on süüa täisväärtuslikku, kodus valmistatud toitu. Juhul, kui einestate siiski väljas, veenduge, et te teate, mida te täpselt sööte ja kuidas see toit on valmistatud.
NÄITEID (OHTLIKKE) TRANSRASVU PILGENI TÄIS TOITUDEST 15
Töödeldud toit ja kiirtoit ei sisalda mitte ainult ohtlikke transrasvu ja muid lisaaineid, need võivad sisaldada ka suures koguses akrüülamiide. Need vähki tekitavad keemilised ühendid tekivad töödeldud toitude kõrgel kuumusel küpsetamisel ja praadimisel. Paljud töödeldud toidud, näiteks krõpsud, friikartulid ja suhkrukattega hommikuhelbed sisaldavad suures koguses akrüülamiide. Need ühendid tekivad ka kodus toitu kuni pruunistumiseni küpsetades või praadides, kuid toidu aurutamisel ja keetmisel neid ei teki.
Teadusringkondades puhkes 2002. aastal ülemaailmne paanika, kui teadlased avastasid, et paljudes neist toitudest, mida lapsed söövad, leidub suures koguses neid potentsiaalselt vähki tekitavaid ühendeid. Akrüülamiidid põhjustavad geenimutatsioone ning laboriloomadel on selle tagajärjel esinenud eri liiki vähke, sealhulgas rinna- ja emakavähki. Sajaprotsendiliselt ei ole tõestatud, et akrüülamiidid põhjustavad inimestel vähki haigestumist, kuid enamik vähispetsialiste eeldab, et see nii on.16 Siit tuleneb veel üks põhjus ülekuumutatud ja töödeldud toitude vältimiseks.
Paljud inimesed usuvad, et rasvumist, vähki ja südamehaigusi põhjustab rasv ja söövad seetõttu kana ilma nahata, rasvatut majoneesi ja pastat. Kahjuks on madala rasvasisaldusega teraviljatoodetel ja vähese rasvasisaldusega loomsetele toiduainetel põhinev toitumine liiga madala fütokemikaalide sisaldusega, et säiliks hea tervis. Need inimesed saavad liiga vähe mineraalaineid ja tervislikke rasvu. Olulised on rasvade liik ja nende allikas.
Toored pähklid, seemned ja avokaado on samuti rasvarikkad toiduained, kuid need sisaldavad tervislikke rasvu, mis on vajalikud kasvamiseks ja arenemiseks, samuti sisaldavad need rohkelt toitaineid. Nende toitude tarbimine tagab võimsa kaitsekilbi haiguste vastu. Tulemused on lausa hämmastavad, näiteks ühes uuringus oli meestel, kes sõid tooreid pähkleid, südameinfarkti risk poole väiksem kui meestel, kes pähkleid ei söönud.17 On tõestatud, et tooreste pähklite ja seemnete söömine vähendab mis tahes põhjusel surmariski, pikendades seeläbi eluiga. Selline tulemus saadi erinevate inimgruppide, kaasa arvatud valge nahavärviga inimeste, afroameeriklaste ning vanurite puhul.18
Pähklite ja seemnete söömine tagab meile pikema elu ja ennetab nii südamehaigusi kui ka vähki. Kreeka pähklite, mandlite, pistaatsiapähklite, päevalilleseemnete, linaseemnete ja mitmete teiste pähklite ja seemnete söömine on meie ja eriti meie laste jaoks parim viis vajalike tervislike rasvade saamiseks otse looduse maitsvast ja saastamata allikast. Inimesed ja teised primaadid on looduse poolt loodud olenditeks, kes söövad pähkleid. Peaksime need toidud paigutama oma rahva toidupüramiidis kõrgele kohale. Kahjuks on valitsuse poolt sponsoreeritud püramiidid tugevasti mõjutatud sotsiaalsetest ja poliitilistest eelistustest ega põhine teaduskirjandusel. Kui lapsed omandavad enamiku asendamatutest rasvadest toorestest pähklitest ja seemnetest, saavad nad lisaks tervislikele rasvadele ka suurel hulgal muid kasulikke mineraalaineid ja antioksüdante.
Umbes ühel protsendil lastest esinev maapähkliallergia (tegelikult on tegu kaunviljaga) on viimasel ajal arenenud riikides suuresti sagenenud ja allergia puupähklite suhtes, mida esineb küll harvemini, on samuti hakanud sagenema. Teadusuuringud on allergia esinemise sagenemist seostanud antibiootikumide tarvitamisega varajastel eluaastatel, liiga lühiajalise rinnapiimaga toitmisega või selle puudumisega, liiga varase tahkele toidule üleminekuga ja pähklite röstimisega.19
Ema hea toitumine raseduse ajal, tema rinnapiima kvaliteet ja toidud, mida laps sööb, loovad aju ehituseks vajaliku toormaterjali ning varustavad aju ka tema toimimiseks vajaliku materjaliga. Varajaste eluaastate toitumine on määrava tähtsusega iga lapse jaoks, võimaldades saavutada maksimaalset intellektuaalset potentsiaali. See, mida inimene sööb, mõjutab kogu elu neurotransmitterite taset ja rakustruktuure ning reguleerib kõiki vaimseid protsesse, mis mõjutavad meie mõtlemist ja tundeid.
Teadlased on märganud, et lastel, keda toideti kogu esimese eluaasta jooksul rinnapiimaga, on kõrgem IQ kui neil, keda toideti rinnapiimaasendajaga.20 Alguses arvati põhjuse olevat selles, et rinnapiim sisaldab oomega-3-rasvhappeid ja DHAd, mis on aju arenguks hädavajalikud ning mida rinnapiimaasendajas (kuni hiljutise ajani) ei olnud. (Otse loomulikult sõltub oomega-3-rasvhapete sisaldus rinnapiimas ema tarbitavast oomega-3-rasvhapete kogusest.) Nüüdseks on teadlased välja selgitanud, et lisaks DHA rasvhapetele mõjutavad aju arengut ka mitmed teised toitained ning ema roheliste ja muude värskete köögiviljade tarbimine suurendab toitainete sisaldust ja mitmekesisust tema rinnapiimas. Ei ole kuigi üllatav, et ükskõik millise enam kui neljakümnest olulisest toitainest ebapiisavas koguses tarbimine esimestel, kriitilistel eluaastatel avaldab tugevat ja eluaegset mõju mälule ja intelligentsusele.21 Kui ema toidus on rikkalikult puu- ja köögivilju, ube ja pähkleid, saab laps temalt rinnapiimaga hulgaliselt fütotoitaineid, mis mängivad olulist rolli lapse arengus. Teadlased on kindlaks teinud, et üldiselt on rinnapiimal kasvanud lapsed pudelitoidul kasvanud lastest nutikamad ning need rinnapiimal kasvanud lapsed, kelle emad toitusid kogu raseduse ja imetamise aja tervislikult, süües rohkelt köögivilju, said emalt kogu tulevaseks eluks kaasa suurima võimaliku ajupotentsiaali.
Hulk aastaid uskusid teadlased, et suurem osa aju arengust toimub esimestel eluaastatel. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et aju areng jätkub ka teismeeas ja hiljemgi, seega mängib järjepidev korralik toitumine maksimaalse intelligentsuse saavutamisel väga olulist rolli. Inimestel võtab küpseks saamine palju kauem aega kui teistel imetajatel, kuna meie aju on nii keerukas ja võimas ning selle kõrgelt arenenud elundi täielik väljaarenemine võtab kauem aega.
Rohkelt vajalikke toitaineid sisaldav toitumine mõjutab intelligentsust. Me suudame oma intelligentsust maksimaalselt arendada vaid aju normaalset arengut toetavaid toitumuslikke tegureid maksimaalselt kaasates. Toitumine, mis kaitseb meid vananemise ja vähi eest, aitab meie lastel suurendada oma intelligentsust ja kaitsta oma emotsionaalset heaolu. Hüperaktiivsus, tähelepanuhäired, depressioon ja teised psüühikahäired saavad alguse varajaste eluaastate toitumisest. Meie aju vajab normaalseks toimimiseks piisavalt toitaineid. Nooremate inimeste aju on toitumise negatiivsetele mõjudele vastuvõtlikum.22
Aju koosneb peamiselt rasvast. Selleks, et ajurakud suudaksid rakumembraani voolavust säilitada ja keemilisi sõnumitoojaid õigesti ära tunda, peab nende struktuur sisaldama õiges vahekorras oomega-6- ja oomega-3-rasvhappeid. Liiga vähe oomega-3-rasvhappeid ning liiga palju küllastunud rasvu ja transrasvu võib muuta rakumembraanid jäigaks ja segada rakkude omavahelist infovahetust.23
Toored pähklid ja seemned varustavad lapsi saastamata oomega-3- ja oomega-6-rasvhapetega, edastades need kaitsvas tervikpaketis koos rikkaliku koguse antioksüdantidest vitamiinide ja mineraalainetega. Kuigi kalas on ohtralt oomega-3-rasvhappeid ja DHAd, sisaldab kala- ja loomne rasv vähesel määral toitaineid ja on tihtipeale saastunud reostuse, pestitsiidide, hormoonide ja ravimitega. Lina-, päevalille- ja seesamiseemned ning Kreeka pähklid on head näited suurepärastest ajule sobivatest toitudest, mis võimaldavad saavutada lapse maksimaalset arengupotentsiaali.
Ka marjad ja köögiviljad sisaldavad rikkalikult ajule sobivaid toitaineid.
Exler, J., Lerner, L., Smith, J. Fat and Fatty Acid Content of Selected Foods Containing Trans-Fatty Acids. Special Purpose Table No. 1. U.S. Department of Agriculture. Beltsville Human Nutrition Research Center. Nutrient Data Laboratory, www.nal.usda.gov/fnic.foodcomp.
Konings, E. J., Baars, A. J., van Klaveren, J. D., et al. Acrylamide exposure from foods of the Dutch population and an assessment of the consequent risks.
Albert, C. M., Gaziano, J. M., Willett, W. C., Manson, J. E. Nut consumption and decreased risk of sudden cardiac death in the Physicians’ Health Study.
Sabate, J. Nut consumption, vegetarian diets, ischemic heart disease risk, and all-cause mortality; evidence from epidemiologic studies.
McKeever, T. M., Lewis, S. A., Smith, C., et al. Early exposure to infections and antibiotics and the incidence of allergic disease: a birth cohort study with the West Midlands General Practice Research Database.
Mortensen, E. L., Michaelsen, K. F., Sanders, S. A., Reinisch, J. M. The association between duration of breastfeeding and adult intelligence.
Ramakrishna, T. Vitamins and brain development.
Leiva, P. B, Inzunza, B. N., Perez, T. H., et al. The impact of malnutrition on brain development, intelligence and school work performance.
Haag, M. Essential fatty acids and the brain.
