olulist rolli meie loomupärases kaitses vähi vastu. Uute teadusuuringute laine on hiljuti avastatud looduslikes (töötlemata) taimsetes toitudes leiduva enam kui 12 000 fütokeemilise toitaine uurimisel tekitanud teadusringkondades elevuse, mille sarnast ei ole nähtud pärast esimese vitamiini avastamist 1900ndate aastate alguses. Need toitained toimivad üheskoos vähki tekitavate komponentide neutraliseerimisel, vabade radikaalide deaktiveerimisel ja DNA parandusmehhanisme käivitamisel. Need umbes 12 000 fütokemikaali mängivad inimese immuunsüsteemi kaitsmisel põhilist rolli. Teadlased märkasid, et kui puudub nende uut liiki ainete piisav kogus ja laialdane valik, vananevad rakud kiiremini ning kaotavad võime jääk- ja mürkaineid väljutada ja neutraliseerida. See uus antioksüdantidest toitainete liik on hädavajalik degeneratiivsete haiguste ennetamiseks. Meil ei ole võimalik omastada toidulisanditest piisavas koguses ja laias valikus fütokemikaale, me peame neid saama päris toidust, eriti seetõttu, et kõiki neist ei olegi veel avastatud. Kui loobume puu- ja köögiviljade söömisest, keerame selja toitainetele, mille võimuses on meis tekkivate haiguste ärahoidmine.
See, mida me sööme, annab meile materjali rakkude ehitamiseks. Selle tõttu oleme me see, mida me sööme. Süües tervislikku toitu, on meie keha, nagu see on looduse poolt loodud, haigusi tõrjuv; kui me tervislikku toitu ei söö või sööme vale toitu, võib meie keha muutuda haigustele vastuvõtlikuks. Toit, mida me sööme, annab meile palju muud peale keha tööle paneva kütuse. Toidust saame toormaterjali meie elundite, kaasa arvatud aju ülesehitamiseks. Hädavajalikud toitained aitavad luua neurotransmittereid ja ajurakkude retseptoreid, mis juhivad meie mõtlemist. Toidu kaudu omastame toormaterjali, et üles ehitada kõik rakud, millest meie keha koosneb. Selleks, et kvaliteetselt funktsioneerida, vajavad need rakud tuhandeid erinevaid keemilisi ühendeid, luues koos imelise süsteemi – kõige hämmastavama masina, mis iial loodud. Kui mõned neist olulistest ainetest puuduvad, jääme tavaliselt küll ellu, kuna inimorganism on vastupidav ja kohanev, kuid ilma kõikide vajalike aineteta kaotab keha oma jõu ja potentsiaali olla terve. Selle tulemusena arenevad välja kroonilised haigused.
Õige toitumine mitte ainult ei enneta haigusi, see aitab teil elada oma elu täiel rinnal. Õige toitumine võimaldab teil tunda end iga päev suurepäraselt, ilma kõhu- ja peavalu, seedehäirete, kõhukinnisuse ja nohuta. Õige toitumise abil on võimalik tagada, et hommikul ärgates oleme täis energiat ja tegutseme parimal võimalikul viisil ning säilitame oma noorusliku reipuse ka vanas eas. Tervisliku toitumise abil võib teil olla suurepärane tervis kogu elu jooksul.
Terve olemine on tavaline seisund. Inimkeha on iseparanev, end ise kaitsev ja ise tervendav ime. Haigusi tekitada on võrdlemisi keeruline, arvestades, kui võimas on keha immuunsüsteem. Siiski on võimalik ka seda keerulist ja peent masinavärki kahjustada, toites seda kujunemisaastatel vale kütusega. Kroonilised haigused, mida tavaliselt seostatakse vananemisega – kõrgvererõhutõbi, südame-veresoonkonnahaigused, II tüübi diabeet, degeneratiivne liigestõbi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi ning enamik vähkidest –, ei ole tegelikult vananemise protsessiga paratamatult kaasnevad haigused, need on põhjustatud valedest toiduvalikutest elu varasemates etappides. Eluaegne tervislik eluviis koos korraliku toitumisega võimaldab aeglustada vananemisega kaasnevat tervisekadu. Seeläbi on võimalik ennetada aastatepikkust kehva tervise käes kannatamist, mis on tänapäeval nii tavaline – inimesed hakkavad vananedes aina enam sõltuma meditsiinilistest protseduuridest, ravimitest ja operatsioonidest. Meditsiiniline sekkumine aitab väga vähesel määral aeglustada haiguste progresseerumist ning vaimset ja füüsilist langust. Ainus tõeline nooruse allikas on korralik toitumine.
Enamik tänapäeva inimesi toitub peamiselt töödeldud toitudest. Need toidud on välja töötatud masstootmise, riiulitel värskena püsimise, ökonoomsuse ja maitsesobivuse põhimõtteid silmas pidades. Sellised võltstoidud ei meenuta enam üldse looduslikku, päris toitu. Ükskõik kui palju vitamiine või mineraalaineid on lisatud valgubatoonile või hommikusöögihelvestele, ei sisalda need siiski tuhandete fütotoitainete unikaalseid kombinatsioone, nii nagu näiteks maasikad või aedsalat.
Looduslikud toidud riknevad kiiresti, ei säili kaua poeriiulitel ja kaotavad suure osa oma olulistest toitainetest kuumutamisel, jahvatamisel või muul töötlemisel. Näiteks on hommikusöögihelvestes (kuhu on uuesti lisatud mõned sünteetilised toitained, mis töötlemisel kaduma läksid) niisama palju fütokeemilisi aineid kui pappkarbil, milles neid müüakse. Oleme omandanud halvima võimaliku toitumismustri, tarbides enamiku kaloritest töödeldud toitu süües – see maksab meile kätte terviseprobleemidega, põhjustades asjatuid kannatusi ja enneaegset surma.
Vaatamata paljude arvamusele, et haigused on põhjustatud geenidest või ebaõnnest, saab meile tegelikult tihtipeale osaks see, mille oleme ise ära teeninud. Meie kehas on toit, mida me oleme elu jooksul söönud. Kehas, milles on rafineeritud toit, valge jahu, õlid, suhkur ja muu töödeldud võltstoit, tekivad allergiad ja autoimmuunhaigused, nagu jämesoolepõletik, psoriaas, luupus ja astma, ning see kannatab seedehäirete, refluksi, peavalu, ärritunud soole sündroomi, fibroidide, kasvajate ja väsimuse käes juba varases täiskasvanueas. Meie lapsepõlve toitumisest saavad alguse tõsised, elukvaliteeti mõjutavad haigused. Rämpstoit ei ole odav, pärast selle tarbimist maksame me aastaid vägagi kõrget hinda.
Geenid mõjutavad mitmete haiguste avaldumist ning meil kõigil on geneetilised kalduvused ja eelsoodumused, kuid enamiku tänapäeva maailmas avalduvate haiguste puhul mängivad geenidest palju olulisemat rolli toitumine, sportimine ja keskkond. Näiteks on Hiina maapiirkonna elanikel südamehaigustesse haigestumise risk alla 2 protsendi, kuid Ameerikasse kolides on nende laste riskiprotsent sama suur kui teistel ameeriklastel. Umbes pooled ameeriklased surevad südameinfarkti või rabandusse. Kui me oma kehale liiga teeme, tekivad mitmed erinevad probleemid ning see, mis siis juhtuma hakkab, võib olla tingitud geenidest.
Südamehaigused on hiljutine nähtus inimkonna ajaloos.6 1916. aastaks oli tuntud Prantsuse teadlane C. D. de Langen püstitanud hüpoteesi, et ülesöömine ja kolesteroolirikas toit mõjutab südameinfarktide sageduse kasvu mõnes Euroopa riigis. Südamehaiguste peamiseks põhjuseks ei saa pidada geene, kuna südamehaigusi on sageli esinenud vaid viimase 100 aasta jooksul ning ka tänapäeval ei põe teatud osa maailma rahvastikust neid haigusi üldse. 1950. aastateks suudeti südamehaiguste esinemise erinevust rahvastiku seas põhjendada küllastunud rasva (seerumi kolesterooli peamine määraja) tarbimise erinevusega ja seostada südamehaiguste mitteesinemist värskete toiduainete tarbimisega.7 Mida vähem küllastunud rasva ja mida rohkem värskeid toiduaineid tarbida, seda harvemini esineb südamehaigusi.
Viimase 50 aasta jooksul on teadlased seda põhjuse-tagajärje suhet küllastunud rasvade ja südamehaiguste vahel vaadelnud ja dokumenteerinud tuhandetes teadusuuringutes. On selge, et südamehaiguste – tänapäeva maailmas levinuima surmaga lõppeva haiguse – ja ka teiste enamlevinud surmaga lõppevate haiguste (erinevad vähid ja rabandused) põhjus on nüüdisaegne toitumine. Väga vähestel inimestel on nii head geenid, et nad võivad süüa, mida iganes soovivad.
Põhjuse ja tagajärje bioloogilise seaduspärasuse eest ei ole võimalik põgeneda. Valed toiduvalikud, eriti need, mis tehakse elu algusaastatel, on haiguste ja enneaegse surma peamine põhjus. Tervislikud eluviisid annavad hea tervise. Varase lapseea vale toitumise tulemusena esineb meil sageli kroonilisi haigusi ja meie tervishoiukulud väljuvad kontrolli alt.
USA TOIDUTARBIMINE KALORITE KAUPA
Ameeriklased saavad umbes 40 protsenti kaloritest loomsetest toiduainetest, näiteks lihast, munast ja piimatoodetest.
Loomsed toiduained ei sisalda antioksüdante, bioflavonoide, karotenoide, folaate, C-vitamiini, K-vitamiini ega ühtegi neist tuhandest rakkudele vajalikust
Burkitt, D. P., Walker, A. R. P., Painter, N. S. Dietary fiber and disease.
Kromhout, D. Serum cholesterol in cross-cultural perspective. The Seven Countries Study.
