Kuulikindlad lapsed. Tagage oma lapsele haigusteta elu. Joel Fuhrman

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kuulikindlad lapsed. Tagage oma lapsele haigusteta elu - Joel Fuhrman страница 13

Kuulikindlad lapsed. Tagage oma lapsele haigusteta elu - Joel Fuhrman

Скачать книгу

ravivastust mitte saavutanud patsientide suurt osakaalu, ja kuigi ravimite manustamine tõi kaasa lühiajalise sümptomite vähenemise, ei paranenud patsientide tervis keskmiselt.40

      Lapsevanemad peaksid enne stimulantide, näiteks Ritalini kasutamisega kaasnevate plusside ja miinuste kaalumist andma võimaluse suurepärasele toitumisele. Ohud, mis kaasnevad stimuleerivate ravimite pikaajalise kasutamisega, ei ole teada ning puudub info selle kohta, kas nende pikaajaline tarvitamine lapsepõlves suurendab hilisemas elus vähki haigestumise riski. Mõningane risk kindlasti on, eriti seetõttu, et hiirtel põhjustavad need ravimid vähilaadseid kasvajaid.41

      Siinkohal on mõistlik küsida, miks on vaja riskida oma lapse tervisega ja pikaajaliselt ravimeid kasutada, samal ajal kui suurepärane toitumine on ühtviisi tulemuslik ja turvaline ning tervisele pikemas perspektiivis lausa kasulik. Seda programmi järgides teeksite enamat kui lihtsalt parandaksite oma lapse käitumist. Parandaksite ka kogu tema keha alusstruktuuri ja toimimist ning ennetaksite teiste, palju tõsisemate haiguste tekkimist tulevikus.

      Enim uuritud toitumisprogramm, mida ATH raviks kasutatakse, on lisaainetevaba Feingoldi dieet. Seda dieeti on uuritud mitmete teadusuuringute raames ning see ei ole väga efektiivne, kuna tulemusi esineb seinast seina. Mõned uuringud, kus teadlastel polnud infot selle kohta, millised lapsed olid lisaainete- ja toiduvärvidevabal dieedil, näitavad, et väikesel protsendil lastest käitumine paranes, seega oli umbes 5–25 protsendil lastest sellest dieedist kasu.42

      See lisaainetevaba dieet sobib alustuseks, sest meie lapsed ei peaks värvaineid ja kemikaale koos toiduga sisse sööma, kuid ainult nende välistamisest on vähe kasu. Parimaks võimalikuks ajutegevuseks vajame enamat kui lihtsalt töödeldud toidust lisaainete ja toiduvärvide väljajätmist. Kui toitumine jääb sealjuures toitainevaeseks ja tekib asendamatute toitainete ja rasvhapete puudujääk, ei saa aju normaalselt toimida. Samuti ei ole kuigivõrd efektiivne vaid rafineeritud suhkrust loobumine.

      Viimase aja uuringute põhjal on osutunud väga tulemuslikuks suure toitainesisaldusega toidu söömine, töödeldud toitude menüüst väljajätmine ja oomega-3-rasvhappe toidulisandite tarbimine.43 Minu lähenemise ja teiste lähenemiste vahe seisneb selles, et toitainevaene toitumine muutub suurepäraseks toitumiseks, kuna sisaldab piisavas koguses tuhandeid olulisi üheskoos toimivaid toitaineid ning välja on jäetud mürgised ained, nagu keemilised lisaained, transrasvad, küllastunud rasvad ja tühje kaloreid sisaldavad toidud, mis meie ajurakkudele kasutut stressi tekitavad. Mina usun, et see terviklik lähenemine on tulemuslikum. Seda soovitab teaduskirjandus ning olen seda ka ise sadade ATH lastega töötades märganud.

      11-aastane George Grant on kõige toredam ja viisakam poiss, keda iial kohata võib. Kuigi tema vanemad teatasid, et pärast kaheaastast Ritalini tarvitamist on tema keskendumisvõime ja käitumine paranenud, ei olnud nad siiski lõpuni rahul. George’il esinesid sageli ravimist tingitud peavalud ja kõhuvalud ning ta oli proovinud ka teisi stimulante, kuid probleemid jätkusid. Mulle meeldis George’iga suhelda ja vestelda. Ta oli üllatavalt täiskasvanulik ja huvitus koolis edasijõudmisest ning tahtis saada häid hindeid. Ma ütlesin tema vanematele, et selle teadasaamine, kas toitumisalane sekkumine võiks Ritaliniga võrdväärselt häid tulemusi anda, võtab umbes kolm kuni kuus kuud aega, kuid ühte asja võin lubada: suure toitainesisaldusega toitu süües paranevad George’i enesetunne, unekvaliteet ja söögiisu paari nädalaga ning tema pea- ja kõhuvalu kaovad. Tema vanemad oli väga rõõmsad, kui meil oli võimalik Ritalini kogust järgmise kahe kuu jooksul vähendada ning suvevaheajal sai George Ritalinist täielikult loobuda. Septembris kooli minnes ei tarvitanud ta enam ravimeid ning tema õpitulemused olid paremad, kui varem Ritalini tarvitades. Tema vanemad saatsid mulle koopia tema tunnistusest. Kõik hinded olid viied ning õpetajate kommentaarid olid muljetavaldavad.

      ATH põhjused on keerulised ja mitmekihilised. Üks paljudest teguritest on varajases eas sage telerivaatamine.44 Avastus, et varajases eas telerivaatamine võib mõjutada ajutegevust ja vähendada keskendumisvõimet, toetab Ameerika pediaatrite akadeemia soovitust, et alla kaheaastased lapsed ei peaks telerit vaatama. ATHd on võimalik ennetada varase suurepärase toitumise, loovate mängude ja telerivaatamise vähendamise abil.

      Head tulemused, mille olen saavutanud umbes 90 protsendil minu poole ATHga pöördunud lastest, ei ole tulnud tänu võimlemisele, kallitele veretestidele, juuksekarvaanalüüsile, allergiatestidele, mürgiste metallide testidele ega toitumispäeviku pidamisele. Ma kasutan looduslikul ja suure toitainesisaldusega toidul põhinevat toitumisplaani – sedasama, mida ma soovitan kõikidele oma patsientidele.

OOMEGA-3-RASVHAPPED JA DHA – NORMAALSEKS AJUTEGEVUSEKS VAJALIKUD AINED

      Lisaks multivitamiinidele on ainus toidulisand, mida ma soovitan ATHga lastele, DHA rasv. Dokosaheksaeenhape (docosahexaenoic acid ehk DHA) on pikaahelaline oomega-3-rasvhape. Umbes pool ajust ja silmadest koosneb rasvast, milles on suur osa DHAd. See on normaalseks ajutegevuseks ja silmade tööks hädavajalik toitaine.45 Tänapäeva laste toidus on häbiväärselt vähe kasulikke oomega-3-rasvhappeid, mida leidub Kreeka pähklites, linaseemnetes, sojaubades, rohelistes lehtköögiviljades ja teatud kalaliikides. Ma ei soovita lastele nende vajalike rasvade allikatest kala, kuna see võib olla saastunud ja sisaldada elavhõbedat.

      Enim levinud lisaaine DHA saamiseks on kalaõli, kuid üldiselt ei teata, et enamik meist suudab ise toota vajalikus koguses DHAd Kreeka pähklites, linaseemnetes ja rohelistes köögiviljades leiduvatest lühiahelalistest oomega-3-rasvhapetest. Mitmed kalad toodavad DHAd vetikatest, mida nad söövad. ATH all kannatavad lapsed ei tooda tavaliselt pähklites ja seemnetes leiduvatest oomega-3-rasvhapetest nii palju DHAd.

      DHA sisaldub ka rinnapiimas ning imikud, keda toidetakse rinnaga, saavutavad intelligentsuse mõõtmise juures paremaid tulemusi kui need imikud, keda on toidetud vähese DHA sisaldusega rinnapiimaasendajatega. Rinnaga toidetud lastel on rinnapiimaasendajatega toidetud lastest kõrgem IQ.46 Rasedad naised peaksid pöörama suurt tähelepanu oma DHA tasemele, et tagada lapse sünnieelses arengus vajalik DHA. Lapse varustamine DHAga raseduse ja imetamise ajal tõstab lapse IQd.47

      DHA sisaldub rinnapiimas, kuid aastani 2002 olid Ameerika Ühendriigid ainus riik maailmas, kus rinnapiimaasendajaid ei rikastatud DHA-ga, vaatamata Maailma Terviseorganisatsiooni sellekohasele soovitusele aastast 1995. Lisaks sellele on Ameerika Ühendriikides leitud, et selle riigi emade rinnapiima DHA sisaldus on madalam kui teistes riikides, kus tarvitatakse rohkem kala. Rasedusjärgne depressioon, madalam IQ, düsleksia ja ATH on mitmete teaduslike uuringute põhjal seotud madala DHA tarbimisega Ameerika Ühendriikides.48

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney,

Скачать книгу


<p>40</p>

McCormick, L. H. ADHD treatment and academic performance: A case series. J Family Practice 2003; 52 (8). Lk 620–624. Cantwell, D. P., Baker, L. Attention deficit disorder with and without hyperactivity; a review and comparison of matched groups. J Am Acad Child Adolesc Psychiatry 1992; 31. Lk 432–438. Barkley, R. A., DuPaul, G. J., McMurray, M. B. Attention deficit disorder with and without hyperactivity: clinical response to three dose levels of methylphenidate. Pediatrics 1991; 87. Lk 519–531. Safer, D. J. Major treatment consideration for attention hyperactivity disorder. Curr Probl Pediatr 1995; 25. Lk 137–143.

<p>41</p>

Dunnick, J. K., Hailey, J. R. Experimental studies on the long-term effects of methylphenidate hydrochlonde. Toxicology 1995; 103 (2). Lk 77–84.

<p>42</p>

Boris, M., Mandel, F. S. Foods and additives are common causes of the attention deficit hyperactive disorder in children. Ann Allergy mai 1994; 72 (5). Lk 462–468. Krummel, D. A., Seligson, F. H., Guthria, H. A. Hyperactivity: is candy causal? Rit Rev Food Sci Nutr 1996; 36. Lk 31–47. Dulcan, M. Practice parameters for the assessment and treatment of children, adolescents, and adults with attention-deficit/hyperactivity disorder. AJ Am Acad Child Adolesc Psychiatry 1997; 36. Lk 85S- 121S.

<p>43</p>

Breakey, J. The role of diet and behaviour in childhood. J Paediatr Child Health 1997; 33 (3). Lk 190–194. Schnoll, R., Burshteyn, D, Cea-Aravena, J. Nutrition in the treatment of attention-deficit hyperactivity disorder: a neglected but important aspect. Appl Psychophysiol Biofeedback 2003; 28 (l). Lk 63–75. Richardson, J., Puri, B. K. A randomized double-blind, placebo-controlled study of the effects of supplementation with highly unsaturated fatty acids on ADHD-related symptoms in children with specific learning difficulties. Prog Neuropsychopharmacol Biol Psychiatry 2002; 26 (2). Lk 233–239. Kidd, P. M. Attention deficit/hyperactivity disorder (ADHD) in children: rationale for its integrative management. Altern Med Rev 2000; 5 (5). Lk 402-428.

<p>44</p>

Christakis, D. A., Zimmerman, F. J., Di Giuseppe, D. L., et al. Early television exposure and subsequent attentional problems in children. Pediatrics 2004; 113 (4). Lk 708–713. Haag, M. Essential fatty acids and the brain Can J Psychiatry 2003; 48 (3). Lk 195–203.

<p>45</p>

Haag, M. Essential fatty acids and the brain. Can J Psychiatry 2003; 48 (3). Lk 195– 203.

<p>46</p>

Mortensen, E. L., Michaelsen, K. F., Sanders, S. A., Reinisch, J. M. The association between duration of breast-feeding and adult intelligence. JAMA 2002; 287 (18). Lk 2365–2371.

<p>47</p>

Helland, I. B., Smith, L., Saarem, K., et al. Maternal supplementation with very-long-chain n-3 fatty acids during pregnancy and lactation augments children’s IQ at 4 years of age. Pediatrics 2003; lll (l). Lk e39–40.

<p>48</p>

Horrocks, L. A., Yeo, Y. K. Health benefits of docosahexaenoic acid (DHA).

Pharmacol Res 1999; 40 (3). Lk 211-225.