Elus olla. Erootiline ökoloogia. Andreas Weber

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Elus olla. Erootiline ökoloogia - Andreas Weber страница 6

Elus olla. Erootiline ökoloogia - Andreas Weber

Скачать книгу

style="font-size:15px;">      2. Need puudutused moodustavad tegelikkuse telje. Tegelikkus on kehaline ega ole abstraktne või „vaimne”. See ei ole neutraalne, kuna iga puudutus jätab pöördumatu jälje, mis muudab kõiki osalisi.

      3. Nende puudutuste tagajärjel tekib tähenduslik tasand: puudutus on mõjuvate tagajärgedega muutus. Puudutused mõjutavad suhteid ja – elusolendite puhul – huvisid. Niisiis, puhtalt välimuse põhjal, mis tekitab külgetõmmet teineteise poole, tekib „kogemuste seesmine tasand”.

      4. Puudutamisel on üks põhimõtteliselt positiivne, peaaegu igatsuslik aspekt: maailma üksikuid osi tõmbab üksteise poole, nad tunnevad vastastikust külgetõmmet, on nii-öelda üksteisest huvitatud. Isegi kui kontaktid ise on juhuslikud, ei ole seda tagajärjed. Puudutus on vältimatu, niisamuti sellele järgnev tihedam läbipõimitus suhetevõrgustikus, mis moodustab tegelikkuse.

      5. Puudutuste, läbipõimumise, uute suhete ja komplikatsioonide taga peitub võimalus, et neid lisandub veelgi. Tegelikkus hõlbustab enda jaoks pidevalt uute erootiliste suhete arendamist ja väljendamist. Kosmos on haaratud hiiglaslikku „autokatalüüsi”, mille käigus tekivad suhted, niisiis struktuurid ja mõtestatus, mis lihtsustavad uute suhete lisandumist ja nende mõtestatuse sügavamat kogemist.

      6. Kõik, mis on pärit sellest maailmast, igatseb uusi puudutusi, et tunda tugevamat ja sügavamat vastastikust seotust ning end sügavamalt iseendana tajuda.

„Vesi muudab meie peegelpildi looduseks”7

      Oma täiesti isikliku Liguuria oja avastan ma kolmandal päeval pärast kohalejõudmist. Ma leian oja ja otsemaid kuulub see mulle. Mitte meie majandusteadlaste välistavas tähenduses; ma ei taha midagi enesele võtta, vastupidi. Iga kivike jäägu lebama sinna, kuhu algained on ta uhtnud, iga märg vilgukivikild jäägu paika, kuhu ta aegade alguses tolle meile kuuldamatu kõuekärgatuse saatel langes. Oja kuulub mulle, nii nagu on täielikult minu omad teatud lapsepõlvest päästetud emotsioonid, nii nagu mõned žestid, eripärane miimika on minu isiksuse koostisosad. Mulle tundub, et see oja on veekogu, mille ääres ma olen ikka ja alati istunud ja vanemaks saanud. „Vesi on Maa silm, organ, millega Maa vaatleb aega,” kirjutab prantsuse luuletaja Paul Claudel.

      Väljas on veel talv. Sel pimedal päeval sõidan ma sihitult ekseldes mööda kitsaid asfaltteid, mis käänlevad lörtsist ja lumeveest tilkuvatel künkanõlvadel. Lõpuks järgin üht pleekinud sinist viita, mis näitab teed Porciorascosse. Maantee kulgeb maadligi läbi alusmetsa, veab kurve ümber kaljunukkide, ronib mäetippudele. Jäätunud kohad, kus tuleb olla tähelepanelik, läigivad tumedalt. Sõidan üle kitsaste kivikaartega silla, mille all vahutab vesi ja paneb kivimürakad tuhmilt kõmisema. Jõgi moodustab orupõhja, mis hallikalt ja sinakalt avaneb Vahemere suunas. Silma ei hakka ühtki eluaset, ei mingeid jälgi inimesest.

      Porciorasco on kummituslik küla. Barokse kiriku välismüüris haigutavad laiad praod. Porine külaväljak, kus kasvavad sajandite vanused iilekstammed – tumerohelised, ligipääsmatud. Peaaegu kõik hooned on varemetes. Mitmed neist on laudaks muudetud, ninna tungib sõnnikulõhn. Küla taga muutub maantee sõidurajaks. Jätan auto seisma ja lähen mööda rada jalgsi alla orgu. Pakane on oma küüned mäekülge löönud, terava servaga kividel sätendab härmatis. Tee lõpeb koolmekohal, küllap sõidab talumees rada pidi läbi selge jõevee. Ühes kurvis sööstab väikesest orust välja oja. Lepad, saared, raagus ja saledad, osutavad oma väljasirutatud okstega taevasse, mida nüüd värvib õrn sina. Pöialpoisid sidistavad, vaikselt, õrnalt, otsekui peentest kristallidest vihm. Oja hüpleb peaaegu hääletult rahnult rahnule, ümarad kivid, võimsad nagu köögipliit, nagu väikeauto, aegade tagant maale langenud meteoriidid. Balansseerin kividel ülesvoolu liikudes.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Antonio Gramsci. Socialismo e cultura. – Il grido del popolo, 29.01.1916.

      2

      Theodor Lessing. Meine Tiere. Berliin, 2004, lk 142.

      3

      Rondone ja rondine tulevad ladinakeelsest sõnast hirundo, „pääsuke”. Etümoloogid oletavad, et sõna on suguluses sanskritikeelse tüvega har või ghar, st „võtma”, „haarama”. http://www.hirondelle.oiseaux.net/ litterature.html

      4

      J. M. Coetzee. Elizabeth Costello: Acht Lehrstücke, Frankfurt/M, 2005

      5

      Natalie Knapp. Kompass neues Denken. Reinbek bei Hamburg, 2013, lk 126.

      6

      Natalie Knapp, op. cit., lk 94.

      7

      Gaston Bachelard. L’eau et les rêves: Essai sur l’imagination de la matière. Pariis, 1989, lk 32.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wAARCAMfAjoDAREAAhEBAxEB/8QAHwABAAEDBQEBAAAAAAAAAAAAAAYFBwgCAwQJCgEL/8QAZxAAAQMEAQMCAwQFBwULBQUZAQIDBAAFBhESBxMhCDEUIkEJFSNRMjNhcYEKFiQ5Qna2N1KRocEXJTQ4Q3SxsrW38GJyd9HhGBkmNVVWgpLV8TY6U1RjZ3h5g5emREVXWJWis9LW/8QAHgEBAAEFAQEBAQAAAAAAAAAAAAMBAgQFBggHCQr/xABkEQACAQIEAwUDCAUIBgUIAhMBAgMAEQQSITEFQVEGEyJhcTKBkQcUI0JSobHwN2JywdEIFTM2dLO04SRDgpK18RZTY4SyFxglNDVWdqLUJ0RVc8LSJmSTlEVUdZXiZoOFpPL/2gAMAwEAAhEDEQA/AOwCv5p6+b0pSlKUpSlKVfn0v/5fenn/ADm8f9jTK7j5K/0kdm/+8f3T11HYv+s3DPV/7tq7mB+rH7x/1a9wV6EX229/418pUlKUpSlKUpS

1

Antonio Gramsci. Socialismo e cultura. – Il grido del popolo, 29.01.1916.

2

Theodor Lessing. Meine Tiere. Berliin, 2004, lk 142.

3

Rondone ja rondine tulevad ladinakeelsest sõnast hirundo, „pääsuke”. Etümoloogid oletavad, et sõna on suguluses sanskritikeelse tüvega har või ghar, st „võtma”, „haarama”. http://www.hirondelle.oiseaux.net/ litterature.html

4

J. M. Coetzee. Elizabeth Costello: Acht Lehrstücke, Frankfurt/M, 2005

5

Natalie Knapp. Kompass neues Denken. Reinbek bei Hamburg, 2013, lk 126.

6

Natalie Knapp, op. cit., l

Скачать книгу


<p>7</p>

Gaston Bachelard. L’eau et les rêves: Essai sur l’imagination de la matière. Pariis, 1989, lk 32.