masin
Tänapäevane tööstus on järjekordse muutuse alguses, ent see on veelgi suurem ja laiapõhjalisem. Meil on raske ette kujutada ühtegi märkimisväärset firmat ühelgi maailma turul, mida praegune tehnikahüpe ei puudutaks. Teisel masinate ajastul saavad edukaks firmad, mis kombineerivad inimmõistust ja masinaid, tooteid ja platvorme, tuumikuid ja talgulisi täiesti teist moodi, kui enamik seda praegu teeb. Need, kes seda ei tee, vaid hoiavad kangekaelselt kinni tehnilisest ja korralduslikust status quo’st, teevad sisuliselt sama valiku kui nood, kes otsustasid jääda truuks aurumasinale või rühmaajamile. Viimaks tabab neid sama saatus.
Selle raamatuga tahame teil aidata otsida oma firmast XXI sajandi ekvivalente aurumasinale või rühmaajamile ning leida lahendusi, mis kasutaksid paremini tänase ja homse tehnika hämmastavaid võimalusi.
See raamat on teejuht maailma, mida loovad uued masinad, platvormid ja talgulised. Paratamatult jääb see teos ebatäielikuks. Ärimaailm muutub lakkamatult ja üleminekute, eriti nii sügavate vältel kui praegune, on lood tavalisest veelgi segasemad. Nii me ei väidagi, et oleme juba leidnud lõpliku ja täieliku vastuse, kuidas saavutada äris edu olukorras, kus meie majandus ja ühiskond liiguvad veelgi kaugemale teise masinate ajastusse. Kolm tasakaalustamist, mida siin kirjeldame, võtavad aastaid ning nende täpne trajektoor ja lõpp-punkt pole kaugeltki ilmsed.
Aga kaos kätkeb võimalust. Me teame ajaloo, varasemate uurimuste, hiljutise arengu näidete ning enda tööde põhjal piisavalt, et tõstatada väiteid, mis meie arvates on nii tõesed kui ka kaalukad. Nagu te veendute, on neist ideedest paljud pärit majandusteadusest, kuna see on valdkond, millele me kõige rohkem toetume.
Miks? Austria majandusteadlane Carl Menger andis 1870. aastal hea vastuse: „Rahvamajanduse teooria tegeleb … tingimustega, mille puhul inimesed tegutsevad oma vajaduste rahuldamiseks läbimõeldult.” Majandusteadus uurib, kuidas organisatsioonid ja inimesed mõistavad ja kujundavad oma keskkonda ja tulevikku ning mis juhtub siis, kui nad hakkavad oma eesmärkide saavutamiseks omavahel kaupa, teenuseid ja teavet vahetama. Majandusteaduses on neil teemadel juba rohkesti tõestatud ideid ja teooriaid, mistõttu on see paras alus raamatule selle kohta, kuidas masinad, platvormid ja talgulised olemasolevat muudavad.
Aga me ei saa üksnes majandusteadusele loota. Meile huvi pakkuvad nähtused on ühe valdkonna jaoks liiga kirevad ning hõlmavad paljusid teadusharusid. Nii toome mängu ka inseneriteaduse, arvutiteaduse, psühholoogia, sotsioloogia, ajaloo, juhtimisteooria jpt. Praegune hüpe tehnika arengus sai alguse alles äsja, ent sellel on pikk, rikkalik ja kütkestav eellugu. See aitab meil kirjeldada, mis juhtub praegu ning mida homne võiks tuua.
Jaotame oma käsitluse kolmeks osaks. Esimene osa käsitleb inimmõistuse ja masinate, teine toodete ja platvormide ning kolmas tuumiku ja talguliste ühendamist. Iga osa põhiteema on sama: kuna iga paari teine osaline on viimaste aastatega muutunud tunduvalt võimsamaks ja suutlikumaks, on nüüd hädasti vaja uuesti otsustada, kuidas on kõige parem mõlemaid ühendada.
Esimeses osas näitame, kui kiiresti muudavad inimmõistuse ja masinate uued ühendused seda, kuidas äriettevõtted teostavad oma kõige tähtsamaid protsesse. Teises osas paljastame, kuidas teedrajavad firmad ühendavad tooteid ja platvorme, et muuta oma pakutavat. Kolmandas osas näitame, et tuumik ja talgulised muudavad seda, kuidas organisatsioonid ise välja näevad ja toimivad.
Iga osa avapeatükis läheme tagasi teise masinate ajastu esimesse etappi ja kirjeldame tollast olukorda ning esimesi märke muutuste tulekust. Neis peatükkides näitame, et umbes kahekümne aasta eest tekkis inimmõistuse ja masinate, toodete ja platvormide ning tuumiku ja talguliste vahel „standardpartnerlus”. Näitame neis sedagi, kuidas see partnerlus muutus tehnika arengu ja kogemuste lisandumise tõttu pingeliseks.
Iga osa ülejäänud peatükkides tutvustame lugejale, mida oleme viimastel aastatel seoses kõigi kolme tasakaalustamisega näinud ja õppinud. Näitame nendes peatükkides, milline vägi peitub tänastes ja homsetes masinates, platvormides ja talgulistes. Igas osas on peatükid järjestatud ulmelisuse või veidruse järgi. Kirjeldame järjest imelisemaid arenguid, uuendusi ja ärimudeleid. Iga osa viimases peatükis käsitleme sedalaadi teemasid nagu, kas arvutid saavad üldse olla loomingulised, kas terve majandus saab peagi tellimuspõhiseks ning kas firmad ise on välja suremas.14
Kõik peatükid lõpevad lühikese jaoga, kus võtame kokku peatüki põhiideed ning anname praktilisi juhiseid. See raamat pole õpik, mis õpetaks masinate, platvormide ja talguliste abiga edukalt äri ajama. Kahtlustame, et inimesed, kes sel teemal teisi õpetavad, teevad enda või teiste kulul nalja. Praegu toimub lihtsalt liiga palju muutusi ning on liiga palju ebakindlust. Isegi kui sellist „kokaraamatut” olekski võimalik kirjutada, ei annaks see erilist konkurentsieelist, kuna see ei aitaks mõista sügavamal toimivaid jõude ja põhimõtteid. Seega lõpetame iga peatüki hoopis tähtsaimate ideede lühikokkuvõttega ning küsimustega, mis aitavad teil mõelda, kuidas neid ideid oma organisatsioonis rakendada.
I osa
Mõistus ja masin
2. peatükk
Millega on meil enda puhul kõige raskem leppida
Need uued masinad kipuvad pigem inimeste eest otsuseid tegema kõigil tasemetel peale üpris kõrgete, mitte asendama inimeste energiat ja jõudu masinate energia ja jõuga.
Ligikaudu 20 aastat tagasi tekkis kogu maailma ettevõtetes inimeste ja arvutite vahel tööjaotus, mis paistis väga arukana. Masinatele usaldati lihtsad matemaatilised ülesanded, arvepidamine ja andmete edastamine. See lasi inimestel pühenduda otsustamisele, tugineda oma loomingulisusele ja vaistule ning omavahel suhelda, et probleeme lahendada ja klientide soove täita.
Nüüd on see tööjaotus levinud nii laialt, et raske on meenutada eelmist, lakkamatu paberitöö ajastut, mil inimeste ja osakondade vahel veeti toimikutega täidetud kärusid. Sellest ajastust on häiriva reliktina alles jäänud paberikaevandus, mis on USA valitsuse personaliametile alluv ebaefektiivsuse õudusunenägu. Tolles maa-aluses rajatises tehakse riigiametnike pensionileminekul vajalikke haldustoiminguid. Need toimingud on küll rutiinsed, ent arvutistamata, mistõttu on nende tegemiseks vaja 600 inimest ja kõrgete toimikukappidega täidetud kaubahallisuurust saali. Baroksetel põhjustel paikneb see saal üle 60 meetri sügavusel endises lubjakivikaevanduses. 1977. aastal kestis riigiametniku pensionile siirdumisega seotud (päris) paberite täitmine keskmiselt 61 päeva. Praegugi on toimingud põhiliselt samad ja võtavad endiselt 61 päeva. Texase osariigis, kus see menetlus on digiteeritud, kulub kõigest kaks päeva.
Paberikaevanduste ründamise ideekavandi andsid Michael Hammer ja James Champy oma raamatuga „Reengineering the Corporation” („Korporatsiooni ümberkujundamine”), mis ilmus 1993. aastal. Raamat oli üliedukas. Seda müüdi terves maailmas kaks miljoni eksemplari ja ajakiri Time luges selle kõigi aegade 25 kõige mõjukama äriraamatu hulka.
Hammeri ja Champy põhisõnum firmadele oli, et need ei peaks tööd tegema osakondade piires (nagu näiteks toorme ostmine hankeosakonna piires), vaid hoopis teostama äriprotsesse – näiteks klientidelt tellimuste vastuvõtmist, rühmitamist ja täitmist –, mis paratamatult hõlmavad mitut osakonda. Praegu kõlab see sõnum ilmselgena, ent toona peeti seda nii uudseks kui ka oluliseks. XX sajandi silmapaistev äriguru Peter Drucker kuulutas: „Ümberkujundamine on uus asi ning see on vaja ära teha.” Protsesside läätse varal tuvastati rohkesti toiminguid, mis osutusid ülearuseks ning mille võis ära jätta ehk, nagu Hammer ja Champy ütlesid, hävitada.
Äriprotsesside
Väga lühikesed vastused neile küsimustele on jah, enam-vähem ja ei.
