style="font-size:15px;"> Tema praksises on Hippokratese vandest lähtuvalt hea arsti esmane ülesanne mitte kahjustada või vigastada, seega, kus vähegi võimalik, valib ta enne tablettravi määramist hoopis muutuse tegemise patsiendi toitumises. Tema edulood on muljetavaldavad, mitte ainult patsientide tagasiside põhjal, vaid ka seetõttu, et need edulood on teaduslikult tõestatud. Toitumisteaduse rakendamine võimaldab kinkida meie järgmisele põlvkonnale pika ja tervena elatud elu.
Vanematele, kes arvavad, et nende ainuke võimalus lapse viirushaiguse, käheda kurgu ja kõrvavalu korral on saada ravimiretsept, võib toitumise abil ravimine olla uudiseks. Lapse elustiilis ja toitumises väikeste muutuste tegemine võib muuta enamat kui tabletid – ning see on ka ohutum. Täisväärtuslik toitumine lahendab tihtipeale haigestumisega kaasnevad probleemid ja hoiab eemal ka tulevased haigused.
Õigete toiduainete söömisega kaasnev kasu on laiaulatuslikum, mille üheks näiteks on väiksem sõltuvus ravimitest. Kas mäletate seda vana ütlust
„Õun päevas hoiab arsti eemal“? Dr Fuhrman ütleb just sedasama ning tal on selle kohta ka hulganisti tõendusmaterjali. Ülemäärane antibiootikumide kasutamine on hea näide. Neid ravimeid kirjutatakse pidevalt välja liiga palju, lausa ligikaudu kümme korda rohkem kui peaks. Kahjuks ei tea paljud inimesed ikka veel, et antibiootikumidel pole mingit mõju viirushaigustele. Sellisel juhul ei muutu tihtipeale haiguse osas mitte midagi, kuid arenevad välja antibiootikumide suhtes resistentsed organismid, mis võivad tulevikus tekitada hoopis suuremaid probleeme. Dr Fuhrman esitab tõendeid ka selle kohta, et antibiootikumide ülemäärane kasutamine võib tekitada suuremaid probleeme, näiteks suurendada astma ja allergia tekkimise riski.
Dr Fuhrmani soovitused on lihtsad, kuid täis elutarkust. Ta soovitab süüa õigeid toite ja vältida arste, rohtusid ja ravimeid nii palju kui vähegi võimalik.
Paljud ütlevad, et on väga keeruline, isegi võimatu sundida lapsi sööma õigeid toiduaineid, näiteks köögivilju, puuvilju, pähkleid, seemneid ja täisteratooteid. Ma ei väida vastupidist, aga siinkohal on dr Fuhrmani nägemus ja nõuanded igati omal kohal. Ma nõustun tema järeldustega ja olen samuti märganud, et mõlemad lapsevanemad peavad ise tõsiselt uskuma nõuannetesse, mida nad oma lastele jagavad, samuti peavad nad ise neid samu toite sööma. Meie viis lapselast vanuses 7–13 eluaastat, samuti Fuhrmani lapsed, on oma kaaslaste seas kõigega kenasti toime tulnud ning kaitsevad innukalt ja uhkelt oma toiduvalikuid. Tervislik toit võib peaaegu sõltuvust tekitada.
See raamat peaks olema iga arsti töölaual ja kõikides kodudes, kus on lapsed. Toimige õigesti ja tulemused üllatavad teid. Teie lapsed väärivad elus parimat võimalikku stardipositsiooni.
Märkus lugejale
Selles raamatus esitatud info eesmärk on kirjeldada varajases eluetapis alustatud suurepärase toitumisega kaasnevat laialdast kasu. Siiski tuleks kõik mistahes haiguse ravimisega seonduvad otsused langetada pärast arstiga konsulteerimist. Ei käesolev ega ükski teine raamat ei saa garanteerida haigusest täielikku vabanemist ega asenda professionaalset arstiabi või ravi. Käesolevas raamatus esitatud patsientide nimed ja muud isiku tuvastamist võimaldavad andmed on muudetud.
Tänuavaldused
Esmalt soovin tunnustada oma abikaasat Lisat mitmetel erinevatel põhjustel, mida ma siinkohal ei jõua loetleda. Lisaks sellele, et ta suudab toime tulla minu pingelise töö- ja reisigraafikuga ning tihti üksinda hoolitseda meie nelja lapse eest, julgustab ta mind ja toob erinevaid ohvreid selle nimel, et minu projektid saaksid edukalt ellu viidud. Ta tegutseb minu partnerina meie perekonna- ja ärivajaduste täitmisel ning kirjanduslike püüdluste teostamisel.
Mitmed minu lähedased sõbrad on olnud mulle raamatu juures abiks, eriti Steven Acocella, DC ja Barbara Sarter, PhD, kes aitasid mul koguda andmeid, Marion Fanock, kes aitas mind katsetamisega ja retseptide väljatöötamisega, ja Bob Phillips, kes oli mulle abiks tabelite ja graafikute koostamisel.
Samuti soovin tänada neid paljusid noori inimesi, kes lubasid mul raamatus kajastada oma edulugusid. Nende nimed on muudetud. Tänud Naplesile kõikide ebatavaliste panuste eest sellesse raamatusse ja minu töösse tervikuna ja taibukale toimetajale Sheila Oakesile St. Martin’s Pressist. Samuti soovin tänada Marian Lizzit St. Martin’s Pressist selle projekti innuka toetamise eest.
SISSEJUHATUS
Meid on vorminud meie lapsepõlv
Kui meie poeg Elliot oli kolmeaastane, oli ta juba haiglane laps. Sel aastal põdes ta seitsmendat korda kõrvapõletikku ja alates esimesest eluaastast oli tal olnud tõsine ekseem. Olime käinud tema kareda ja sügeleva naha tõttu paljude arstide juures ja proovinud erinevat ravi, kuid miski ei andnud tulemust. Minu otsingud parema lahenduse järele viisid mind dr Fuhrmani juurde. Kaks kuud pärast muutuste tegemist Ellioti toitumises oli tema nahaprobleem kadunud. Meie imestuseks ei põdenud ta enam mitte kunagi ühtegi kõrvapõletikku. Meid ei pannud kirjutama mitte ainult Ellioti tervenemine, vaid see, et oleme innustunud ja tänulikud teadmiste eest, mida oleme saanud dr Fuhrmanilt. See on andnud meile uskumatu vabanemise tunde ja kontrolli meie enda ja meie laste tervise üle.
Lapsevanematena soovime oma lastele parimat. Me ei teeks neile iial tahtlikult liiga – tegelikult pakume neile parimat võimalikku hoolitsust, loeme neile, mängime nendega ja tagame neile turvalisuse kodus, koolis ja mängu ajal. Kuid mis puutub nende toitmisesse, siis millegipärast me ei tea, mis on neile parim. Meie lapsed tunduvad olevat toidu suhtes valivad, nad ei söö mitte midagi peale juustu, makaronide, kananagitsate, piima ja küpsiste ning me lubame neil seda teha. Samas märkame, et nad on pidevalt haiged, kannatades korduvate kõrvapõletike, nohuste ninade, kõhuvalude ja peavalude käes. Viime nad arsti juurde, kes väljastab järjekordse antibiootikumide retsepti. Me eeldame, kuna näeme kõrvalt, et see toimub samamoodi ka meie pere ja sõpradega, et see kõik kuulubki laste kasvatamise juurde. See ei pea niimoodi olema.
See stsenaarium võib olla „normaalne“ tänapäeva laste puhul, aga see ei ole normaalne ei inimeste ega ühegi teise liigi puhul, kes sööb toitainerikast looduslikku toitu. Teadusuuringud on tõestanud, et inimese immuunsüsteem on võimas, isegi tugevam kui teistel loomadel ja seetõttu on meie kehal isetervenemise võime; keha suudab end ise kaitsta mikroobide eest ning ennetada kroonilisi haigusi. See süsteem toimib kõige paremini siis, kui anname sellele õigeid tooraineid, mille toimel töötada. Kui noor keha ei saa vajalikke toitaineid, tekivad kummalised haigused. Viimasel ajal on suurenenud selliste vähktõve liikide avastamine, millest polnud keegi kunagi varem inimkonna ajaloos kuulnudki. Enamikku neist võib seostada vale toitumisega.
Hoolimata meie parimatest kavatsusest on tänapäeval olemas terviseriskid, millega heasoovlikud vanemad seda eneselegi teadvustamata oma laste tervise ohtu seavad. Me võime iga päev vähesel määral nendele väärtuslikele väikestele kehadele halba teha, tehes otsuseid selle kohta, mida me neile süüa anname.
On üks elutähtis teema, millest suurem osa heasoovlikke lapsevanemaid teadlikud ei ole: nüüdisaja toitumisharjumused, mis on enamikul tänapäeva lastest, loovad viljaka rakukeskkonna vähi tekkeks ning see avaldub hilisemas elus. Täiskasvanuna ei pruugi olla võimalik täielikult ennetada rinna-, eesnäärme- ja muid vähivorme, kuna enamikku riskifaktoritest ei ole võimalik sellises staadiumis enam muuta. Põhisõnum on, et vähi kõige tulemuslikumaks ennetamiseks peame sekkuma palju varem, juba esimese kümne eluaasta jooksul. Teisisõnu lapseea toitumine on seotud vähi tekkega täiskasvanueas. Kui meie lapsed söövad puu- ja köögiviljade asemel rämpstoitu, paneb see aluse vähi ja muude
