seda sõna rabavalt suure hulga inimlike teadmiste, asjatundlikkuse ja entusiasmi kohta, mida leidub kõikjal maailmas ning mida nüüd saab võrgus kontsentreerida.
Alates miljardidollariliste Silicon Valley ükssarvikute sünnist kuni Fortune 500 vanade tegijate suremiseni või ümberkorraldamiseni näivad majanduses toimuvad vapped ja muundumised kaootiliste ja juhuslikena. Ent need kolm läätse – masin, platvorm, talgulised – rajanevad majandus- ja muude teaduste äraproovitud põhimõtteil. Nende põhimõtete rakendamine pole alati lihtne, ent õigete läätsedega taandub kaos korra ees ning keerukus muutub lihtsamaks. Selles raamatus ongi meie eesmärgiks need läätsed lugeja käsutusse anda.
Eesootav töö: kolm tasakaalustamist
Masin, platvorm ja inimene on omal kujul olemas kõigis firmades ja majandusharudes. Masinintellekti vaste on inimmõistus. Arvutustabeleid täitvad raamatupidajad, disainitarkvaraga töötavad insenerid ning robotitega koosteliinidel töötavad inimesed on kõik näited inimmõistuse ja masina kombinatsioonist.
Platvormide vasted on tooted – teisisõnu kaup ja teenused. Autosõit linnas on toode, samas kui Uber on platvorm, mille kaudu inimesed seda kasutada saavad. Sama kehtib majutuse ja Airbnb või uudislugude ja Facebooki kohta.
Talguliste vasteks on tuumik: teadmised ja oskused, protsessid ja süsteemid, mille firmad on endas ja oma tarneahelates välja arendanud. GE Appliancesi tuumik projekteerib, valmistab ja turustab külmutuskappe ja pliite. NASA tuumik ehitab kosmoselaevu ning püüab meie universumist paremini aru saada. Microsofti tuumik tegeleb personaalarvutite operatsioonisüsteemide ja rakenduste arendamisega.
Me ei kavatsegi väita, et inimmõistus, tooted ja tuumik on iganenud või nende tähtsus hääbumas. See oleks absurd. Nagu me korduvalt näitame, jäävad inimeste oskused, oivalised kaubad ja teenused ning head korraldamisoskused äris edu saavutamiseks ka edaspidigi möödapääsmatult vajalikuks.
Küll aga püüame teid veenda selles, et tehnika arengus viimasel ajal toimunud muutuste tõttu peavad firmad leidma uue tasakaalu inimmõistuse ja masina, toodete ja platvormide, tuumiku ja talguliste vahel. Iga paari teine osaline on viimastel aastatel muutunud suutlikumaks ja võimsamaks ning seepärast nõuavad need värsket pilku. Arusaamine, millal, kus, kuidas ja miks need masinad, platvormid ja talgulised efektiivsed on, on tänases majanduses edu saavutamise pant. Selles raamatus on meie eesmärk teid selle tähtsa töö juures aidata. Õigupoolest püüame teid veenda, et see töö on mitte üksnes tähtis, vaid ülitähtis.
Miks nüüd?
Oma eelmises raamatus „Teine masinate ajastu. Töö, progress ning õitseng hiilgava tehnika ajastul”9 jäädvustasime tehnika kiiret arengut ning arutasime selle majanduslikke tagajärgi. Raamatu avaldamisest peale küsitakse meilt kõige rohkem: „Millal see ajastu algas?” See on suurepärane küsimus, millele on üllatavalt raske vastata. Digitaalarvutid on olemas olnud ju tublisti üle poole sajandi, ent peaaegu kõik saavutused, mida eelmises raamatus kirjeldasime, on teoks saanud alles hiljuti. Nii et millal see tähtis teine masinate ajastu ikkagi algas?
Leidsime sellele küsimusele vastuse, et kahes etapis. Teise masinate ajastu esimene etapp tähendab aega, mil digitehnikal oli ärimaailmale selge mõju, kuna ta võttis enda õlule suure hulga rutiinset tööd – palgalehtede töötlemise, autokerede kokkukeevitamise ning klientidele arvete saatmise. 1987. aasta juulis kirjutas MIT majandusteadlane Robert Solow, kes samal aastal pälvis Nobeli majandusauhinna majanduskasvu põhjuste uurimise eest: „Arvutiajastut on näha kõikjal peale tööviljakuse statistika.” 1990. aastate keskpaigaks oli olukord muutunud ja tööviljakus hakkas palju kiiremini kasvama. Paljude uurimustega (millest mõne tegi Erik10 oma kolleegidega) selgitati välja, et selle peamiseks põhjuseks olidki arvutid ja üldse digitehnika. Niisiis võib teise masinate ajastu esimese etapi alguse dateerida 1990. aastate keskpaigaga.
Usume, et praegu viibime teises etapis, ent selle algusaega on raskem määrata. See on aeg, mil ulmetehnika, millest jutustavad filmid ja raamatud ning mida meisterdatakse tipplaborite kontrollitud keskkondades, hakkas ilmuma reaalsesse maailma. Google esines 2010. aastal ootamatu avaldusega, et terve hulk täiesti iseseisvalt sõitvaid autosid oli USA maanteedel kulgenud ühegi õnnetuseta. IBMi superarvuti Watson tegi 2011. aastal televiktoriinis „Kuldvillak” kahele inimtšempionile pähe. 2012. aasta kolmandaks kvartaliks kasutas maailmas üle miljardi inimese nutitelefone, mis ühendavad lugematutes ulmefilmides näidatud sidevahendite ja andurite funktsioone. Selle peatüki alguses kirjeldatud kolm saavutust – ja, nagu me edaspidi näeme, paljud teisedki läbimurded – toimusid alles viimastel aastatel ning sugugi mitte juhuslikult. Need kuulutavad ette veelgi põhjalikumat majanduse ümberkujunemist, mis on ühekorraga tingitud nii märkimisväärsetest edusammudest tehnika arengus kui ka soliidsetest majandusteaduse põhimõtetest.
Teise masinate ajastu teine etapp erineb esimesest tunduvalt. Esiteks on see aeg, mil tehnika on võimeline tegema toiminguid, mida me pole seni kunagi pidanud programmeeritavaks või rutiinseks. Masinad võidavad go-mängus, diagnoosivad täpselt haigusi, lävivad inimestega loomulikul viisil ning teevad loomingulist tööd, näiteks komponeerivad muusikat ja disainivad tarbeesemeid. Kõigest mõne viimase aastaga on nad uusi territooriume hõivates jätnud seljataha Polanyi paradoksi ja muud piirangud. Masinad ei järgi lihtsalt inimsoost programmeerijate hoolikalt kodifitseeritud juhiseid,11 vaid õpivad probleeme iseseisvalt lahendama. Seetõttu kasvab tunduvalt nende rakenduste ja ülesannete hulk, mille nüüd võib masinaile usaldada.
Teiseks kannavad viimasel ajal sajad miljonid inimesed endaga pidevalt kaasas võimsaid, paindlikke ja omavahel ühendatud arvuteid. Need on nutitelefonid jms seadmed, mis on hämmastava kiirusega üle maailma levinud. 2015. aastaks ehk kõigest kaheksa aastat pärast iPhone’i leiutamist oli nutitelefon Pew Research Centeri andmetel 21 areneva majandusega riigi täiskasvanutest olemas üle 40 protsendil. 2016. aastal müüdi veel ligemale 1,5 miljardit nutitelefoni.
Esimest korda inimkonna ajaloos on nüüd maailma täiskasvanutest peaaegu enamik üksteisega digitaalselt ühendatud ning neil on ligipääs väga suurele osale inimkonna kogutud teadmistest. Lisaks saavad nad nüüd neid teadmisi omalt poolt täiendada. Ühtlasi saavad nutitelefonide omanikud teha igasuguseid tehinguid, millega lisandub nüüdisaegsesse globaalsesse majandusse miljardeid osalejaid.
Seda on raske üle tähtsustada. Alles lähiminevikus olid suured andmevaramud (näiteks head raamatukogud) ning keerukas side- ja infotöötlustehnika kättesaadav ainult meie maailma jõukamatele – nendele meie seast, kellel oli piisavalt õnne olla sündinud mittevaeste riikide mittevaestesse perekondadesse. Enam nii ei ole. Lähiaastatel hakkab järjest võimsam tehnika levima kogu maailmas.
Arvutid, mis saavad suurepäraselt hakkama mitterutiinse tööga, ning inimkonna digitaalne ühendatus on mõlemad viimaste aastate nähtused. Niisiis arvame, et teise masinate ajastu teise etapi tõeline algus jäi uue aastatuhande teise aastakümnesse. Just siis sattusid inimmõistus ja masinad, tooted ja platvormid ning tuumik ja talgulised kiiresti kokku ning hakkasid sädemeid pilduma. Tulemusena on paljud ammused eeldused kummutatud ning harjunud tegutsemisviisid iganenud.
Sajand tagasi tuli tööstustootmises aurujõu asemele elekter. Meenutame seda ajajärku, kuna sellest võib tuletada tähtsa hoiatuse: palju – õigupoolest lausa enamik – edukaid ja põliseid firmasid ei elanud seda üleminekut ühelt energiaallikalt teisele üle. Ettevõtted, kes soovivad tulevasel digiajastul hakkama saada, peavad selle põhjusi taipama ning minevikust õppima.
1910. aastateks oli USA tõrjunud Suurbritannia maailma suurima majandusega riigi kohalt. Selle peamine põhjus olid USA tugevad tööstusettevõtted, kelle
Erik Brynjolfsson, Andrew McAfee, „Teine masinate ajastu. Töö, progress ning õitseng hiilgava tehnika ajastul”, Post Factum 2018. –
Selles raamatus nimetame ennast üksnes eesnimega: Andy ja Erik.
Programmeerijaid nimetatakse sageli kodeerijateks ja täiesti põhjusega. Need inimesed tegelevadki teadmiste kodeerimisega ehk teadaoleva lahtikirjutamisega.
