nende väärtushinnangutega. Ebasoodsamas olukorras olevad isikud võivad, aga ei pruugi, kuuluda ühtlasi ka tõrjutud isikute hulka.
„Tõrjutuse” all peame silmas üldisemat olukorda ühiskonnas, mitte seda, et keegi isikuid teatud aladelt välja tõrjuks. Sisuliselt tähendab tõrjutus seda, et inimestel ei ole võimalik ühiskonnaelus osaleda. Tõrjutud inimeste hulka kuuluvad näiteks vangid, kodutud, ravimatu vaimuhaigusega patsiendid ja teatud rahvusrühmad (romad). Nii ei pruugi kodutul olla võimalust valimistel hääletada, sest tal puudub elukoha aadress. See tähendab, et ta ei saa oma elu puudutavate otsuste tegemisel kaasa rääkida ning jääb ühiskonnast kõrvale, kuna ta ei saa mõjutada seda, kes pääseb valitsema või milliseid teenuseid talle osutatakse. Teine näide puudutab kirjaoskamatuid isikuid, kes muutuvad heidikuks seetõttu, et nad ei suuda täita abitaotlusi ega kirjutada tööavaldusi.
Teadmiseks
Harjutuse aluseks on harjutus, mis töötati välja ja mida katsetati koolituskursusel „Inimõigustealane haridus ja mitteametlikkus: vabas õhkkonnas käitumine inimõiguste perspektiivist”, ühendus Intercultura, Dinan, Prantsusmaa, mai 2009. Harjutuse variandi aluseks olid projektis Blast Theory/Rider Spoke saadud kogemused (http://www.blast-theory.co.uk).
Elava raamatukogu idee sai alguse 2000. aastal Taanis ning hiljem on seda tutvustanud Euroopa Nõukogu oma väljaandes „Don’t judge a book by its cover!” (Ära hinda raamatut kaane järgi). Elav raamatukogu toimib täpselt samuti nagu tavaline raamatukogu: lugejad tulevad ja „laenutavad” teatud ajaks raamatu. Pärast lugemist tagastavad nad selle raamatukogule ja võivad soovi korral laenata järgmise raamatu. On ainult üks erinevus: elava raamatukogu raamatud on inimesed, kes saavad lugejatega vahetult dialoogi astuda. Elava raamatukogu raamatud on inimesed, kes esindavad sageli eelarvamuste ja stereotüüpidega kokku puutuvaid inimgruppe ning võivad kergesti langeda diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse ohvriks.
Täiendava materjalina ebasoodsa olukorra kirjeldamise ja sotsiaalsete vastumeetmete kohta soovitame lugeda: What is a “Disadvantaged Group?”, Steven E. Mayer, Ph.D, www.effectivecommunities.com/articles.
Laste õigused
Lõhestunud maailma ühendav jõud on lapsed, kes suudavad panna meid kõiki toetama samu eetikapõhimõtteid.
Raskusaste Tase 2
Rühma suurus Piiramatu (väikesed rühmad: 3–4)
Aeg 60 minutit
Teemad
• Lapsed
• Üldised inimõigused
• Haridus
Ülevaade Harjutuses kasutatakse rombikujulist pingerida, et käivitada arutelu lapse õiguste konventsiooni teemadel.
• Põhilised inimõigused ja laste eriõigused vastavalt lapse õiguste konventsioonile
• Konventsioonist tulenevad kohustused ja ülesanded
• Õiguste teostamine
Seotud õigused
• Lapse õigused (kõik)
• Lapse õigus väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes
• Kaitse majandusliku ekspluateerimise eest
• Õigus puhkusele ja vaba aja veetmisele ning kultuurielus osalemisele
Eesmärgid
• Anda teadmisi lapse õiguste konventsioonist
• Arendada teabe kriitilise hindamise ja igapäevaeluga seostamise oskust
• Kasvatada vastutustunnet, solidaarsust, õiglustunnet ja võrdsuse saavutamise soovi
Materjalid
• Väitekaardid: üks komplekt igale väikesele rühmale
• Suur paberileht ja markerid seinale tabeli joonistamiseks
• Piisavalt ruumi väikestes rühmades töötamiseks
Ettevalmistus konventsiooni artiklitega. Otsustage, millised artiklid ajendaksid selles konkreetses rühmas kõige huvitavama arutelu. Kaaluge, millised teemad on rühma liikmete jaoks kõige olulisemad ja millised võivad põhjustada kõige suuremaid vaidlusi. Vajadusel valige mõned muud õigused ja tehke nende kohta oma väitekaardid.
• Kasutage lapse õiguste konventsiooni teksti leheküljel 605. Tehke selle artiklitest seinale suur tabel.
• Vaadake üle allpool esitatud väitekaardid ning nende seosed
• Valmistage igale väikesele rühmale ette üks väitekaartide komplekt. Pange iga komplekt ümbrikku, et kaardid omavahel segamini ei läheks.
Juhised
1. Alustage lühiülevaatega lapse õiguste konventsioonist. Küsige, mida osalejad selle kohta teavad. Juhtige tähelepanu seinal olevatele tabelitele ja selgitage põhiartiklite sisu.
2. Paluge osalejatel moodustada 3–4-liikmelised rühmad. Jagage välja väitekaartidega ümbrikud.
3. Selgitage rombikujulise pingerea koostamise põhimõtet. Iga väike rühm peaks läbi arutama kõik üheksa väidet ning otsustama, kui olulised need nende endi elu jaoks on. Seejärel peaksid nad paigutama väited rombikujuliselt vastavalt nende olulisusele. Kõigepealt tuleks asetada lauale kõige olulisem väide. Selle alla tuleks kõrvuti asetada kaks tähtsuselt järgmist väidet. Nende alla tuleks paigutada kolm keskmise tähtsusega väidet. Neljandasse ritta peaks jääma kaks kaarti ja viiendasse üks – see, millel olev väide on nende arvates kõige vähem oluline. Nii moodustub kaartidest romb.
4. Andke rühmadele 25 minutit aruteluks ja väidete järjestamiseks.
5. Kui kõik väikesed rühmad on lõpetanud, laske osalejatel ruumis ringi käia ja vaadata teiste rühmade koostatud järjestusi. Seejärel kutsuge kõik kokku suurde rühma analüüsile.
Analüüs ja hindamine
Alustuseks paluge igal rühmal tutvustada oma arutelu tulemusi. Seejärel hinnake, kuidas osalejatele harjutus meeldis ja mida nad õppisid.
• Kui sarnased või erinevad on eri rühmade rombid?
• Miks tähtsustavad eri inimesed erinevaid asju?
• Võib öelda, et üks õigus on teisest olulisem minu kogukonnas, aga ei ole õige öelda, et üks õigus on põhimõtteliselt teisest olulisem. Miks?
• Olles kuulanud ära teised rühmad, kas mõni rühm tahaks oma kaartide järjestust muuta? Millised argumendid olid kõige veenvamad?
