andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga.
Volikogu valib vallavanema või linnapea neljaks aastaks. Vallavanem või linnapea esitab volikogule valla- või linnavalitsuse liikmete kandidaadid. Volikogu pädevuses on kinnitada esitatud kandidaadid ametisse. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Valitsusliikmed ei tohi olla samal ajal volikogu liikmed.
Volikogu istungid on avalikud, seevastu omavalitsuse istungid tavaliselt kinnised.
Valla- või linnakantseleid juhib valla- või linnasekretär, kelle ülesandeks on valmistada ette omavalitsuse istungi materjalid ning vastutada vastuvõetud õigusaktide õiguspärasuse eest.
Eelarve
Kohaliku omavalitsuse eelarve on iseseisev. Eelarveraha saadakse üksikisiku tulumaksust ja maamaksust ning riigieelarvest. Iga-aastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga kohalikele omavalitsustele (tasandusfond ja toetusfond). Tasandusfondi eesmärk on ühtlustada nende võimalusi avalike teenuste osutamisel. Toetusfond toetab kohalikke omavalitsusi ülesannete täitmisel. Toetust antakse üldistel alustel taotlusi kogumata.
Valla- või linnavolikogu võib kehtestada kohalikke makse ja panna peale koormisi.
KOV ülesanded
Linn või vald korraldab oma halduspiirkonnas:
• sotsiaalabi ja – teenuseid
• vanurite hoolekannet
• noorsootööd
• elamu- ja kommunaalmajandust
• veevarustust ja kanalisatsiooni
• heakorda
• jäätmehooldust
• ruumilist planeerimist
• valla- või linnasisest ühistransporti
• valla teede ja linnatänavate korrashoidu jms.
Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Seadus võib siin ette näha ka teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest.
Lisaks otsustab ja korraldab omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis pole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
KOV pädevus
Volikogul ja omavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.
• Volikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, omavalitsus annab korraldusi.
• Volikogu ja omavalitsuse õigusaktid kehtivad selle omavalitsusüksuse
halduspiirkonnas.
Seaduse alusel kuuluvad KOV volikogu ainupädevusse:
• valla- või linnaeelarve koostamine ja vastuvõtmine
• otsustamine maksude kehtestamise, laenude võtmise ja munitsipaalvaraga seotud küsimuste üle
• valla või linna põhimääruse ning arengukava koostamine ja vastuvõtmine
• otsustamine selle valla või linna piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise üle
• valla- või linnavolikogu esimehe ning valla- või linnapea valimine ja ametist vabastamine
• teenistujate palgaastmete ja palgamäärade kehtestamine
• volikogu komisjonide moodustamine ja likvideerimine
KOHUS
Kohtuvõimu teostab ja lõplikult mõistab õigust ainult kohus. Teatud liiki asjades täidavad õigusemõistmise funktsiooni ka muud asutused. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus riigi või KOV ametnikul. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud.
Nii Eesti kodanikel kui ka mittekodanikel on õigus pöörduda kohtusse, kui rikutakse nende õigusi või vabadusi, või on vaja lahendada vaidlus teise inimese või asutusega. Kohtus võib vaidlustada ka ametniku otsuse.
Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas ja seadustega. Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi.
Kohtusüsteem
Eesti on kolmeastmeline. Selle moodustavad:
• maakohtud ning halduskohtud
• ringkonnakohtud
• Riigikohus
Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust. Menetlusosalisel on võimalik kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule.
Maakohus on esimese astme kohus, mis arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju.
Halduskohus on esimese astme kohus, mille pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused (nt. inimese ja riigi või inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel).
Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis üksnes vaatab läbi esimese astme kohtu lahendeid.
Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohtu pädevuses on ka põhiseaduslik järelevalve.
Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.
Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Kohtute juures tegutsevad ka kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakonnad peavad kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, registriosakonnad äriregistrit, mittetulundusühingute registrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. Kriminaalhooldusosakondade ülesandeks on kriminaalhooldusele jäetud isikute järelevalve ning endiste kinnipeetute ühiskonda tagasipöördumise soodustamine.
Kohtunikud
Selleks, et kohus saaks olla sõltumatu, nimetatakse kohtunikud ametisse kogu eluks. Erinevalt teistest riigiametnikest ei allu kohtunik teda ametisse nimetanud isikule ega kõrgemalseisvale kohtule. Kohtunikku saab tema ametisoleku
