kõikjal, kus seda esineb. Lisateavet naistevastase vägivalla kaotamise deklaratsiooni kohta võib leida 5. peatüki sotsiaalset sugu käsitlevast alaosast.
Elu jooksul esineda võiv naistevastane vägivald
Allikas: Violence Against Women Information Pack – World Health Organisation, 1997
Perevägivald
Naiste inimõiguste rikkumine ei ole nähtus, mis juhtub ainult sõja ajal. See on miski, mis leiab aset eelkõige kodus. „Sellise vägivalla eraeluline iseloom on just see, mis on nii ajaloos kui ka kaasajal muutnud sekkumise ja selle vastu võitlemise nii raskeks.”1
Uuringutest ilmneb järjekindlalt asjaolu, et naiste vigastamise, vägistamise või tapmise taga on märksa suurema tõenäosusega nende praegune või endine partner, mitte mõni muu isik.2 Lisaks naistele mõjutab perevägivald ka lapsi, eriti tüdrukuid ja neidusid.
Näitus „Vaikivad tunnistajad”
Selle harjutuse jaoks andis inspiratsiooni naiste õiguste ühingu NANE (Budapest, Ungari) poolt Budapesti Euroopa Noortekeskuses korraldatud näitus perevägivalla ja naisetappude kohta, mis sisaldas ka Eszteri ja Kati lugusid. Näitusega taheti tõsta üldsuse teadlikkust perevägivalla ja mõrvade vormidest ja julmusest, rääkides „vaikivate tunnistajate” ehk tapetud naiste lugusid.
Vaikivate tunnistajate näituse korraldamine võib olla väga praktiline ja tõhus võimalus, kuidas oma kogukonnas, linnas või piirkonnas perevägivalla probleemiga tegelema asuda. Saadaval on õpperaamatuid, kus kirjeldatakse „tunnistajate” valmistamise ja näituse korraldamise protsessi, sealhulgas raamat „Results”, mis räägib kampaania algaastatest Ameerika Ühendriikides ning sisaldab mitmeid lugusid, mida saaks näidetena kasutada. Kampaania veebiaadress on www.silentwitness.net. See sisaldab ka pikka nimekirja rahvusvahelistest kontaktisikutest, kes on selliseid näitusi juba korraldanud.
Euroopa esimene otseselt soopõhise vägivalla vastu suunatud seadus
22. detsembril 2004. aastal võttis Hispaania vastu soopõhise vägivalla vastu võitlemise tervikabinõude seaduse, milles nähakse ette erikohtute ja rehabilitatsioonikeskuste loomine, ohvriabi tõhustamine ning terve rida abinõusid ohustatud naiste kaitsmiseks.
ÜRO naistevastase vägivalla eriraportöör
2009. aasta juunis asutas ÜRO naistevastase vägivalla eriraportööri büroo. Esimene eriraportöör Rashida Manjoo esitas 2010. aastal inimõiguste nõukogule esimese temaatilise raporti, milles käsitletakse naistevastast vägivalda, selle põhjusi ja tagajärgi. Raport on leitav aadressil www2.ohchr.org.
Täiendavad veebiressursid
• www.wave-network.org. Euroopa vägivallavastane teabekeskus peab andmebaasi kogu Euroopas tegutsevatest naiste abistamise organisatsioonidest.
• www.ewlcentreonviolence.org on Euroopa naistevastase vägivalla vastu võitlevate Euroopa naiste lobitöökeskuse veebisait. See sisaldab palju teavet naistevastase vägivalla kohta, sealhulgas riikide aruandeid.
• www.whiteribbon.ca. Valge lindi kampaania on „suurim meeste algatatud liikumine, et lõpetada meeste vägivald naiste vastu”.
• www.europrofem.org. Feminismi toetavate Euroopa meeste võrgustik EuroPRO-Fem koondab meesorganisatsioone ja meeste algatatud projekte eesmärgiga vähendada meeste domineerimist, vägivalda ja naiste rõhumist.
• www.hotpeachpages.net. Perevägivallaga tegelevate asutuste rahvusvaheline kataloog sisaldab teavet kõigi maailma riikide kohta.
• www.unifem.org on ÜRO naiste arenguprogrammi veebisait, kust saab kasulikku teavet soo ja naistevastase vägivallaga seotud teemadel.
Teadmiseks
Kati ja Eszteri juhtumid pärinevad Krisztina Morvai raamatust „Terror a családban – A feleségbántalmazás és a jog” (Terror perekonnas – naisepeksmine ja seadus), Kossuth Kiadó, Budapest 1998.
Jaotusmaterjal
Rühmaarutelu juhised
I – Kuriteo analüüs (20 minutit)
1. Mida te arvate loetud kuriteoülevaatest?
2. Kus võidi selline kuritegu toime panna? Kas see oleks võinud juhtuda meie kandis?
3. Miks see kuritegu juhtus?
4. Kas seda saaks kuidagi põhjendada või õigustada?
5. Kuidas oleks ohver saanud ennast kaitsta?
II – Ülekanne oma ühiskonda (40 minutit)
6. Kas teate või olete viimasel ajal kuulnud mõnest perevägivalla juhtumist?
7. Kuidas perevägivald meie ühiskonnas avaldub?
8. Mida saavad ohvrid teha, kui nad abi vajavad?
9. Kas politsei peaks vägivallast kuuldes sekkuma või tuleks sellist sekkumist pidada inimõigustega vastuolus olevaks sekkumiseks inimeste eraellu?
10. Milliseid vahendeid saavad ohvrid sellistes olukordades kasutada? Millised vahendid on kuriteo toimepanija käsutuses?
11. Kas olete kuulnud perevägivalla juhtumitest, kus ohvriks on mees?
12. Loetlege mõned perevägivalla põhjused.
13. Kuidas saaks perevägivalda ära hoida ja lõpetada?
14. Mida võiksid/peaksid tegema:
a. riigiasutused?
b. kohalik kogukond?
c. asjaosalised ise?
d. sõbrad ja naabrid?
Dosta!
Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.
Teemad
• Mälestamine
• Sõda ja terrorism
• Diskrimineerimine ja sallimatus
Raskusaste Tase 4
Rühma suurus Piiramatu (väikesed rühmad: 2–3)
Aeg 1 päev
Ülevaade Osalejad kavandavad ja viivad läbi tegevusprojekti, et suurendada teadlikkust holokausti ohvriks langenud romade kohta.
Seotud õigused
• Diskrimineerimise keeld
• Õigus elule
•
