Mis ei tapa. Scott Carney

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Mis ei tapa - Scott Carney страница 6

Mis ei tapa - Scott Carney

Скачать книгу

kehale katsumusi pakkuda ja on valmis nädalase programmi eest maksma üle 2000 dollari.

      Näha on padjal istuva ja magamiskotiga kaetud kaasõpilase Hans Spaansi värisevad käed. Kümme aastat tagasi diagnoositi tal Parkinsoni tõbi, mis sundis teda loobuma IT-juhi tööst. Olnud surma äärel, väidab ta, et Hofi meetod võimaldab poole võrra vähendada ravimite hulka, mida tal tuleb arstide nõudel sümptomite kontrolli all hoidmiseks võtta. Tema kõrval olev Andrew Lescelius Nebraskast, kellel on kurnav astma, pole nädal aega inhalaatorit kasutanud. Olen lennanud teisele poole maakera, et vaadata, kas Hof teeb tõesti imet, nagu need inimesed ütlevad, või on ta lihtsalt järjekordne võltslubadusi pakkuv šarlatan.

      Vaheldame ligi tunni hüperventilatsiooni ja hinge kinnihoidmist, iga kordus lubab järk-järgult veidi kauem hinge kinni hoida. Hof ütleb meile, et kiire hingamine lisab verevarustusse hapnikku ja kuni me seda päris ära ei kasuta, ei pea ellujäämiseks sõltuma kopsudes olevast õhust. Autonoomne tung sisse hingata põhineb mõistuse tavapärasel programmil: kopsudes pole õhku, järelikult on aeg hingata. Mu närvisüsteem pole veel taibanud, et vereringes on jätkuvalt hapnikku.2 Jõuhingamine võimaldab mul närvisüsteemi petta, et teha asju, milleks see pole evolutsiooniliselt kujundatud. Teisisõnu, häkin oma keha.

      92 sekundi pärast hakkab mu nägemine uduseks tõmbuma. Ruum võtab punaka tooni. Justkui näeksin valgust. Veel sekund ja ma minestan. Pean lõpetama, tunnen, kuidas õhk tungib kopsudesse. See on kaugel rekordist, kuid vaid tunniajase proovimise järel on see mu pikim katse. Naeratan väikse rahuldustundega.

      Hof käsib meil nüüd uut hingamistsüklit alustada, kuid seekord peame ühe koha peal istumise ja hinge kinnihoidmise asemel tegema nii palju kätekõverdusi kui suudame. 33-aastase ajakirjanikuna, kel pole jõusaali külastamise harjumust, kes on kasvanud töödeldud toidu peal ning vähe treeninud, olen vormist väljas. Nädal varem katsetasin, kui palju jõuan kätekõverdusi teha, suutsin vaid piinlikult hädised 20 korda. Kuid nüüd, pärast ligi tunnipikkust hüperventileerimist ja järjekordset lühikest hingamisseeriat, lükkan end suurema vaevata põrandalt üles. Harjutused järgnevad üksteisele ja enne kui arugi saan, olen oma keha meelitanud – või pigem häkkinud – tegema vahepeal hingamata 40 kätekõverdust.

      See on hetk, mil otsustan, et pean kõik, mida gurudest tean, ümber hindama. Kuigi, Hof on siiski keeruline tüüp. Ühest küljest ajab ta new age’ilikku pläma. Jutt kõikehõlmavast kaastundest ja ühendusest jumaliku energiaga. Tal on komme laskuda pikkadesse monoloogidesse, kuidas mõned lihtsad harjutused võiksid maailmarahu edendada ja, nagu ta ütleb, „võita sõja bakteritega“. Pärast tundi või paari grandioossete ja ennastkiitvate väidete kuulamist on mul lihtne lasta mõte rändama ja juurelda šarlatani-idee üle veidi tõsisemalt. Aga, mõistagi, on ka tulemused. Suhteliselt lihtsad harjutused muudavad näiliselt üleöö vaieldamatult mu keha. Nädala vältel tema näpunäiteid järgides olen meelitanud oma lihaseid tegema sooritusi, mida ma ei uskunud, et on võimalik, ja leidnud enesekindluse, mida ma ei teadnud endal olevat. Boonusena kaotan kolm kilo rasva – suuremalt jaolt rasuste kämpudena hommikuse väljaheitega.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Kui aus olla, siis suhe mitokondrite ja inimkeha vahel on siiski pisut keerulisem. Aja jooksul eraldasid mitokondrid osa oma DNAst ja kandsid selle üle inimese DNAsse, mis tähendab, et praegusaja mitokondritel oleks täiesti võimatu elada ja paljuneda väljaspool keha. Mitokondrid on siiski geneetiliselt erinevad sellest, mida peame inimese rakkudeks. – Autor.

      2

      Kontrollitud hüperventilatsioon suurendab vere hapnikuga küllastumust 100 protsendini, kuid mis veel olulisem, väljutab ka CO2, mille põhjal keha hindab, millal on vaja hingata. Vt lk 94. – Autor.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEASABIAAD/2wBDAAEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQEBAQICAQECAQEBAgICAgICAgICAQICAgICAgICAgL/2wBDAQEBAQEBAQEBAQECAQEBAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgICAgL/wgARCAMgAhkDAREAAhEBAxEB/8QAHgAAAAYDAQEAAAAAAAAAAAAAAgMEBQYHAAEICQr/xAAcAQACAwEBAQEAAAAAAAAAAAACAwABBAUGBwj/2gAMAwEAAhADEAAAAb3/AEz+UjaI4T3Jsby7LICCEVQdWGWUQpTTur3ImMU9qFd7l7qZdBlAuskyoOEPF06D+Q/fuic/ToDP2aTwu5A5ypQ8T4xwZpi45IKiiRl86jlfQywCkb9P889Mvs35/XCSBuZGzOlNaM0pjFMayZaYqTECchTlSe6IlkCRNGRUJuEARNWTLJC04kTVl1fol5T6BqQ2r3V5IKrAUBKb3ITGCtbDRMohJIAXAWJRCQQalZdBkyQuxBcyo75dhHzr63UfB9hNxlfZO1xZy9XPeUGANMx1U+vcgDLEsxMGep1pCd9HJVmedC9TJ1r6fylifRPjTz2fMI25kppRmhGxCU1pSAi7IKk5CmIE5URKIKJ5CKYTUJEyZCRsmoRRFDZNF6N+K+l7g5CypuXq6yr1daqEGCQ1huDohSwQSSoogJME5ACxBcAQ6kyS4/J+z7Q+XfXKA21C9+Pi9Gl8y9Dzq5PRprHrYBegLI4HcaQwcdZj0QxAuu7IyGFrMZLNIa6HK7n+t/ALJ7vlExpSMzImZ0ppRmtMQJiokonu0xpT2JF0nKE3aerJoyhImURVlVZI2XD9GPB/TzKIyrDdZU3L1JqTJA3QCEm6LsdywyFkKe6TmCc1kGBViQYCorb8x63u/wCQfaoVvyw7dnoRw80ofW6n8Q8frRBOy3+k6m87ornMhi5e9DFhWc7LWSqsbq4H+nuktMxbr0ub6H/Xvz1Kerw

1

Kui aus olla, siis suhe mitokondrite ja inimkeha vahel on siiski pisut keerulisem. Aja jooksul eraldasid mitokondrid osa oma DNAst ja kandsid selle üle inimese DNAsse, mis tähendab, et praegusaja mitokondritel oleks täiesti võimatu elada ja paljuneda väljaspool keha. Mitokondrid on siiski geneetiliselt erinevad sellest, mida peame inimese rakkudeks. – Autor.

2

Kontrollitud hüperventilatsioon suurendab vere hapnikuga küllastumust 100 protsendini, kuid mis veel olulisem, väljutab ka CO2, mille põhjal keha hindab, millal on vaja hingata. Vt lk 94. – Autor.

Скачать книгу


<p>2</p>

Kontrollitud hüperventilatsioon suurendab vere hapnikuga küllastumust 100 protsendini, kuid mis veel olulisem, väljutab ka CO2, mille põhjal keha hindab, millal on vaja hingata. Vt lk 94. – Autor.