1ce2cy92f8k5930d9efau33994d8f9094.jpg" alt="cover"/>
Autor: Pedro Cervio
Toimetaja: Riina Kasser
Kaanekujundus: Mari-Liis Bassovskaja
Küljendus: Aili Mittal-Jõgiste
ISBN 978-9949-7206-4-4
ISBN 978-9949-7284-1-1 (epub)
© Kirjastus Gallus, 2018
www.kirjastusgallus.ee
Armas lugeja!
Sellest raamatust leiad isa Pedro loengud, mis on toimunud Tallinna Peeter-Pauli kirikus aastail 2015–2017. Nende loengute rõhuasetus ja eesmärk on siseelu arendamine, Jeesusele järgnemine igapäevases elus.
Kristuse õpetuse ilu ja sügavus on meile juba teada. Aga vahel tekib meie südames mõningane kahtlus: kuidas mõelda ja teha nii, et need ilusad ideaalid, millest Pühakiri ja Kiriku õpetus meile räägivad, muutuksid selgepiiriliseks reaalsuseks meie igapäevases elus. Nii et me ei elaks kahes maailmas – Kiriku maailmas ja tavalise elu omas –, vaid ühes, kus Jeesus Kristus, tõeline Jumal ja tõeline inimene, muudab ja pühitseb kõiki meie tegevusi. Sellele küsimusele tahab isa Pedro Cervio anda vastust Pühakirja, Kiriku õpetuse, pühakute eeskuju ja tema enda vaimulikuks isaks olemise kogemuse alusel. Loodan, et selle raamatu lugemine – Jumala abiga – toob paljudele valgust ja hingerahu.
+ Piiskop Philippe Jourdankõigi pühakute suurpühal1. novembril 2017. a
Sissejuhatus
„Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?”1 küsis kord noormees Jeesuselt. Sedasama küsivad veel tänapäeval siirad kristlased Jumalalt. Oleme juba ristimise anni vastu võtnud, oleme juba Jumala lapsed. Aga saame aru, et Issand palub meilt rohkem. Mõistame, et pole piisav armastada „sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!”2
Aga mis on see, mida Jumal meilt ootab? Jumal tahab, et me palvetaksime, et me töötaksime ja armastaksime teisi. Kui me palvetame, saame oma tööd pühitseda ja selle läbi teisi inimesi teenida. Ainult siis, kui me anname töötades endast parima, saame selle Jumalale ohverdada – enda ja teiste inimeste vajaduste eest –, ja see töö muutub palveks. Ainult siis, kui me aitame teisi, on meie töö viljakas ja meie palve sügav. Muidugi on kõik see väga seotud sakramentidega, eriti püha Missaga. Kui me osaleme teadlikult Missal, õpime palvetama, töötama ja teenima.
Ent kuidas seda teha? Kuidas hästi palvetada ning viljakalt töötada ja teenida? Sellele küsimusele tahaks see raamat – vähemalt osaliselt – vastata. See pole teoreetiline, vaid praktiline raamat. Siit on võimalik leida palju nõuandeid ja juhtnööre, mis kuuluvad Kiriku traditsiooni ja mis viitavad sellele, mida me peame tegema, kui me tahame pühakuks saada. Mõned vastused tulevad Jeesuselt endalt, mõned pühakutelt, mõned paavstidelt. Oleks olnud võimalik veel palju asju öelda või teiste küsimustega tegeleda, aga ma olen valinud need teemad ja mitte teised. Sest olen oma preestritööl näinud, et just neid on tänapäeval natuke vajalikum seletada. Seepärast loodan, et see raamat võiks olla kasulik kõigile Eesti inimestele – nii kristlastele kui kristlusest huvitatutele.
1 Mk 10:17.
2 1Jh 3:18.
I
Püha Vaim ja meie pühadus
Oma kirjas tessalooniklastele kirjutab püha Paulus: „Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus.”3 Jumal ootab ja tahab, et me oleksime pühad. Kristlastena on see meie eesmärk. Pühadus on meie tõeline õnn. Jeesus ise ütleb meile: „Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!”4 See on Jeesuse käsk, see on Jumala soov. Jumal on täiuslik, sest Ta on kolm korda püha. Ja see tähendab, et kui me ei saa täiuslikuks, kui me ei saa pühakuks, siis oleme oma elus – nii kristlastena kui inimestena – ebaõnnestunud. Iga päev muretseme ja vaevame ennast paljude asjadega, „aga tarvis on vaid üht”5 – Kristusega samastumine on ainus tee õnneni. Ja see on põhjus, miks on nii oluline hästi mõista, mis on pühadus.
Püha Paulus ütleb: „Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks […] Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.”6 Jeesus tuli maailma mitte ainult selleks, et olla meile heaks eeskujuks, vaid selleks, et me võiksime elada jumalikku elu. Pühadus tähendab saada Jeesuse-näoliseks. Selles mõttes tuletab katekismus meile meelde, et „ristimise läbi sünnime taas Jumala lastena ja me saame Kristuse liikmeteks”7. Paulus kirjutab, et meil tuleb „riietuda uue inimesega”8. Jeesus on uus inimene. Seega need, kes on vastu võtnud ristimise, on „Kristusega rõivastatud”9. Oleme uued inimesed, sest Jeesuse elu on juba meie sees. Nüüd tuleb meil käituda nagu Tema.
Aga kes on Jeesus? Jeesus on Jumala Poeg. Ta on Jumal. Ja kes on Jumal? Johannes vastab meile, et Jumal on armastus10. Kui me ei unusta seda, siis pole raske mõista, miks Jeesuse uus käsk kõlab: „Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!”11 Armastus on intiimselt seotud pühadusega. Pühadus tähendab armastada nii, nagu armastab Jeesus, meie Jumal – mitte ainult sõnadega, vaid tegudega, sest „ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest”12. Jeesus on tõeline Jumal ja tõeline inimene. Ta suri ristil meie eest. Oma elu ja oma surma läbi selgitab Ta, mida see tähendab – armastada tegudega. Armastada nõnda, nagu Jeesus armastab – see on meie kristlik kutsumus ja meie elu eesmärk.
Kuid peame tunnistama, et see pole alati lihtne. Tegelikult, kui me peaksime selle sihi saavutamiseks üksinda väeva nägema, siis oleks see kindlasti võimatu. Aga me oleme ristitud ja see tähendab, et me ei ole ega tegutse mitte kunagi üksi. Meie ristimisest alates elab meie südameis Püha Kolmainsus. Nii kaua, kui me elame Jumala armuseisundis, on Isa ja Poeg ja Püha Vaim tõesti meie sees. Kuna meil on Jumala arm, siis saame elada Jeesuse armastuse elu. See on see igavene elu, mida Jeesus lubas evangeeliumis nendele, kes temasse usuvad ning söövad tema liha ja joovad tema verd.13
Aga uue elu peategelased ei ole enam meie, vaid Püha Vaim. Miks on Tema nii oluline? Sellele küsimusele vastamiseks peame kõigepealt meelde tuletama, kes on Püha Vaim. Sest mõnikord juhtub, et me ei tea, kes Ta on. Tihti kujutatakse Püha Vaimu tuvina. On tõsi, et tuvi on Püha Vaimu sümbol, aga Püha Vaim on kindlasti suurem kui tuvi. Jeesus nimetab Teda Lohutajaks ja Tõe Vaimuks. Piiblis on Ta „Kristuse Vaim, Issanda Vaim, Jumala Vaim, Kirkuse, Tõotuse Vaim”14.
Kiriku õpetus seletab: „Armastuse Vaimuna taastab Ta ristitutes Jumala-sarnasuse, mis läks kaduma patu läbi ning laseb neil Kristuses osa saada püha Kolmainsuse elust. Ta läkitab nad tunnistama Kristuse tõest ja suunab nende tegemisi nii, et kõik võiksid kanda „Vaimu vilju” (Gl 5:22).”15 Püha Vaim on see, kes ehitab, hingestab ja pühitseb meie kristlikku elu. Tänu temale saame Jeesuse sarnaseks. Püha Vaimu abita ei saa me mitte midagi teha. Ta suunab meie tegemisi ja juhib meie siseelu.
Veel olulisem on aga see, et Püha Vaim on armastus Isa ja Poja vahel. Ta on armastuse Vaim. „„Jumal on armastus” (1Jh 4:8.16) ning armastus on esmane and – see sisaldab kõiki edasisi ande. See armastus „on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu kaudu, kes meile on antud” (Rm 5:5).”16 Nüüd saame aru, miks mängib Ta meie kristlikus elus nii tähtsat rolli. Püha Vaim on see, kes õpetab meid armastama. Ainult Tema abiga saame Kristusega samastuda ning Temaga ühineda.
Püha Vaim, kes elab meie sees, räägib meiega kogu aeg. Palvehetkedel, aga samuti erinevate igapäevaste olukordade läbi, sisendab Ta meile, mida me peame tegema, et armastada
