääkimata nende esitamisest taaskasutaval kujul.
Isikuandmeid sisaldavate registrite avalike andmete taaskasutamise võimalused on tagasihoidlikud.
Eesti avaandmed on hajutatud asutustesse. Olulisemad avaandmete tootjad:
• Maa-amet – geoportaal:
http://geoportaal.maaamet.ee
• Keskkonnateabe Infokeskus:
http://www.keskkonnainfo.ee
• Statistikaamet: http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp
Rahvusraamatukogu rahvusteavikute digitaalarhiiv DIGAR: http://digar.nlib.ee
• Rahvusarhiivi digiarhiiv
Näide päringust Riigikantselei dokumendiregistrisse
Üheks teeks avaandmete kättesaadavuse hõlbustamiseks ja avaandmete esituse korrastamiseks oleks praegu pilootrakendusena toimiv avaandmete varamu http://opendata.riik.ee.
Avaandmete varamu
Uuno Vallner
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tanel Tammet
Tallinna Tehnikaülikool
Aleksander Reitsakas
Aktors OÜ
Avaandmete kättesaadavuse parandamiseks ja avalikustamise koordineerimiseks on pilootrakendusena loodud avaandmete varamu http://opendata.riik.ee. Sinna peaks üles laaditama avaliku sektori avaandmete andmehulkade metaandmed. Varamusse võib asutus salvestada soovi korral lisaks ka andmehulgad.
Avaandmete varamu
Avaandmete vaatenurgast vajab Eesti avalik sektor eelkõige muudatusi seadusandluses, organisatsiooniliste ja tehniliste põhimõttete kokkuleppimist. Seetõttu algatati aastateks 2011–2012 projekt „Avaandmete raamistik“. Projekti raames korraldati hange, mille eesmärk oli luua andmete avamist toetav infrastruktuur ja organisatsioonilised, tehnilised ning semantilised eeldused andmete avamisele. Hanke tulemuseks planeeriti:
• luua veebisait opendata.riik.ee (beeta) kui Eesti teabevärav avaandmetele juurdepääsuks ja kasutamiseks;
• luua andmete publitseerimise infrastruktuur (varamu, beeta);
• koostöös avaandmete kogukondadega fikseerida esialgsed organisatsioonilised, tehnilised ja semantilised nõuded andmete avamisele;
• keskseks varamuks soovitati pilvelahendust CKANi (http://ckan.net) baasil;
• eessüsteemina soovitati pilvelahendusel Drupali veebimootorit (http://drupal.org);
• otsimootoriks soovitati Apache SOLRi (http://lucene.apache.org/solr);
• eeldati linkandmete RDFi ja SPARQLi standardeid toetavaid liideseid;
• eeldati LAMPi platvormi;
• nõuti suhtlemisvõimet teiste varamutega;
• eeldati, et asutused võivad luua oma varamuid, keskvaramu peaks olema võimeline metaandmeid nendest noppima;
• eeldati, et asutused võivad panna andmehulki otse kesksesse varamusse.
Avaandmete portaali pilootrakenduse
https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011010?leiaKehtiv
