igakülgselt kaalunud ja oma arvamuse kujundanud.
Riigikogus on praegu 11
• Euroopa Liidu asjade komisjon
• keskkonnakomisjon
• kultuurikomisjon
• maaelukomisjon
• majanduskomisjon
• põhiseaduskomisjon
• rahanduskomisjon
• riigikaitsekomisjon
• sotsiaalkomisjon
• väliskomisjon
• õiguskomisjon
Lisaks alalisele komisjonile võib Riigikogu moodustada ka erikomisjone, uurimiskomisjone ja probleemkomisjone. Komisjonil on õigus nõuda Vabariigi Valitsuselt ja täidesaatva riigivõimu asutustelt oma tööks vajalikke andmeid.
Riigikogu liige
Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Igal inimesel on õigus Riigikogu liikmete poole isiklikult või avalikult pöörduda. Riigikogu liikmete telefonid ja e-posti aadressid on avalikud ning kirjas Riigikogu veebilehel
Riigikogu liikmel on vaba mandaat, mis tähendab, et talle ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda oma parimast äranägemisest. Vaba mandaat on vajalik selleks, et Riigikogu liige esindaks kogu valijaskonda parimal viisil, mitte mõnda kitsast huvigruppi (nt. ärimeeste huve).
Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväeteenistuse kohustusest.
Juhul kui Riigikogu liige nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks, tema volitused peatuvad. Tema vabastamisel valitsusliikme kohustustest need taastuvad. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Riigikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volitused lõppevad.
Vabariigi President on Eesti riigipea. Riigipeal on piiratud poliitiline võim ja esindusfunktsioon ning ta on vahekohtuniku ehk võimude tasakaalustaja rollis.
Vabariigi President peab olema nii ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt sõltumatu. Ametisseastumisega lõpevad tema senised volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites, ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Ametite puhul ei ole kriteeriumiks tasu saamise või mittesaamise fakt, vaid ametist tulenevad kohustused, sealhulgas ka tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmeks olemine.
Presidendi valimine
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnijärgne Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui ükski kandidaat ei saa vähemalt 68 riigikoguliikme toetust, moodustatakse valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajad. Valimiskogu moodustatakse ainult presidendi valimiseks.
Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.
Presidendi ülesanded
Vabariigi President:
• esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (jagab seda ülesannet pea- ja välisministriga)
• määrab peaministrikandidaadi ja nimetab ametisse valitsuse liikmed
• nimetab ametisse Eesti diplomaatilised esindajad teistes riikides (nt. saadikud ja suursaadikud) ning võtab vastu Eestisse saadetud diplomaatide volikirjad
• kuulutab välja seadused (või jätab välja kuulutamata)
• teeb Riigikogule ettepanekud kõrgete riigiametnike ametisse nimetamiseks
• annab üle riiklikud autasud
President annab ohvitseridele sõjaväelisi auastmeid, tal on õigus anda süüdimõistetule armu (kergendada karistust).
Seaduse väljakuulutamine
President jälgib, kas Riigikogus vastu võetud seadus on kooskõlas põhiseadusega. Kui president leiab, et kõik on korras, siis kuulutab ta seaduse välja. Ta võib jätta seaduse välja kuulutamata ning saata selle koos põhjendusega uuesti Riigikogule arutada ja otsustada. Kui Riigikogu võtab sama seaduse uuesti muutmata kujul vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtu poole palvega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja.
Tasakaalustava võimalusena on presidendile antud õigus Riigikogu laiali saata ning kuulutada välja erakorralised valimised.
Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Valitsus korraldab seaduste täitmist (nt. maksude kogumist, korrakaitset jne.) ning võib seaduse alusel ja seaduste täitmiseks anda välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. See tähendab, et valitsus saab määruse või korralduse vastu võtta alles siis, kui seaduses on selgesti öeldud, et ta peab seda tegema.
Vabariigi Valitsuse moodustamine
Vabariigi President esitab Riigikogule peaministri kandidaadi. Kandidaadi valimiseks peab ta enne konsultatsioone Riigikogus olevate erakondadega, et selgitada välja, milline kandidaat võiks saada Riigikogu enamuse toetuse. Riigikogu otsustab, kas anda peaministri kandidaadile volitus moodustada valitsus. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
Vabariigi Valitsus astub tagasi:
• Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel
• peaministri tagasiastumise või surma korral
• kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust
Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
Valitsus püsib Riigikogu usaldusel. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust. Kui Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele, peab kogu valitsus
