style="font-size:15px;"> Muutused. Seitsmes emotsionaalne keskus: kroonilised ja degeneratiivsed tervisehäired ning elukestvad haigused
Kui vastasid jaatavalt…
• 0–2 küsimusele, on sinu elu olnud stabiilne. Oled näinud inimesi, keda vaevavad tõsised tervisehädad, kuid oled ise terveks jäänud. Õnnitleme sind! Jätka samal lainel.
• 3–5 küsimusele, on sinu elus olnud aegu, kus tervis muret tegi. Sinu usk pandi proovile neil harvadel hetkedel, kui sa arstilt analüüside tulemusi ootasid. Kuna sul on varasemast valusaid kogemusi, siis jälgi tähelepanelikult, mida sinu keha sulle öelda püüab, enne kui end uuesti dramaatilisest olukorrast leiad.
• 6–9 küsimusele, siis ära heida meelt – sa pole üksi! Oled juba mõnda aega teadnud, et vajad abi. Sa mediteerid ja palvetad ning sulle on abiks terve hulk meditsiinitöötajaid, kes sind kriisidest läbi juhatavad. Ent sinu tervis on tõepoolest läbi kulunud. Et elada paremat elu, tuleb sul järele uurida, kuidas saaksid muutuda ning kasvada partnerlusse jumaliku vaimuga. Ava 10. peatükk ja alusta julgelt koos meiega.
Nüüd, kus sa oled enda praegust terviseseisundit hinnanud, astume koos järgmised sammud, et parema terviseni jõuda.
3. peatükk
MEDITSIINI KASUTAMISE VÄLJAVAATED
Meie raamatuni jõudnud lugejate seas on ilmselt ka neid, kes on tundnud kiusatust kaasaegse meditsiini poolt pakutavatest ravivõimalustest loobuda. Põhjuseks võib olla tõdemus, et senised ravivõtted pole kasu toonud, või üldine usaldamatus kaasaegse meditsiinisüsteemi vastu. Kuid minu isiklik kogemus nii minu enda kui minu patsientide tervise osas on näidanud, et meditsiinil on tervisevõrrandis peatähtis osa.
Kogu maailma tervishoidu on viimastel aastatel raputanud midagi maavärinasarnast. Sajandite või pigem aastatuhandete jooksul pöördusid inimesed oma tervisemuredega kogenud ravitsejate poole, kes kasutasid selliseid meetodeid, nagu unenägude tõlgendamine või vaistlik tunnetus. Kuna nende käsutuses polnud sellist tehnoloogiat, nagu meil praegu on, lootsid nad haiguste põhjuste leidmisel ja ravimisel müstilistele võimetele ja oskustele. Antiikaegses Kreekas, kus polnud võimalust patsienti magnetresonants- või kompuutertomograafuuringuks radioloogi juurde saata, viisid arstid end unetaolisse või transilaadsesse seisundisse, kogudes teavet patsiendi seisundi kohta intuitiivselt. Ravimisel vaadeldi inimest tervikuna ning püüti tasakaalu seada kõik tervise aspektid.
Viimastel aastakümnetel on teadus inimest tervikuna vaatlevat ja tasakaalule keskendunud tervisekäsitlust muutnud. Diagnostilised uuringud, ravimid, spetsialistid ning aina täiustuv meditsiinitehnika on maailma tervemaks muutnud. Oodatava eluea keskmised näitajad on tõusnud. Sünnitusel või sünnituse järel surnud emade arv on langenud. Meil on ravimeid, mis tõrjuvad hirmsaid haigusi. Mõtle kohutavale epideemiale, mis 14. sajandil Euroopat laastas. Muhkkatk ehk must surm tappis 30–60 protsenti kogu elanikkonnast. Kas suudad seda ette kujutada? Muhkkatku esineb seniajani, kuid selle levik on antibiootikumidega miinimumi viidud. Kaasaegne meditsiin on tõepoolest nii mõndagi hämmastavat korda saatnud.
Arsti ja ravitsejana ei saa ma rõhutamata jätta, kui tähtis osa on tervenemises meditsiinil. Kui oled haige, peaksid pöörduma oma arsti poole. Neil spetsialistidel on teadmised ja oskused, kuidas meditsiinitehnoloogiat sinu heaks kasutada. Nad oskavad määrata just selliseid ravivõtteid ja ravimeid, mis kohalduvad sinu sümptomite ja kaebustega.
Kuid on tähtis meeles pidada, et ka meditsiini võimetel on oma piirid. Sellepärast me käesoleva raamatu kirjutasimegi.
Koos ravikäsitluse nihkumisega on paljud inimesed loobunud igasugusest suhtlusest müstilise ja meelteülesega. Tehnoloogia arenguga kaasnenud imelised ravivõimalused näivad kaasaegsete ja selgete lahendustena. Kuid ära unusta, et ka tehnoloogia võib eksida. Vereanalüüsid ja rasedustestid annavad sageli valenäite. Ravimitel on kõrvaltoimed. Asjad võivad viltu minna.
Mida ma öelda tahan? Seda, et kujutlus piirideta tehnoloogiast on rumalus. Ning ainult intuitsioonile loota on samavõrd rumal. Et tõesti terveks saada, tuleb kasutada erinevate ravivõtete kombinatsioone ja erinevate ekspertide abi. Suurepärast näidet sellest, kuidas terveneda meditsiini, intuitsiooni ja enesesisenduse koostoimel, pakub minu enda elu.
Aastal 1972, kui olin kaheteistkümnene, olid meie peres kitsad ajad ning me rääkisime sageli rahast. Kolme kuu jooksul vajus mu selg sedavõrd kõveraks, et mul diagnoositi raskekujuline, operatsiooni vajav skolioos. Lülisamba muutunud struktuuri tõttu lisandusid laienenud südamest ja vähenenud kopsumahust tulenevad tervisehädad. Operatsioon oli dramaatiline ja elupäästev – kõigi oma varraste ja kruvidega.
Mäletan, kuidas ma operatsiooni eel Bostonis Longwoodi avenüül haigla poole jalutasin ning haiglakorpuse kõrgeid hooneid vaadates mõtlesin: “Ühel päeval tulen siia tagasi, kui olen arstiks õppinud, ning hakkan teadusega tegelema.” See operatsioon muutis mu tulevikku. Arstid päästsid meditsiini võimalusi kasutades minu elu ning minust sai arst ja teadlane, et võiksin samuti inimeste elusid päästa.
Kuid elu ei lähe täpselt nii, nagu meie seda loodame ja ootame. Arstiõppe ettevalmistuskursuste tudengina haigestusin narkolepsiasse, mis tekitas mu teadvusesse – minu intellekti – musti auke. Ma ei suutnud loengute ajal ärkvel püsida. Näis, et minu unistus arstiks ja teadlaseks saamisest voolab allavett. See unistus lihtsalt ei saanud täituda, kui ma ei saanud oma silmi lahti ning seetõttu ka hindeid tasemel hoida.
Pöördusin taas meditsiini poole ning sain taas kord arstidelt abi – nad leidsid ravimi, mis aitas mul ärkvel püsida. Kuid peagi pidin selle kasutamisest loobuma, sest ravimil oli eluohtlik kõrvalmõju. Kahjuks ei olnud minu jaoks nii usaldusväärsel meditsiinil mulle midagi asemele pakkuda.
See haiguskogemus viis mind teistelt ravimeetoditelt abi otsima. Proovisin üht võimalust teise järel: alternatiivset, komplementaarset, integratiivset meditsiini – nimeta vaid, mis pähe tuleb. Kolme aasta kestel sai katsetatud Hiina ravimtaimede ja nõelraviga, isegi makrobiootilise dieediga. Kõik need meetodid pakkusid mõningast leevendust, kuid mitte ükski neist ei suutnud mind täielikult aidata.
Üks imelisi asju, mis minuga nende otsingute kestel juhtus, oli kohtumine intuitsiooni abil töötava tervendajaga, kes juhtis mu tähelepanu minu intuitiivsetele võimetele. Ühel meeleheitehetkel külastasin ka šamaani, kes ütles mulle, et saan oma tervisehädast üle siis, kui õpin enda intuitsiooni kasutama.
Sellest punktist kaugemale need nõuandjad mind juhatada ei suutnud. Minu tervise juures oli üks element, millele keegi tähelepanu ei pööranud – minu emotsioonid! Hakkasin enda puhul kindlaid käitumismustreid märkama. Avastasin, et kui olin millegi peale pikemat aega vihane või kui minu ümber oli vihaseid, ärritunud inimesi, vallandas see ööpäeva või hiljemalt kahe möödudes narkolepsiahoo. Võtsin täpselt aega, nii et võid mind uskuda – see jäi alati 24–48 tunni piiresse. Jõudsin tõdemuseni, et kui olin närviline või kui mind ümbritsesid pinges, murelikud inimesed, muutusin peagi uniseks. Tuled kustu! Samasugust mõju avaldasid kurvad või rõhutud meeleolus inimesed.
Kord, kui olin raamatupoodi läinud, leidsin sealt Louise’i sinisekaanelise raamatu. Olin küll märganud, et haigestumistega seonduvad kindlad mõttemustrid, kuid ei osanud seda teadmist tervenemise huvides muud moodi kasutada kui mõningaid inimesi ja olukordi vältides, mis pikemas plaanis ei olnud just praktiline lahendus. Kuid Louise’i raamat pakkus mulle negatiivsete mõttemustrite neutraliseerimiseks ja tervise parandamiseks vajalikku tööriista – enesesisendust!
See vääris järeleproovimist. Konventsionaalsed, alternatiivsed
