Kas töö on võrdselt lihtne ja hästi tehtav erinevas vanuses inimeste ning nii meeste kui ka naiste jaoks?
• Kas see on ohutu?
• Kas see võib põhjustada kelleski piinlikkust või keeldumist kõlbelistel põhjustel?
• Kui kaua see aega võtab?
• Kas see eeldab palju oskusi?
• Kas seda oleks võimalik mitu korda korrata?
Näidisülesandeid:
• Puhastage tahvel ja kirjutage sellele ilusa käekirjaga mõni etteantud väljend.
• Võtke riiulist raamatud ja pange need kasti. Viige kast ruumi teise seina ja laduge raamatud seal teisele riiulile.
• Voltige midagi paberist (lennuk või lihtne kübar).
• Koristage klassiruum või teatud osa aiast.
• Koristage ümbruskonnas teatud kindlalt alalt prügi.
• Peske kooli või kogunemisruumi aknad või peske õpetajate/koolitajate autosid.
• Korjake kolm erinevat puulehte ja kinnitage need paberile.
• Otsige sõnaraamatust mõne sõna seletus ja kirjutage see paberile. (Kui annate igale osalejale erineva sõna, mis kõik seostuvad inimõigustega, võite lõpuks kokku saada väikese sõnastiku.)
Kui peate palga väljamaksmise ajal tasuerinevusi selgitama, mõelge välja sobivad „põhjendused”. Nende aluseks võivad olla tegelikud või väljamõeldud naeruväärsed asjaolud. Näiteks:
• Kui keegi komistas, saab ta vähem palka.
• Kui keegi naeratas ja oli rõõmus, saab ta rohkem.
• Täna on reede.
Variandid
Korraldaja asemel võivad raha välja maksta ka kaks osalejat.
Sõltuvalt valitud tööülesandest võite kehtestada selle lõpetamiseks ajalise piirangu nagu tehases. Kui ülesanne on väga lihtne või kui mängijaid on alla kuue, võite läbi mängida kolm või neli ringi, millest igaüks vastaks ühele tööpäevale. Iga ringi järel lähevad töölised panka, kirjutavad alla palgalehele ja saavad kätte oma päevapalga. Arvestage, et mõned osalejad märkavad palkade ebaõiglust kiiresti ja hakkavad kaebama. Sellisel juhul võite nad vallandada, öeldes ülejäänud töölistele, et nad peavad nüüd rohkem tööd tegema. Olge valmis selleks, et nüüd võivad töölised välja kuulutada streigi. Jälgige, et osalejad ei satuks liiga hoogu ning te ei kaotaks silmist algseid õpieesmärke.
Kui teile tundub, et selle harjutuse läbiviimine imiteeringu vormis ei ole kohane, võite teabe esitusviisi veidi muuta ja siis selle põhjal arutelu käivitada. Koostage iga töölise jaoks faktileht, kuhu on märgitud tema tööülesanded, vanus, sugu ja töötasu. Võite lisada ka muid andmeid, näiteks haridus ja töökogemus. Teise võimalusena võite koostada mõned põhjalikud juhtumivaatlused eri töötajate kohta. Samas peaksite arvestama, et ainult arutelu ei tekita sellist tugevat emotsionaalset reaktsiooni, mida kutsub esile imiteering.
Soovitusi jätkutegevusteks
Kui rühmale meeldivad rollimängud ning nad tahaksid tutvuda ametiühingute rolliga tööliste õiglase töötasu ja töötingimuste eest võitlemisel, võite läbi viia harjutuse „Kohtumine ametiühinguga” (lk 312). Rollimängus „Töö ja lapsed” (lk 335) lahatakse tööalase võrdsuse ja naiste õiguste probleeme.
Ideid tegutsemiseks
Viige ennast kurssi töötajate õigustega oma riigis ja neid reguleerivate seadustega. Kui töötate taskuraha teenimiseks (õhtuti, nädalavahetustel või riigipühadel), tehke endale selgeks oma õigused ja uurige, kas need on tagatud: näiteks kas teile makstakse öösiti ja nädalavahetustel töötamise eest tasu kõrgema palgamäära alusel. Kas teil on kindlustus? Kas teie kasutatavad seadmed on heas töökorras ning kas tööohutuse ja – tervishoiu eeskirju täidetakse? Uurige, milliseid tagajärgi toob kaasa „mustalt” töötamine, st kui teie ega tööandja ei teata teie töötamisest maksuametile.
Lisateave
Kuna naised teenivad keskmiselt vähem kui mehed, peavad nad sama raha teenimiseks pikemalt töötama. Selle näitlikustamiseks on üleeuroopaliseks võrdse palga päevaks nimetatud teisipäev, sest naised peavad meeste ühe nädala palga väljateenimiseks töötama järgmise nädala teisipäevani.
Töötajate ebavõrdse tasustamise probleemid on eri riikides erinevad ning erinevused tulenevad ka sellest, kas olulisem on vanuse või soo alusel diskrimineerimine. Soo alusel diskrimineerimine on lihtsalt veel üks näide naiste diskrimineerimisest. Naised on ajalooliselt olnud ühiskonnaelus, poliitikas ja majanduses ebasoodsamas olukorras. Naiste tööalane diskrimineerimine hõlmab näiteks selliseid olukordi nagu diskrimineerimine tööle kandideerijate valimisel ja intervjueerimisel, diskrimineerimine seoses ametikõrgendusega ning naiste keskmiselt väiksemad palgad meestega võrreldes. Kui naised saavad sama töö eest meestest väiksemat tasu, rikutakse nende õigust õiglasele töötasule.
Ka töötavad noored peaksid saama õiglast töötasu. Samas on see olukord keeruline ja riigiti erinev. Üldiselt on noorte töötuse määr siiski kõrgem kui vanemates vanuserühmades.
Kuigi võrdse töö eest võrdse palga maksmise põhimõtet üldiselt tunnustatakse, peetakse noorte tasustamist sageli erijuhtumiks ning paljudes riikides lubatakse noortele maksta sama töö eest väiksemat palka kui täiskasvanutele. Sellist praktikat õigustatakse kahe põhjendusega. Esiteks tahetakse takistada noorte liiga varast tulekut tööturule selle asemel, et jääda kooli ja omandada hea haridus. Teiseks tuleb tööandjatele siiski jätta motivatsiooni väheste kogemuste ja oskustega noorte palkamiseks. Eriti puudutab see koolist väljalangenud noori, kelle arv üha kasvab ning kes muidu jääksid lihtsalt tänavale, satuksid pahandustesse ja oleksid riigile koormaks. Sellise poliitika rakendamine ning selle edukus noorte töötuse vähendamisel on olnud riigiti erinev.
Euroopa sotsiaalõiguste komitee (Euroopa sotsiaalharta täitmist kontrolliv institutsioon) leiab, et noortele väiksema tasu maksmine ei ole vastuolus õiglase palga tagamise kohustusega juhul, kui palgavahe on mõistlik ja kahaneb kiiresti. Näiteks 15–16-aastaste puhul peetakse mõistlikuks, kui nende töötasu on 30 % madalam kui täiskasvanute algpalk. 16–18-aastate puhul aga ei tohi see vahe enam ületada 20 %.
Noored ei pruugi alati väikest palka saada. Õigupoolest on terve hulk hästi haritud noori, kes teenivad väga hästi – mõnede arvates isegi liiga palju. Näiteks läheb noortel väga hästi uusi tehnoloogiaid kasutavates majandussektorites, kus nad saavad oluliselt suuremat palka kui pensionieale lähenevad töötajad.
Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt, artikkel 7
Käesolevast paktist
