Valitsuse kooseis
Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister. Ministrit saab asendada üksnes teine minister.
Ministeeriumi juht on minister. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ka kuni kaks nn. portfellita (s.t. ministeeriumita) ministrit. Erijuhtum on , mille juht on küll siseminister, kuid kus regionaalminister juhib , mis tegelevad kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse, regionaalarengu ja perekonnaseisu alaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega. Seega laienevad regionaalministrile ministeeriumi juhtiva ministri õigused ja kohustused.
Minister juhib ministeeriumi, korraldab selle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle seadusega sätestatud alustel ja korras ette on nähtud.
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.
Valitsuse liikmete ja tegevuse kohta saab infot veebilehelt
Eestis on järgmised ministeeriumid:
•
•
•
•
•
•Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
•
•
•
•
•
Valitsusasutused
Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitustega asutused. Valitsusasutusteks on ka kaitsevägi ja prokuratuur.
Maakonna tasandil esindab valitsust maavanem. Ühtlasi kontrollib ta kohaliku omavalitsuse üksuste üksikaktide ja teatud haldustoimingute seaduslikkust.
Riigikantselei ja riigisekretär
Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib .
Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Vabariigi valitsuse tööst
Vastupidiselt Riigikogu istungitele on Vabariigi Valitsuse istungid kinnised (kui valitsus teisiti ei otsusta). Valitsus teeb oma otsused istungil. Nende tegemisele eelneb peaministri või asjaomase ministri ettepanek. Ka valitsuse õigusaktid võetakse vastu istungitel. Valitsuse istungit juhatab peaminister. Otsused tehakse kollektiivselt ja peaministril ei ole ainuõigust valitsuse nimel otsust teha (nagu mõnes teises riigis).
Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Valitsuse ja ministrite määrused on samuti leitavad elektroonilisest Riigi Teatajast aadressil
KOHALIK OMAVALITSUS (KOV)
Kohalikeks omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. Vallad ja linnad otsustavad kohaliku elu küsimuste üle riigi ühtsete seadustega lubatud piirides.
Kehtib põhimõte, et otsused tehakse elanikule nii lähedal kui võimalik ehk nn. rohujuuretasandil. Linnas ja vallas tuntakse kohalikke olusid paremini, ja kohaliku elu küsimuste lahendamine on kohaliku omavalitsuse kõige tähtsam ülesanne. Riik ei tohi siin otsustamist enda kanda võtta.
Kohalik omavalitsus:
• põhineb riigi territooriumi haldusjaotusel
• teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite juhtimisel
• võib teostuda ka rahvaalgatuse või kohaliku elu küsimustes korraldatud rahvaküsitluse kaudu
Kohalik omavalitsus tegutseb järgmistel põhimõtetel:
• otsustab ja korraldab kohaliku elu küsimusi iseseisvalt ja lõplikult
• tagab oma halduspiirkonnas igaühe seaduslikud õigused ja vabadused
• järgib oma ülesannete ja kohustuste täitmisel seadusi
• vastutab oma ülesannete täitmise eest
• selle tegevus on avalik
• osutab avalikke teenuseid võimalikult soodsatel tingimustel
• valla- ja linnaelanikel on õigus selle teostamisest osa võtta
Omavalitsusorganid on:
• linna- või vallavolikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valla või linna hääleõiguslikud elanikud vastava seaduse alusel valivad
• linna- või vallavalitsus – täitevorgan, mille volikogu moodustab
Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht on linnapea.
Kohalikud valimised
Volikogu valitakse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. Valimised toimuvad oktoobrikuu kolmandal pühapäeval üle kogu riigi korraga.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslik selle omavalitsuse halduspiirkonnas püsivalt elav isik, kes on vähemalt 18 aastat vana. Neil valimistel saab hääletada ka kodakondsuseta inimene ja mõne teise riigi kodanik, kellel on Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Kohalikel valimistel on kandideerimise õigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht (s.t. mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse) asub vastavas vallas või linnas.
Volikogu
Kohaliku omavalitsuse volikogu
