mulle, aga mis oleks minu käsutuses. Näiteks oleksin kaasosanik või juhataja suure moemaja eesotsas, mis oleks teistmoodi korraldatud ja kus oleks hea olla… ja eelkõige kaasavara õmblejaneiudele… jah, et igaüks teist saaks omatahtsi mehele minna.”
Ta naeris leebelt oma totra unistuse peale. Teised olid tõsised. Üks neist pühkis silmi.
Arlette jätkas:
„Jah, kaasavara, tõeline kaasavara sularahas… Ma ei ole eriti haritud… Mul ei ole isegi kutsetunnistust… Aga ma kirjutasin ikkagi kirjatüki oma mõtetest, arvude ja kirjavigadega. Kahekümneaastaselt saab kaasavara… ja siis veel esimese lapse sündimisel… ja siis…”
„Arlette, telefon!”
Ateljee juhataja oli ukse avanud ja kutsus neiut.
Arlette ajas end sirgu, korraga kaame ja murelik.
„Ema on haigeks jäänud,” sosistas ta.
Moekunstnik Chernitzi juures teati, et töötajatele anti edasi ainult tõsised telefonikõned, mis puudutasid õnnetusi ja haigust perekonnas. Samuti oli teada, et Arlette jumaldas oma ema, et ta oli vallaslaps ja et tal oli kaks õde, mõlemad endised mannekeenid, kes olid meestega välismaale põgenenud.
Tekkinud vaikuses tihkas Arlette vaevu liigutada.
„Kiirustage,” käskis juhataja.
Telefon asus kõrvalruumis. Surudes end vastu praokil ust, kuulsid neiud oma kaaslase nõrkevat häält kogelemas:
„Ema on haige, eks ole? See on süda? Aga kes räägib?… See olete teie, proua Louvain? Ma ei tunne teie häält ära… Aga doktor? Kuidas palun, mida te ütlesite? Doktor Bricou, Mont-Thabori tänav number 3B?… Ta juba teab? Ja ma pean koos temaga tulema? Hästi, ma lähen sinna.”
Sõnagi lausumata haaras värisev Arlette kapist kübara ja tormas minema. Tema kaaslased kiirustasid akna juurde ja nägid tänavalaternate valguses, kuidas ta jooksis ja majanumbreid vaatas. Tänava lõpus ta peatus vasakul pool, kahtlemata maja nr 3B ees. Seal oli auto ja kõnniteel seisis meesterahvas, kellest ei olnud näha midagi muud kui siluett ja heledad kõrge säärega jalanõud. Mees võttis kübara peast ja pöördus Arlette’i poole. Arlette istus autosse. Härrasmees samuti. Auto kihutas minema.
„Naljakas,” sõnas üks mannekeen, „ma käin iga päev selle maja eest läbi. Ma pole seal kunagi ühtegi arsti silti näinud. Kas sina tead doktor Bricoud nr 3B-s?”
„Ei. Vasksilt on võib-olla kangialuses.”
„Igal juhul võime vaadata telefoniraamatut,” pani juhataja ette. „Ja Pariisi teatmikku…”
Nad kiirustasid kõrvaltuppa, palavikulised käed haarasid lauakeselt kaks köidet, mida kiiruga lehitsema hakkasid.
„Kui majas number 3B on doktor Bricou või üldse mingi arst, siis pole tal telefoni,” teatas üks neiu.
Ja teine kajana järele:
„Doktor Bricoud pole Pariisi teatmikus, ei Mont-Thabori tänaval ega mujal.”
Üleüldine ärevus ja mure. Igaüks andis oma arvamuse. Lugu tundus kahtlane. Juhataja leidis, et peab hoiatama Chernitzi, kes tuli jalamaid. See oli õige noor mees, kalbe ja näotu, riides nagu rääbakas, kes püüdis kiretuks jääda ja väitis, et oskab alati ja otsekohe astuda õigeid samme igas olukorras.
„Siin pole midagi mõelda,” sõnas ta. „Otsejoones asja juurde ja ei ühtegi liigset sõna.”
Ta võttis külmavereliselt telefoni ja palus numbrit. Saanud selle kätte, päris ta:
„Halloo… Olen ma proua Régine Aubry juures?… Kas te annaksite palun proua Régine Aubryle edasi, et Chernitz, moekunstnik Chernitz soovib temaga rääkida? Hästi.”
Ta ootas ja jätkas siis:
„Jah, proua, Chernitz, moekunstnik. Ehkki mul ei ole seda au teid oma klientide hulka lugeda, arvasin ma, et pean antud olukorras teie poole pöörduma. Nõnda. Üks neiu, kes minu juures mannekeenina töötab… Halloo? Jah, tegu on Arlette Mazolle’iga… Te olete väga lahke, kuid pean ütlema, et mina isiklikult hääletasin teie poolt… Teie kleit tol õhtul… Kuid lubage mul otse asja juurde asuda. On igati alust arvata, et Arlette Mazolle rööviti just praegu ning kahtlemata sama isiku poolt kui teiegi. Seega ma arvasin, et teid ja teie nõuandjaid huvitab selle juhtumiga kursis olemine… Halloo… Te ootate rühmaülem Béchoux’d? Suurepärane… Just nii, proua, tulen otsekohe vajalikke selgitusi andma.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
