kahjustab lapse suutlikkust iseend ja oma tajusid usaldada nii lapsepõlves kui ka hiljem täiskasvanuna, eriti lähisuhetes.
Ka hellusevajadust võidakse eitada või ebapiisavalt rahuldada. Kui vanemad teineteisega tülitsevad või on hõivatud muud laadi võitlustega, jääb peres vähe aega või tähelepanu lastele. See jätab lapse lembenälga, ta ei tea, kuidas armastust usaldada või vastu võtta, ning tunneb, et ta ei olegi seda väärt.
Nüüd selle tunnuse esimesest osast: pärinemine mittetoimivast kodust. Toimehäirega kodudes esineb üks või rohkem järgnevaist nähtustest:
alkoholi ja/või teiste uimastite (sh legaalsete ravimite või illegaalsete narkootikumide) kuritarvitamine;
sundkäitumine – näiteks liigsöömine, liigtöötamine, liigpuhastamine, liigraiskamine, liigdieeditamine, liigsportimine jne – need kõik on sõltlaslikud sundtegevused ja progresseeruvad haigusprotsessid; paljude muude kahjulike mõjude hulgas nad katkestavad ja välistavad tõhusalt ausad suhted ja läheduse perekonnas;
abikaasa ja/või laste löömine;
vanema sobimatu seksuaalkäitumine lapse suhtes võrgutamisest intsestini;
pidev vaidlemine ja pinge;
pikemad perioodid, mille ajal vanemad keelduvad üksteisega rääkimast;
vanemad, kelle hoiakud või väärtused on konfliktsed või kes käituvad vastuoluliselt, võideldes laste poolehoiu pärast;
vanemad, kes võistlevad omavahel või laste pärast;
üks vanem, kes ei suuda perekonnas teistega suhelda ja väldib neid seetõttu aktiivselt, samas neid selles süüdistades.
Kui üks vanemaist kehastab ükskõik millist neist käitumistest või kinnisideedest, kahjustab see last, sest rõhk on mitte suhtlemisel, vaid reeglite järgimisel. Kui mõlemad vanemad on haaratud mingist ebatervest tegevusest, võivad tulemused olla veelgi väärastavamad.
Tihtipeale harrastavad vanemad üksteist täiendavaid patoloogiaid. Näiteks abielluvad sageli alkohoolik ja neurootiline ülesööja ning siis võitleb kumbki teise narkomaania kontrollimise eest. Tihti tasakaalustavad vanemad üksteist ebatervel viisil: kui hellitav, ülemäära kaitsev ema on abielus vihase ja tõrjuva isaga, võimaldavad teise käitumine ja hoiakud tegelikult mõlemal jätkata lastega suhtlemist hävitaval moel.
Toimehäirega kodudest on palju variatsioone, kuid nad kõik on sarnased mõju poolest, mida nad avaldavad neis üles kasvavatele lastele: nende laste võimed tunda ja suhelda on mingil määral kahjustatud.
2. Olles tundnud ise vähe tõelist hoolitsust, püüad sa täitmata vajadust rahuldada asendavalt, saades ise hoolitsejaks – eriti meeste jaoks, kes tunduvad mingil kombel abi vajavat.
Mõtle, kuidas käituvad lapsed, eriti väikesed tüdrukud, kui nad tunnevad puudust armastusest ja tähelepanust, mida nad tahavad ja vajavad. Kui väike poiss võib saada vihaseks ning väljendada seda destruktiivse käitumise ja kaklemisega, suunab väike tüdruk oma tähelepanu sagedamini lemmiknukule. Nukku kiigutades ja hellitades ning teatud tasandil temaga samastudes on väike tüdruk haaratud pea peale pööratud jõupingutusest tunda hoolitsust, mida ta vajab. Täiskasvanuna teevad liialt armastavad naised sedasama, võibolla ainult natukene varjatumalt. Üleüldiselt saame hoolitsejateks enamikus, kui mitte kõigis eluvaldkondades.
Naised toimehäirega kodudest (ja eriti, olen märganud, alkohoolikute tütred) on üleesindatud aitavates elukutsetes: nad töötavad põetajatena, nõustajatena, terapeutidena ja sotsiaaltöötajatena. Meid tõmbab nende poole, kes vajavad abi, me samastume nende valuga ning püüame seda leevendada, et ravida ka enda valu. Kui me mõistame, et külgetõmme tuleneb meie enese soovist olla armastatud ja toetatud, saame aru, miks meid kütkestavad mehed, kellel on millestki puudus.
Mees, kes meid köidab, ei pea tingimata olema ainsagi pennita või suremas haige. Ehk ei suuda ta teistega hästi suhelda, võibolla ta on külm ja tundetu, kangekaelne või isekas, tusane või kurvameelne. Võibolla on ta natuke metsik ja vastutustundetu, võimetu end kohustustega siduma või truu olema. Võibolla räägib ta meile, et ta ei ole kunagi suutnud kedagi armastada. Sõltuvalt meie enda päritolust ergastume erinevate vajaduste peale. Kuid me vastame kutsele veendumusega, et see mees vajab meie abi, kaastunnet ja tarkust, et parandada oma elu.
3. Kuna sa ei suutnud muuta oma vanema(id)t sooja(de)ks ja armastava(te)ks hoolitseja(te)ks, keda sa igatsesid, vastad sa sügavalt tuttavale, emotsionaalselt ligipääsmatule mehe tüübile, keda sa võid jälle püüda oma armastuse läbi muuta.
Võibolla käis sul võitlus ühe vanemaga, võibolla mõlemaga. Kuid ükskõik, mis oli valesti või puudu või valus minevikus, on see just seesama, mida sa püüad muuta olevikus.
Nüüd hakkab ilmnema, et toimub midagi väga ebatervet ja ennasthävitavat. Oleks suurepärane, kui me tooksime kogu oma osavõtlikkuse, kaastunde ja mõistmise kaasa suhetesse tervete meestega, kelle puhul oleks mingit lootust, et meie vajadused saavad rahuldatud. Kuid meid ei köida terved mehed, kes võiksid meile anda seda, mida vajame. Nad tunduvad meile igavad. Meid tõmbavad mehed, kes taaselustavad meie võitluse, mida pidasime oma vanematega, kui püüdsime olla piisavalt head, piisavalt armastavad, piisavalt väärtuslikud, piisavalt abivalmis ja piisavalt terased, et võita armastust, tähelepanu ja heakskiitu neilt, kes ei suutnud pakkuda meile vajalikku omaenda probleemide ja murede tõttu.
4. Hülgamist kartes teed sa ükskõik mida, et hoida suhet purunemast.
Hülgamine on väga ränk sõna. See viitab mahajäetud olemisele, võimalik, et suremisele, sest võibolla pole me suutelised üksi ellu jääma. On olemas hülgamine sõna otseses mõttes ja on ka emotsionaalne hülgamine. Iga naine, kes armastab liiga palju, on kogenud vähemalt sügavat emotsionaalset hülgamist kogu õuduse ja tühjusega, mida see kaasa toob. Täiskasvanuna toob mahajätmine mehe poolt, kes esindab nii mitmel viisil neid inimesi, kes esimest korda meid hülgasid, kogu selle õuduse tagasi. Enesestmõistetavalt oleme valmis tegema ükskõik mida, et hoiduda jälle seda tundmast. See viib järgmise tunnuse juurde.
5. Peaaegu mitte miski pole liiga tülikas, aeganõudev ega kallis, kui see „aitab” meest, kellega sa oled seotud.
Kogu selle aitamise tagamaa on selles, et mehele kasu tuues muudad sa teda selleks, kes pakub sulle kõike, mida sa oled vajanud.
Niisiis, kuigi me oleme sageli kokkuhoidlikud ning isegi ennastsalgavad iseenda vajaduste suhtes, oleme valmis minema ükskõik kui kaugele, et meest aidata. Mõned meie jõupingutused võivad olla näiteks:
osta talle riideid, et parandada tema enesehinnangut;
leida talle terapeut ja anuda teda ravile minema;
finantseerida tema kalleid hobisid, et aidata tal oma aega paremini kasutada;
võtta ette suhteid katkestavaid geograafilisi kolimisi, sest „ta ei ole siin õnnelik”;
anda talle pool või kogu oma varandus ja omand, et ta ei tunneks end meist alamana;
muretseda
