arvamus- ja sõnavabadusele
• Mõttevabadus
• Võrdne inimväärikus ja võrdsed õigused
Eesmärgid
• Suurendada teadmisi inimõiguste ülddeklaratsioonist
• Arendada suhtlemise ja loova mõtlemise oskust
• Kasvatada solidaarsust ja erinevuste austamist
Materjalid
• Seinal näidatav tabel inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklitega
• Suur paberileht või märkmetahvel ja marker punktide üleskirjutamiseks
• Paberilehed (A4) ja pliiatsid rühmale joonistamiseks, üks leht iga võistkonna kohta igaks vooruks
• Kleeplint või stendinõelad joonistuste ülespanekuks
Ettevalmistus lühiversioon ja kopeerige suurele paberilehele.
• Võtke aluseks lk 600 esitatud inimõiguste ülddeklaratsiooni
• Koostage enda jaoks õigustest kontrollnimekiri.
Juhised
1. Paluge osalejatel moodustada 4–5-liikmelised väikesed rühmad ning valida oma rühmale/võistkonnale nimi.
2. Selgitage, et selles harjutuses võistlevad võistkonnad üksteisega. Te annate iga võistkonna ühele liikmele joonistamiseks ühe inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli. Võistkonna ülejäänud liikmed peavad ära arvama, millise õigusega on tegemist. Võistkond, kes esimesena ära arvab, saab punkti. Võidab see võistkond, kes on lõpuks kogunud kõige rohkem punkte.
3. Paluge võistkondadel varuda valmis paberilehed ja pliiats ning leida ruumis istumiskoht. Võistkonnad peaksid istuma hajutatult, et nad ei kuuleks üksteise juttu.
4. Kutsuge igast võistkonnast üks liige enda juurde. Öelge neile mõne oma nimekirjas oleva õiguse nimetus, näiteks „piinamise keeld”.
5. Paluge neil oma rühmade juurde tagasi minna ning joonistada pilt, mis vastaks sellele õigusele. Samal ajal peavad võistkonnakaaslased proovima ära arvata, millist õigust kujutatakse. Lubatud on joonistada ainult pilte; numbreid ja sõnu ei tohi kasutada. Joonistaja ei tohi rääkida, välja arvatud selleks, et kinnitada õige vastuse andmist.
6. Ülejäänud võistkond võib ainult teha oma pakkumisi, aga nad ei tohi midagi küsida.
7. Pärast vooru lõppu paluge joonistajatel kirjutada oma pildile vastava õiguse nimetus, olenemata sellest, kas nad jõudsid joonistamisega lõpule või mitte, ja panna paber kõrvale.
8. Viige läbi teine voor: kutsuge joonistajateks uued inimesed ja andke neile ette mõni muu õigus. Tehke läbi 7–8 vooru. Igas voorus peaks joonistajaks olema uus inimene. Püüdke tagada, et igaüks saaks vähemalt ühe korra joonistada.
9. Lõpuks paluge rühmadel oma pildid üles riputada, et eri õiguste erinevaid tõlgendusi ja kujutamisviise saaks omavahel võrrelda ja nende üle arutleda.
Analüüs ja hindamine
Alustage kogu harjutuse kui sellise hindamisest ning jätkake siis aruteluga, mida osalejad inimõiguste kohta teavad.
• Kas inimõigusi joonistada oli oodatust kergem või raskem?
• Millise mõtteprotsessi tulemusena otsustasid valida just sellise kujutamisviisi? Kust pärinevad aluseks võetud pildid?
• Kui osalejad kujutasid õiguste illustreerimiseks nende rikkumisi, siis kas sellised rikkumised võiksid aset leida ka meie riigis?
• Kui sarnased või erinevad on ühte ja sama õigust kujutavad pildid? Kui palju võimalusi oli ühe ja sama kontseptsiooni kujutamiseks ja tõlgendamiseks?
• Kui kõik pildid on läbi vaadatud, küsige, kas see harjutus aitas osalejatel avastada, et nad teavad inimõigustest päris palju või üsna vähe.
• Kas inimõigused mängivad nende arvates nende endi elus olulist rolli? Kui jah, siis millised õigused?
Nõuandeid korraldajatele
Enne harjutuse juurde asumist peaksite läbi lugema inimõiguste ülddeklaratsiooni (vt lk 601) ning tegema endale selgeks inimõiguste põhitunnused: näiteks et nad on rahvusvaheliselt tagatud, õiguslikult kaitstud, nende keskmeks on inimväärikus, nad kaitsevad nii üksikisikuid kui ka inimrühmi, nad on võõrandamatud, võrdsed, üksteisest sõltuvad ja universaalsed.
Peaksite otsustama, kuidas tahate harjutuses seinatabelit kasutada. Kui osalejatel on inimõiguste ülddeklaratsioonist väga vähe eelteadmisi, võite tabeli välja panna enne harjutuse algust, et osalejatel oleks natuke aimu, mida nad peavad ära arvama. Kui osalejate eelteadmised on suuremad, kasutage tabelit harjutuse lõpus, et algatada arutelu joonistamata jäänud õiguste üle.
Arvestage, et kui mõni osaleja peab ennast halvaks joonistajaks, võib see ülesanne tunduda talle liiga raske. Julgustage neid, öeldes, et te ei ootagi mingeid kunstiteoseid, vaid igaüks võiks lihtsalt kätt proovida. Tulemus võib neid endidki üllatada.
Valige joonistamiseks sobivad õigused välja lk 600 esitatud inimõiguste ülddeklaratsiooni lühendatud versiooni põhjal. Mõned soovitused: õigus elule, piinamise keeld, õigus õiglasele kohtumõistmisele, diskrimineerimise keeld, õigus eraelu puutumatusele, õigus haridusele, orjapidamise keeld, ühinemisvabadus, sõnavabadus, õigus kodakondsusele, mõtte- ja usuvabadus, õigus hääletada, õigus tööle, õigus tervisele, õigus vara omada, õigus abielluda ja peret luua ning õigus valida, kellega abielluda.
Variandid
Kui teie rühmas on vähem kui 8 inimest, võite mängida mängu ühes rühmas. Valige välja see, kes joonistab esimeses voorus. Järgmises voorus joonistab see, kes esimesena õige vastuse ära arvas ja nõnda edasi.
Joonistamise asemel võite paluda osalejatel kujutada vastavaid õigusi pantomiimi vormis.
Soovitusi jätkutegevusteks
Harjutuses „Lillelapsed” (lk 177) kasutatakse samuti joonistamist, et uurida, kust pärineb õiguste mõiste.
Kui rühmale meeldivad loomingulised harjutused, võib neile soovitada harjutust „Pantomiim” (lk 94), kus inimõiguste üldisi tunnuseid tuleb kujutada pantomiimi vormis.
Järgmiseks võib rühm soovida uurida lähemalt mõne kindla inimrühmaga seotud õigusi, näiteks puudega inimeste õigusi, mida saab lahata harjutuses „Märka võimeid” (lk 267).
Haridus kõigile?
Kas
