teiega, kuid ärge saage üleastujateks. Tõesti, Jumal ei armasta üleastujaid.” Seega, vähemalt eelneva värsi kohaselt ei tohi muslimid uskmatutega konflikte algatada. Kui aga vaenutegevus juba alanud, peavad nad sõdima raevukalt: „Tapke neid, kus iganes nendega kokku puutute, ajage nad ära paikadest, kust nad teid ära ajasid, sest eksimine on nende jaoks hullem kui surm teie käe läbi. Ärge võidelge nendega püha palvepaiga juures, kui nemad ise teiega võitlema ei hakka. Kui nad aga alustavad (seal) võitlust, siis tapke neid. Niimoodi tasutakse uskmatutele. Aga kui nad järgi annavad, siis on Jumal ju andeksandja ja armuline.”
Ja milline on sõja lõpplahendus? „Võidelge nendega, kuni kaob eksitus ja usk Jumalasse jääb püsima” (Koraan 2:190–193). Näib, et selle kohaselt peab sõda jätkuma seni, kuni terve maailm on islamile allutatud.
Seetõttu on džihaadi tõlgendamine kaitsena problemaatiline. Lõuna-Aafrika mufti Ebrahim Desai vastas Internetis islamit puudutavatele küsimustele ja kordas järgmist muslimite seas levinud arusaama. Küsimus: „Mul on küsimus ründava džihaadi kohta. Kas see tähendab, et peaksime islami levitamiseks ründama ka neid mittemuslimeid, kes ei tee midagi islamivastast?”
Nii nagu tänagi: džihadistid viitavad Muhammadi lahinguile tõestamaks, et džihaad ei ole vaid kaitsesõda
2003. aastal postitati džihaadirühmitusega Hizb ut-Tahrir seotud veebilehele www.khilafah.com artikkel, milles keegi Sidik Aucbur kasutab Muhammadi näidet vaidlemaks nendega, kes ütlevad, et džihaad on üksnes kaitsesõda. Ta nimetab sellist väidet valeks ja seletab, et kiire pilguheit prohveti (ṣalla Allah ʻalayhi wasallama) eluloole tõestab seda.
• Muʼta lahingu roomlaste vastu algatasid muslimid; kolm tuhat muslimit seisid silmitsi kahe tuhande roomlasega.
• Ḥunayni lahing muutus vältimatuks peagi pärast Meka vallutamist muslimite poolt.
• Tabuki lahingu algatasid samuti muslimid, et roomlased lõplikult hävitada.
Sahāba ehk Muhammadi kaaslaste ijmā ehk konsensus näitab, et ka nemad algatasid džihaadi näiteks aš-Šāmis Süürias, Iraagis, Iraanis, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. „Islami märtri staatus on kõrgeim,” ütleb Aucbur ja küsib, „kuidas saaks siis džihaad midagi madalamat olla?”28
Vastus: „Te peaksite aru saama, et meie usume muslimitena kindlalt, et inimene, kes ei usu Allahisse nii, nagu peaks, on uskmatu ja läheb terveks igavikuks põrgusse. Seega on muslimivalitseja üheks esmaseks ülesandeks islamit üle kogu maailma levitada, seda selleks, et päästa inimesed igavesest hukust. Nõnda ütleb Tafsīr ʻUthmāni [Koraani kommentaar] lõik, et kui mõni riik ei luba oma asukatele sobival kombel islamit õpetada või teeb sellel teel takistusi, siis võib muslimivalitseja õigustatult säärase riigi vastu džihaadi välja kuulutada. Sel moel jõuab islami sõnum sealsete asukateni ja päästab nad jahannam’i [põrgu] tulest. Kui kuffarid [uskmatud] lubavad meil rahumeelselt islamit levitada, siis ei kuuluta me nende vastu džihaadi.”29
Teisisõnu, kui mõni riik näib takistavat islami levikut, siis on muslimid kohustatud selle riigi vastu sõdima. Loomulikult oleks tegemist kaitsesõjaga, sest kõigepealt takistati ju islami levikut. See on veel üks näide sellest, kui painduvaks ja sisuliselt mõttetuks enesekaitsesõja kontseptsioon muutunud on. Mis on piisav provokatsioon? Kas kaitsev pool peab ootama, kuni vaenlane esimese sõjalise löögi annab? Nendele küsimustele puuduvad islami seadustes selged või kindlad vastused. Nii saab kes iganes kujutada mis tahes konflikti kaitsesõjana, rikkumata sealjuures otseselt seadust. Ent see muudab sisutühjaks ka sagedasti kasutatud väited, et džihaad tohib olla ainuüksi kaitsesõda.
KORAANI SALLIVAD SALMID: TÜHISTATUD
Lõplikuks džihaadi definitsiooniks Koraanis ei ole kaitsesõda, vaid rünnak. Koraani suurad ei ole reastatud kronoloogiliselt, vaid pikkuse järgi. Islami teoloogia jagab Koraani Meka ja Mediina suuradeks. Meka suurad pärinevad Muhammadi prohvetikarjääri varasemast osast, mil ta Meka elanikke lihtsalt islami juurde kutsus. Pärast Mediinasse põgenemist muutusid tema seisukohad karmimaks. Mediina suurad on vähem poeetilised ja üldjuhul palju pikemad kui Meka omad. Nende peamised teemad on seadused ja kombestik ning neis leidub ka üleskutseid džihaadile uskmatute vastu. Koraani sallivamad salmid pärinevad valdavalt Meka perioodist, samal ajal, kui vägivaldsemad ja sallimatumad kuuluvad Mediinas loodu hulka.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
