häid tulemusi, olles taimetoitlased või veganid.
Kui te lõpetate loomse valgu tarbimise või vähendate seda ja suurendate köögiviljadest saadava valgu tarbimist, langeb järsult teie kolesteroolitase. Köögiviljades, ubades, pähklites ja seemnetes leidub rikkalikult valku ning need ei sisalda küllastunud rasvu ega kolesterooli. Otsustav argument on see, et neis leidub rohkem toitaineid kui üheski teises toidus. Me peame oma toitumises tuginema nendele toitudele, mis sisaldavad kõige enam mikrotoitaineid.
On selge, et köögiviljadel ja ubadel ehk kõrge valgusisaldusega toitudel on kolesteroolitaset langetav toime. Kui täiskasvanud katseisikuid toidetakse köögiviljadel põhineva toiduga, langeb nende kolesteroolitase järsult, seejuures palju enam kui kõige mõjusamate kolesteroolitaset langetavate ravimite toimel.33 Need toidud sisaldavad ka südamehaigusi ennetavaid ja vähivastaseid toitaineid.
Loomad omastavad vajalikke makrotoitaineid toidust, nad ei tooda neid õhust. Kõik valgud, rasvad ja süsivesikud on valmistatud päikeseenergia abil maapinnast ja veest fotosünteesi teel. Seega saavad loomad kõik rasvad, valgud ja süsivesikud taimedest. Aminohapped on kui tellised valgu ehitamiseks. Kõik loomad saavad kas otseselt või kaudselt valku (aminohappeid) taimedest. Lõvi sööb antiloopi ja antiloop annab talle edasi valgu, mille ta sai söödud rohust. Rohelised taimed (maapind) andsid valgu valmistamiseks vajalikud lämmastikühendid antiloobile ja lõpuks lõvile.
Põhja-Ameerikas saadakse umbes 70 protsenti valgust loomsetest toitudest. Üle maailma annavad taimed 84 protsenti kaloritest. 1950ndatel viidi esmakordselt läbi uuringud inimeste valguvajaduse väljaselgitamiseks ning selgus, et täiskasvanud vajavad 20 kuni 35 grammi valku päevas.34
Praegu tarbib keskmine ameeriklane 100 kuni 120 grammi valku päevas, enamasti loomsetest toodetest. Inimesed, kes söövad ainult taimset toitu (veganid), tarvitavad 60 kuni 80 grammi valku päevas ehk miinimumvajadusest kõvasti rohkem.35 Veganite toidus on puudu B12-vitamiinist, mitte valgust.
Tänapäeval on taimne toit korralikult pestud ja sisaldab vähe baktereid, putukaid ja mulda. Looduslikus keskkonnas, näiteks džunglis või metsas, oleks vajaminev B12-vitamiini kogus loodusest kätte saadud. Et tagada oma toitumises vajalik B12-vitamiini hulk, peame loomsest toitust loobumise või selle väga vähese tarbimise korral B12-vitamiini toidulisandina juurde võtma.
Süües looduslikest toitudest, puuviljadest, köögiviljadest, ubadest, pähklitest ja seemnetest koosnevat tervislikku toitu, ei ole kaltsiumi puudujäägi tekkimine võimalik. Juhul, kui saame oma kalorid eelkõige õlist, jahust ja loomade lihast (mis ei sisalda kaltsiumi) ega söö töötlemata taimseid toiduaineid, võib tekkida kaltsiumipuudus, kui me piimatooteid ei tarbi. Kohe kui jätame töödeldud rämpstoidu, suhkru ja õli menüüst välja ja suurendame looduslike toitude, näiteks pähklite, seemnete, puu- ja köögiviljade hulka, saame kõik vajalikud tervislikud rasvad ning ka piisavas koguses kaltsiumi. Tervete laste kasvatamiseks peame vähendama piimatoodetest saadavat rasva ja suurendama toorestest pähklitest ja seemnetest ning tofust ja köögiviljadest saadavat rasva- ja kaltsiumikogust. Tänapäeval on nii sojapiim kui ka apelsinimahl rikastatud kaltsiumi ja D-vitamiiniga ning te ei pea muretsema oma laste kaltsiumipuuduse pärast, kui vähendate piimatoodete tarbimist või jätate need üldse menüüst välja.
Meie keha omastab erinevatest toitudest kaltsiumi erineval moel ja kõige efektiivsemalt imendub kaltsium köögiviljadest. Ainult umbes 32 protsenti piimas sisalduvast kaltsiumist imendub, samas kui Hiina kapsas sisalduvast kaltsiumist imendub 54 protsenti.
KALTSIUMISISALDUS LEVINUD TOITUDES
Kui sööte vähem loomseid valke ja soola, ei väljuta keha enam uriiniga nii palju kaltsiumi kui varem ning teie kaltsiumivajadus väheneb. Liigsed loomsed valgud ja naatrium põhjustavad suure hulga kaltsiumi väljutamist kehast uriiniga, suurendades seeläbi kaltsiumivajadust.36 Süües enamjaolt looduslikel toitudel põhinevaid roogi, ei pea te muretsema kaltsiumi puudujäägi pärast. On kindlaks tehtud, et suuremas koguses taimsete toitude söömine (puu- ja köögiviljad) suurendab luutihedust ja mõjub hästi luu ainevahetusele.37 Taimsetes toitudes on lisaks kaltsiumile ka muid aineid, mis meie luudele hästi mõjuvad. Te tagate endale ja oma lapsele suurepärase toitumise, tarbides erinevaid looduslikke toite ja vähendades piimatoodete, eriti juustu ja või osakaalu oma menüüs.
• Varuge koju erinevaid tooteid, eelkõige värskeid puu- ja köögivilju, tooreid pähkleid ja seemneid.
• Asendage enamik loomsetest toitudest taimsetega, nagu oapihvid, köögivilja-/oasupp ja puuviljadest valmistatud magustoidud. Kui kasutate loomseid tooteid, tarbige ainult valget linnuliha ja mune paar korda nädalas ning muid loomseid tooteid veelgi harvemini.
• Valmistage hommikusöögid, magustoidud ja kastmed tooreste pähklite ja seemnetega, juhindudes 6. peatükis toodud retseptidest.
• Vähendage magusa tarbimist ja visake kodust minema suhkur, sool ja valge jahu ning kõik tooted, mis neid aineid sisaldavad.
• Kui te sööte piimatooteid, valige rasvavabad tooted, näiteks rasvatu piim. Vähendage üldist igapäevast piimatoodete tarbimist. Kasutage selle asemel pähklitest saadud piima, rikastatud sojapiima ja apelsinimahla, millele on lisatud D-vitamiini. Kodus ei tohiks olla juustu.
• Aja kokkuhoiuks valmistage ubadega köögiviljasuppi suures potis mitmeks päevaks ette.
• Pakkuge iga päev õhtusöögiks küpsetatud köögiviljadest pearooga.
2
Lapseea haiguste ennetamine ja ravi toitumise abil
Kas poleks tore, kui saaksime süüa kõike, mida soovime, pidutseda nii sageli, kui tahame, süüa päevad läbi rämpstoitu ning kõige sellega ei kaasneks halbu tagajärgi. Kui haigestuksime, läheksime lihtsalt võluri juurde, kes annaks meile tableti, mille toimel me kohe terveneksime, et saaksime kõike seda taas otsast peale alustada. Selline väljamõeldud maailm, mille olemasolusse paljud inimesed usuvad, eksisteerib tegelikult ainult muinasjuttudes. Emake loodus ei ole nii andestava loomuga. Elus valitsevad põhjuse ja tagajärje bioloogilised seadused. Me saame selleks, mida me sööme, ja meie tervis sõltub tulevikus sellest, kui hoolikalt me oma keha üles ehitame, pakkudes talle parimat võimalikku toitumist ja vähimal võimalikul määral ohtlikke kemikaale ja mürke.
Paljud inimesed põevad kroonilisi haigusi, näiteks fibromüalgiat, astmat, liigesepõletikku, soolepõletikku, hulgiskleroosi või luupust, või kannatavad muude ohtlike ja ebamugavate terviseprobleemide käes, mis on tingitud varajaste eluaastate valikutest. Paljud neist otsivad väsimatult imelist paranemist. Kehv toitumine lapsepõlves võib olla põhjuseks, et ülejäänud elu ei ole kuigivõrd muinasjutuline. Haigusteta elu on võimalik luua vaid tervist toetavate teguritega keskkonnas. Siis on võimalik kasutada kõiki antud imelisi võimalusi, ning me suudame luua olukorra, kus meie lapsed saavad elu lõpuni elada õnnelikult nagu muinasjutus.
Allil on olnud alates esimesest eluaastast raskekujuline ekseem. Olime käinud paljude arstide juures ja proovinud erinevat ravi, kuid miski ei aidanud. Pärast kahte kuud teie soovitatud toitumispõhimõtete järgimist on tema haigus kadunud. Teadmised, mida oleme saanud teie raamatust,
Jenkins, D. J., Kendall, C. W., Popovich, D. G., et al. Effects of a very-high-fiber vegetable fruit and nut diet on serum lipids and colonic function.
Rose W. The amino acid requirements of adult man.
Hardage, M. Nutritional studies of vegetarians.
Barzel, U. S., Massey, L. K. Excess dietary protein can adversely affect bone.
New, S. A., Robins, S. P., Campbell, M. K., et al. Dietary influences on bone mass and bone metabolism: further evidence of a positive link between fruit and vegetable consumption and bone health?
