kingapaelu siduma. Ta hingas vaevaliselt ja suutis järjest teha vaid üheksa sammu. Scott oli kolmekümne kaheksa aastane. Arst oli talle öelnud, et kui ta ei lähe maovähenduslõikusele, sureb ta suure tõenäosusega poole aasta jooksul. Scott heitis arsti nõuande kõrvale ja otsustas selle asemel muuta oma mõtlemist toidust ja arusaama söömisest, järgides minu toiteainerikka toitumise kava, mis tagas talle kõik vajalikud toitained, valgud ja vitamiinid, et olla hea tervise juures. Nüüd sööb Scott tervislikult, võib süüa nii palju, kui tahab, ja kaalumist täielikult ignoreerida. Kui varem suutis ta vaevu kõndida, siis praegu kaalub Scott 80 kg ja armastab liikuda.
Tavaliselt võtavad mu patsiendid oma toitumisharjumusi muutes esimese kuue nädalaga kaalus alla peaaegu 10 kg. Ja see on kõigest algus. Veelgi olulisem on aga see, et nad tervenevad enamasti mitmetest haigustest – allergiast, astmast, aknest, peavaludest, kõrgest vererõhust, suhkruhaigusest, reflukshaigusest, luupusest, neerupuudulikkusest, psoriaasist, stenokardiast, kardiomüopaatiast ja hulgiskleroosist – ja võivad vähehaaval loobuda neile määratud ravimitest.
Ehkki ma olen toiteainerikast toitumist kaua uurinud ja kasutanud, pean isegi mina tunnistama, et olen üllatunud mõningatest erakordsetest paranemistest, millest inimesed on mulle rääkinud. Kunagi küsis keegi minult, kas mikroelementiderikka toitumise korral võiksid tema hallid juuksed uuesti pruuniks minna. „Seda küll mitte,” vastasin mina. Aga võta näpust – kaks inimest väitsid minu netifoorumis, et nendega on see juhtunud. Ma ei suutnud neid uskuda. Ühel teisel patsiendil oli enne minu soovitatud toitumisviisi olnud C-hepatiit. Ma ei uskunud, et toitainerikas söömine võiks aidata vabaneda hepatiidi infektsioonist ja maksakahjustusest. Lasin tal vereproovi kolm korda uuesti teha, et uskuma jääda. Nägemine, kuidas inimesed on tervenenud haigustest, mida peetakse pöördumatuks, tekitas põnevust ja suurendas veendumust, et see oivaline toitumisviis võib tuua kaasa meditsiinilisi muutusi miljonitele ameeriklastele.
Tulemused ja edulood on hämmastavad. Need on lood eri taustaga ja erinevas eas inimestest, kes alustasid oma teekonda erinevatel põhjustel. Neid ühendab see, et praeguseks on neil kõigil suurepärane tervis.
Vaatamata „Süüa, et elada” edule sain kiiresti aru, et teaduspõhine toitumisteave pole piisav. Miks siis, kuigi see teave on nii laiale hulgale inimestele kättesaadav, ei tunnista paljud ikkagi vajadust oma tervist hoida ja kaalus alla võtta? Miks ei suudeta ega tahetagi midagi muuta? Miks tahetakse säilitada ebatervislikke harjumusi? Miks lükatakse tagasi kõigutamatu, teaduslik ja väga tulemuslik nõuanne? Ma ütlen teile, miks. Toidueelistuse ja toidusõltuvuse vägeva kaksikvõimu tõttu.
Tüüpilisele ohvrile omaselt meeldivad meile asjad, mis meid tegelikult hävitavad, antud juhul ebatervislik toit. Ebatervislikud toitumisharjumused ja toidusõltuvus on saanud meie mõtlemise oma võimusesse ja sõltuvus teatud toitudest on tihti sama hävitav, kui mis tahes muu sõltuvus.
Tavapärane ameerika toit (TAT)4) tapab meid. Selle asemel, et tagada meie esmane vajadus – olla terve –, on see kujundanud rahva, kes peab tõbesid ja kroonilisi haigusi möödapääsmatuks loomulikuks ealiseks iseärasuseks. Ülekaalulisus on 2. tüüpi suhkruhaiguse peamine põhjus, see kiirendab ateroskleroosi ja suremust südamehaigustesse. Ülekaalulisusest võib juba mõne aasta pärast saada suitsetamise asemel peamine surmapõhjus Ameerika Ühendriikides.5
Viiekümnendaks eluaastaks tarvitab enamik ameeriklasi arstide määratud ravimeid ja peaaegu pooled ameeriklastest surevad infarkti või insuldi tõttu. Teie ei pea olema üks neist. Kakskümmend kaheksa miljonit ameeriklast kannatab osteoartroosi sandistava valu käes. Teie ei pea olema nende hulgas. Kolmkümmend viis miljonit ameeriklast põeb kroonilist peavalu. Teie ei pea seda tegema. Te lihtsalt ei pea haige olema.
Tänapäeval kannatab 475 miljonit täiskasvanut üle terve maailma rasvumise all. Alates 1980. aastast on nende hulk kasvanud 50 %. Samal ajal, kui ülekaaluliste täiskasvanute hulk läheneb kiiresti miljardile, on ka juba 200 miljonit kooliealist last ülekaalulised, mis tähendab, et peaaegu 1,7 miljardit inimest on kas ülekaalulised või rasvunud. Peaaegu 1,7 miljardit inimest!
Riikliku terviseinstituudi (NIH) andmetel on ainuüksi Ameerika Ühendriikides kaks kolmandikku rahvastikust ülekaaluline. Aga see pole veel kõik. Nii NIH kui ka Maailma Terviseorganisatsioon defineerivad ülekaalulisena inimest, kelle kehamassiindeks (KMI) on rohkem kui 25. See tähendab, et 165 cm pikkuse naise puhul peetakse normaalseks, kui ta kaalub 68 kg, 183 cm pikkuse mehe puhul peetakse normaalseks kehakaaluks 80 kg. Sel mehel ja naisel võib olla puusadel ja kõhul 10–15 kg haigust põhjustavat rasva, aga kaasaegsete standardite järgi peetakse teda ikkagi terveks ja heas vormiks olevaks. Vaadates ühiskondasid või inimrühmasid, kes elavad keskmisest kauem, näete, et nende keskmine KMI jääb vahemikku 18–22, mis on kaugel Ameerika standardist. Näiteks Okinawa 100-aastaste uuringus, milles vaadeldi 25 aasta vältel, alates 1970ndatest kuni aastani 2001, rohkem kui kuutsada 100-aastast okinawalast Jaapanis, leiti, et uurimisaluste keskmine KMI oli 20,4. Sarnasele tulemusele jõuti ka adventistide terviseuuringus, milles uuriti seitsmenda päeva adventiste, kes on suures osas taimetoitlased. Uuringus, mis kestis 12 aastat ja milles osales 34 000 kesk- ja vanemaealist adventisti, kellel polnud varasemaid haigusi, kes ei suitsetanud, kel polnud südamehaigusi, vähki ega insulti, ilmnes otsene seos pikaealisuse ja madalama KMI vahel. Adventistidel, kelle KMI oli kõrgem kui 23, oli enneaegse surma risk suurem.
Mida neist uuringutest järeldada? Nende andmete järgi on KMI suurima lubatava kaalu korral 22,5, mitte 25. See tähendab, et 183 cm pikkuse mehe soovituslik tervislik kaal jääb vahemikku 60–72 kg ja 165 cm pikkuse täiskasvanud naise kaal vahemikku 49–61 kg. See on suur erinevus võrreldes praegu Ameerikas normaalseks (mitte ülekaaluliseks) peetava KMI väärtusega 25, mis lubab naisel kaaluda 68 ja mehel 80 kg.
Okinawa ja adventistide tavapärase KMI järgi arvutades on ülekaalulised 85 % ameeriklastest, mitte 66 %, nagu väidab riiklik terviseinstituut. Keskmine ameeriklane on raskem ja haigem kui ta ise aimata oskab. Kõik tavapärase ameerikaliku toitumise tõttu. Selle laastavast mõjust pole pääsenud peaaegu mitte keegi. Miks muidu võtab 90 % kõigist üle 65-aastastest ravimeid, et alandada oma vererõhku ja/või kolesterooli? Kokkuvõte on selline: kui te sööte ameerikalikku toitu, läheb teie tervis vältimatult halvaks, te muutute ülekaaluliseks, teie vererõhk kerkib ja kolesteroolisisaldus suureneb (mis on märk veresoonkonna- ja südamehaigustest).
Tänapäeval peetakse normaalseks, kui nooruslik jaks kaob kolmekümnendates. Me kaalume 13–18 kilo rohkem kui tohiks, vaevleme neljakümnendate lõpus ja viiekümnendates krooniliste haiguste käes ja veedame elu viimased kümnendid teistest täielikus sõltuvuses. Aga see ei ole normaalne. See on elupõlise ebatervisliku eluviisi ja eksitava info tagajärg. Selle asemel, et peljata vanaduse lähenedes mandumist, tekkivaid vaevusi ja järjest lisanduvaid ravimeid, peaksime olema valmis tundma rõõmu aktiivsest elust veel üheksakümnendateski. See võib paista kui ennekuulmatu ootus, sest enamik meist sööb kogu elu ebatervislikult. Paljud inimesed ei seosta siiamaani seda, mida nad söövad, oma emotsionaalse ja füüsilise enesetundega. Samamoodi ei saa nad aru, miks nad ei suuda püsida nooruses oldud kaalus.
Aga veel pole hilja midagi ette võtta.
Toitainerikas menüü kahandab teie himu madala toiteväärtusega kaloririkaste söökide järele. Nädalatega teie maitsepungad muutuvad ja kaob huvi ebatervislike toitude vastu, mida pidasite kunagi asendamatuteks. Tunnete suuremat rahuldust, süües vähem kaloreid kui varem. Tulemuseks on hea tervis ja püsiv tervislik kaal. Paljud mu lugejatest on kaotanud mu soovitusi järgides üle 40 kg, nad on seda teinud ühe aastaga ja hoidnud soovitud kaalu aastaid.
„Lõpetage dieedipidamine” astub raamatust „Süüa, et elada” sammukese kaugemale. See selgitab, miks on tervislik toitumine sageli nii raske, ning annab teile tahtmise ja jõu seda teha. Jagan järgmistel lehekülgedel teiega teaduslikke seletusi ja lahendusi, kuidas vabaneda
Ingl k
Mokdad AH, Marks JS, Stroup DF, Gerberding JL. Actual causes of death in the United States, 2000. JAMA. 2004; 291(10):1238–1245.
