õiglase töötasu ja võrdse väärtusega töö eest võrdse hüvitise ilma igasuguse vahetegemiseta, kusjuures naistele peavad olema garanteeritud töötingimused, mis pole halvemad meeste omadest, ja võrdne tasu võrdse töö eest.
Euroopa sotsiaalharta
Artikli 7 lõige 5: noortöötajate ja kutseõpilaste õigus saada õiglast palka või muud sobivat hüvitist.
Artikli 4 lõige 3: naistöötajate õigus kaitsele diskrimineerimise eest seoses meeste ja naiste töötasuga.
Jaotusmaterjal
Tööliste palgamäärad olenevalt soost ja vanusest
Kas on teisi võimalusi?
Mul on väga kahju, et ma ei saanud sellest kellegagi rääkida.
Raskusaste Tase 3
Rühma suurus 9–24 (3 alarühma)
Aeg 90 minutit
Teemad
• Rahu ja vägivald
• Lapsed
• Tervis
Ülevaade Rollimäng, milles käsitletakse järgmisi probleeme:
• inimestevaheline vägivald;
• kiusamine
Seotud õigused
• Alandava kohtlemise keeld
• Õigus inimväärikusele
• Õigus olla kaitstud igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla eest
Eesmärgid tagajärgedega
• Suurendada teadmisi ja mõistmist seoses kiusamise põhjuste ja
• Arendada oskusi probleemi vastu võitlemiseks
• Tekitada empaatiat kiusamise ohvrite suhtes
Materjalid
• Rollimängus esitatavate stseenide koopiad (igale rühmale üks)
• Üks „tõestisündinud lugude” leht
• Piisavalt ruumi rollimängu läbiviimiseks
Juhised
1. Tutvustage ülesannet. Selgitage, et edasi töötavad osalejad väikestes rühmades, et valmistada ette lühikesed rollimängud kiusamise teemal.
2. Viige läbi lühike ajurünnak teemal: „Mis on kiusamine?” See aitab jõuda ühisele arusaamale sellest, mida kiusamine endast kujutab, millisel kujul see võib avalduda ning et seda võib ette tulla igas koolis, huviringis, organisatsioonis või töökohas.
3. Jagage osalejad kolme rühma ning andke igale rühmale läbimängimiseks üks stseen. Laske osalejatel 15 minutit proovi teha ja valmistuda.
4. Kui nad on valmis, paluge igal rühmal üksteise järel oma stseen ette kanda.
5. Ärge esitage kommentaare enne, kui kõik rühmad on oma stseeni ette kandnud. Seejärel alustage arutelu suures rühmas.
Analüüs ja hindamine
• Alustage rollimängude analüüsist.
• Kust võtsid rühmad materjali oma stseeni ettevalmistamiseks? Kas see pärines kiusamist käsitlevatest lugudest, filmidest või enda elust?
• Kas stseenid olid realistlikud?
• Millised esimese stseeni osatäitjate sõnavõtud soodustasid ja millised takistasid olukorra lahendamist?
• Seoses teise stseeniga: kui lihtne on rääkida otsekoheselt sõbraga, kellele meeldib teisi kiusata? Millised vestlusvõtted annavad selles olukorras üldiselt positiivseid ja millised negatiivseid tulemusi?
• Seoses kolmanda stseeniga: kui lihtne on rääkida otsekoheselt sõbraga, keda kiusatakse? Kuidas leida ohvrile vastuvõetavaid lahendusi?
Nüüd paluge kolmel vabatahtlikul lugeda rühma ees ette kolm „tõestisündinud lugu”. Paluge nende sisu kohta üldiselt arvamust avaldada ning jätkake aruteluga kiusamise põhjuste, selle vastu võitlemise ja seonduvate õiguste üle.
• Kuidas tunneb end teie arvates inimene, keda kiusatakse?
• Kas kiusatav on ise oma kiusamises süüdi?
• Miks kiusajad kiusavad? Näiteks kas nad tahavad teiste alandamisega midagi tõestada?
• Kas kiusamine kuulub vägivalla mõiste alla?
• Kas kiusamise eesmärk on oma võimu näidata ja hoida?
• Kas kiusamine on vältimatu?
• Kui mõnda sinu sõpra kiusatakse, kas sa peaksid sellest teatama täiskasvanule, isegi kui sõber rääkis sellest sulle saladuskatte all?
• Millised sagedasemad eelarvamused valitsevad kiusamise ohvrite suhtes?
• Kelle ülesanne on tegeleda kiusamise probleemi lahendamisega?
• Mida sa oleksid teinud, kui sina oleksid olnud kiusatu?
• Mida peaks kiusajatega ette võtma? Kuidas õpetada neid kiusamist lõpetama? Kas neid tuleks karistada?
• Millised inimõigused seostusid ette loetud lugudega?
Nõuandeid korraldajatele
Kiusamine võib olla otsene või varjatud. Otsese kiusamise juhud on näiteks solvavate nimedega nimetamine, narrimine, tõukamine ja sikutamine, löömine, koti või muude asjade äravõtmine ja pildumine, raha või muude asjade väljapressimine, kellegi ründamine või ähvardamine tema usu, nahavärvi, puude või harjumuse alusel. Varjatud kiusamine on näiteks kellegi kohta kuulujuttude levitamine, et teda kaaslaste ees halvas valguses näidata. Sellisel käitumisel on tavaliselt üks või mitu algatajat ning see on suunatud ühele või mõnele kindlale inimesele. Nii otsese kui ka varjatud kiusamise põhielement on füüsiline või psühholoogiline hirmutamine, mis toimub süstemaatiliselt pikema aja jooksul ning tekitab pideva ahistamise ja väärkohtlemise õhkkonna.
Kui töötate toetusrühmaga või noortekeskuse, kooli või töökoha rühmaga, võiks stseene kohandada konkreetsete osalejate olukorrast lähtuvalt. Võtke arvesse rühma kuuluvate
